Silt: haapsalu linnagalerii

[caption id="attachment_328660" align="aligncenter" width="2000"] Maalikunstnik ja Haapsalu linnagalerii kuraator Agur Kruusing on 25 aasta jooksul näinud nii mõndagi, kunstikartjaid, profaane ja skandaliste, aga tema kuraatorikirge pole see kustutanud. Foto. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnagalerii kuraator Agur Kruusing on seal 25 aastaga korraldanud 300 näitust ja vähemalt ühe suuremat sorti skandaali. Agur Kruusing, olete 25 aastat kureerinud Haapsalu linnagaleriid ja galerii kõrval sündinud. Sõna otseses mõttes. Olen jah. Seal oli ju sünnitusmaja, selles hoones, mis galerii kõrval on. Ei saa öelda, et ma sellest midagi mäletaks. Pidasin silmas, et olete sündinud ja kasvanud Haapsalus. Missuguses Haapsalus praegusega võrreldes? Linn on üles vuntsitud. See on tegelikult ka kõik. Autostunud on sada protsenti. Ei mahu enam üldse liikuma. Muud vahet ei ole. Loomerahvas kipub moodustama dünastiaid. Teie olete esimese põlve kunstnik. Isa oli mul bussijuht ja ema raamatupidaja, täiesti harilikud inimesed. Mina olen ka täitsa harilik inimene, ei tunne end kuidagimoodi teistsugusena. Ometi läksite maalikunsti õppima. Miks just seda? Aga mida kunstnikud teevad, väikelinn, nagu see oli? Kunstnikud maalivad! Tol ajal ei osanud keegi teistmoodi mõelda. Ja see romantiline Pariisi aguli kujutelm, mis oli kuidagi pähe taotud ja mida kohalikud kunstnikud üritasid etendada. Et kunstnik on see, kes on alailma purjus, kooberdab ringi ja elab vaesuses. Tegelikult midagi sellist ju ei eksisteeri. See eksisteerib ainult inimeste peas. Olete 25 aastaga korraldanud Haapsalus 300 näitust. On teil meeles, mis plaanidega te aastal 1996. tööle asusite? Galerii oli siis noor – viieaastane. Tundus olevat töö, mille kõrvalt saab omi asju teha. Ega ma midagi teadnud. Niisugust ametit nagu galerist ei eksisteerinud, keegi seda tollal ei õppinud ega õpetanud. Kas esimest näitust mäletate? Ei mäleta. Ma ei usu, et see kuskil kirjaski on. Arhiivi hakkasin pidama hiljem.

[gallery ids="327585,327587,327589,327591,327593,327595,327597,327599,327601,327603,327605,327607,327609,327611,327613,327615,327617,327619,327621,327623"] Arvo Tarmula fotod Kunstnik Johanna Mudist ehitab Haapsalu linnagaleriis püramiide, et uurida inimsuhteid. Mudisti näitus „Juhuste jumal” Haapsalu linnagaleriis on täis pühalikus sinikuldses gammas linde, paate ja inimfiguure, uurib see aga midagi üsna argist – suhteid. Esimese püramiidi – mitte Egiptuse, me räägime siin võimlejatest – maalis Mudist neli aastat tagasi. Sest ajast pole need teda rahule jätnud. Linnagaleriis sel nädalal avatud näitusel kohtab neid ikka ja jälle. Kui kunstisaalis valitsevast üldhelgusest lummatud vaataja pilk vähe teravamaks muutub, siis tõepoolest – Mudistil on tuline õigus. Püramiid inimsuhete lahkajana pole üldsegi paha ja kutsub kaasa mõtlema.

[caption id="attachment_319190" align="alignnone" width="1000"] Kunstnik Mihkel Ilus avas Haapsalu linnagaleriis näituse, mis on valminud viimase kuu aja jooksul ja vahetub kolm korda. Foto Arvo Tarmula[/caption] Neljapäeval Haapsalu linnagaleriis uksed avanud näitusega „Selgitustööd” püüab kunstnik Mihkel Ilus mõtestada praegust segast aega. Omapäraseks teeb näituse aga see, et iga kümne päeva järel väljapanek muutub. „Näitus sai mu peas alguse sellest, et on segased ajad,” ütles Ilus. Ta lisas, et viimasel ajal jääb mulje, et käske, keelde, tõdemusi ja paratamatusi on nii palju, et nende keskel ei oska inimene veel päriselt orienteeruda. „Selle tunde pealt, et kuidas end sellises olukorras tunda või oma kohta otsida, ongi see näitus tehtud,” ütles kunstnik. Fotod Arvo Tarmula [gallery ids="319193,319194,319195,319196,319197,319198"]

[caption id="attachment_309790" align="alignnone" width="2000"] Prügimäelt päästetud Viru hotelli teise korruse lae detailid. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnagaleriis avatud näitus „Klaas. Betoon. Ruum” toob vaataja ette klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka 1970.–1980. aastatel loodud monumentaalsed teosed. Toompea lossi vitraažid, Viru hotelli teise korruse restorani klaaskompositsioon, Tartu ülikooli raamatukogu valgusti – need on vaid osa Adresma-Tamme ja Soovik-Lobjaka ühistöödest.

[caption id="attachment_296275" align="alignnone" width="1152"] Haapsalu kunstikooli õpilasele Aliis Vatkule on see juba kolmas kord ühisnäitusel osaleda. Foto Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ja Haapsalu kunstikooli õpilaste kolmas ühisnäitus Haapsalu linnagaleriis lahkab noorte inimeste nägemust naistest ja meestest. Kahe kooli ühisnäitus on Haapsalu linnagaleriis kolmandat korda. Kui esimesel aastal oli teemaks iseseisvus ja teisel aastal rütm, siis nüüd kannab näitus pealkirja „Naine ja mees”. Mõlema kooli kunstiõpetaja Karel Rahu sõnul pakkus teema välja LÜG. „Oleme igal aastal võtnud koolis ühe läbiva teema, mida käsitleme gümnaasiumis nii kujutavas kui ka lavakunstis ja kirjanduses,” selgitas Rahu. Ta tõi näiteks, et noored otsisid meeste ja naiste kirjutatud luulet ning meestest või naistest kirjutatud luulet ja selle järgi lõid kunstitunnis teoseid. Lavakunstitunnis aga valmib noortel samal teemal etendus. „Mul on hea meel näha, et noored on meheks-naiseks olemist ja nendevahelisi suhteid väga erinevalt näinud. Ei ole ainult armastusest,” ütles Rahu. Näitus „Naine ja mees” Näitusel osalevad: Haapsalu kunstikooli 4. kursuselt Maarja-Luisa Adelman, Pille-Riin Kikas, Rafael-Erik Torn (juhendaja Aide Leit-Lepmets), 1. kursuselt Anete Pindmaa, Lisandra Hlonin, Arabella Lillepuu (juhendaja Indrek Jets); avatud stuudiost Aliis Vatku (juhendaja Elis Saareväli). LÜGi 11H klassist Madelen Kalvik, Margareth Kampmann, Kendra Kurisman, Amanda Marie Paajanen, Darja Zaboronok, Demis Teral, Melissa Tootson, Sandra Toper, Alice Ütsik (juhendaja Karel Rahu). Näitus on Haapsalu linnagaleriis avatud 29. märtsini. Fotod Arvo Tarmula [gallery ids="296253,296254,296255,296256,296257,296258,296259,296260,296261,296262,296263,296264,296265,296266,296267,296268,296269,296270,296271,296272,296273,296274,296275,296276,296277,296278,296279,296280,296281,296282"]