Silt: haapsalu lasteraamatukogu

[caption id="attachment_358253" align="alignnone" width="1333"] Haapsalu raamatukogu töötaja Janne Tenson võttis klaasi tagant kapist välja Ernst Enno portfelli. Foto: Andra Kirna[/caption] Läänemaa raamatukogud panid näitusele Haapsalu koolinõuniku, luuletaja Ernst Enno portfelli, viie ja poole kilose piibli ja 130aastase lauluraamatu. „Just lõpetasin näituse ülespaneku, ja kohe ajakirjanikud kohal,” rõõmustas teisipäeva pärastlõunal Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru. Raamatukogude aasta puhul panevad Eestimaa raamatukogud lugejatele välja oma hoolega hoitud kallisvara – pärlid, mida muidu keegi ei näe, ja leidub nende hulgas nii mõndagi üllatavat. Alati pole need isegi harulduseks muutunud iidvanad raamatud, vaid sootuks midagi muud. Haapsalu raamatukogus näiteks näeb luuletaja ja Haapsalu koolinõuniku Ernst Enno seanahast portfelli, villast suurrätikut ja koolinõuniku päevaraamatut, mille on Haapsalu raamatukogule kinkinud Haapsaluga seotud luuletaja tütretütar Elin Toona. Klaaskapis ootavad vaatajaid ka mõrane tass ja võrk, millega seitsmeaastane Elin koos vanaemaga üle mere põgenes, ning Ernst Enno joonistused abikaasa Ellast. Teiselt Haapsaluga seotud suurkujult, helilooja Cyrillus Kreegilt on väljas vitstest punutud korv, millega teda ikka Haapsalus turule ja poodi minemas nähti, ning Kristjan Raua loodud eksliibris.

[caption id="attachment_349602" align="aligncenter" width="2000"] Raamatukogu direktori kabinet on kujundatud jõulukambriks ehk mõnusaks lugemispesaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pühade ja aastavahetuse eel ootavad Haapsalu lasteraamatukogus põnne kolm näitust ja ehtne jõulukamber – imevahva pesa, täis saladusi. Kuidagi märkamatult on Pipi saanud 85aastaseks. Ja kui juba, siis võiks üht-teist teada ka nüüdisaja Rootsi lastekirjandusest. Itaalia raamatukunstnikud ei vaja reklaami ja Alessandra Manfredi kummastavad illustratsioonid kinnitavad seda niigi teada olevat tõika veel kord. Ja siis muidugi too kamber, kus päkapikud elavad oma salaelu ning tekivad ja kaovad, nii et neid võib kokku lugema jäädagi – täna on neid tosin, homme mituteist tosinat, ja veel millised! Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="349603,349604,349605,349606,349608,349609,349610,349611,349612,349613,349614,349615,349616,349617,349618,349619,349620,349621,349622,349623,349624,349625,349626,349627,349628,349629,349630,349631,349632,349633,349634,349635,349636,349637,349638,349639,349640,349641,349642"]

[caption id="attachment_333267" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg kiidab näitust taevani. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks on üle 40 pildi joonistanud Eesti tippillustraatorid. „Absoluutne raamatuillustratsiooni tipp. Tippude tipp,” ütles vastse näituse kohta Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg.

Mis on see koht, kus ei ole seinu, müüre ega trelle, aga kust keegi ei ole lahkunud ega lahku? See koht on kosmos, teadis konstruktor Kreaatsius muinasjutus „Kuningas Biskalari aarded”. Kosmos on Stanisłav Lemi välja mõeldud robotihõimude kodu. Lem ise ütleb selle kohta loos „Kuningas Globares ja targad” vana targa suu läbi: „Teadus seletab maailma, aga meid sellega lepitada suudab ainult kunst.” Ja lisab: „Mida me tõepoolest kosmose tekkimisest teame? Säärast määratu suurt tühjust võib täita legendide ja müütidega.” Poola ühe kuulsaima ulmekirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäeva tähistamine on Poola vabariigi suursaatkonna ja Adam Mikiewiczi instituudi korraldamisel suurelt ette võetud. Killukene sündmustest tuli ka meile Haapsallu. Lemi „Robotite muinasjutte” (1964, e. k 2021, tlk Hendrik Lindepuu) illustre