Silt: haapsalu lasteraamatukogu

[gallery ids="479220,479221,479222,479223,479224,479225,479226,479227,479228,479229"]   Haapsalu lasteraamatukogu kahel korrusel kokku kolmes ruumis näeb rahvusvahelist illustratsiooninäitust „Maagiline mets”. Näituse pani aastal 2024 kokku kuraator Viive Noor ja see on enne Haapsallu jõudmist rännanud mitmes riigis, viimati Poolas ja Leedus. Näitusel on 48 tunnustatud illustraatori looming, kellest 17 on Eestist ja 31 teistest maadest, kokku 15 eri riigist. Oma töödega osalevad Eestist Regina Lukk-Toompere, Anne Linnamägi, Catherine Zarip, Piret Mildeberg, Jüri Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Katrin Ehrlich, Ulla Saar, Kadi Kurema, Urmas Viik, Kadri Ilves, Anne Pikkov, Kertu Sillaste, Tuulike Kivestu-Rotella, Kristi Kangilaski, Viive Noor ja Marja-Liisa Plats. Välismaalt osaleb kunstnikke Lätist, Leedust, Soomest, Argentinast, Armeeniast, Kolumbiast, Itaaliast, Hispaani

[gallery ids="479183,479184,479185,479186,479187,479188,479189,479190,479191,479192,479193,479194"]   Karupoeg Puhhi sajanda sünnipäeva pidu tõi Haapsalu lasteraamatukogu täna mudilasi täis, mitmel Puhh kaasa võetud ja kõvasti kaenlas. Haapsalu lasteraamatukogu ise muutus tunniks ajaks Saja Aakri metsaks, kust põnnid otsisid Notsu maja, mesilinnukeste elupaika jt raamatust tuttavaid kohti. Nagu sünnipäeval ikka, sai maiustada – avati president Alar Karise kingitud meepurk ja kõik said suu magusaks, nagu Puhhile meeldiks. „Karupoeg Puhh ise palub vabandada, et ta ei saanud tulla, sest Inglise kuningas kutsus ta endale külla,” ütles Haapsalu lasteraamatukogu juhataja Jaanus Kõuts sünnipäeva sisse juhatades. Kõuts lisas, et kuigi saja-aastane, ei saa Puhh kunagi vanaks – nii nende raamatutegelastega kord juba on. Küsimuse peale, kas on keegi, kes Puhhi ei tea, tõusis lastesummast vaid üks käsi. Kõuts märkis, et ega keegi selle peale mõtle, kui vana mõni lasteraam

[gallery ids="475131,475132,475133,475134,475135,475136,475137,475138,475139,475140,475141,475142,475143,475144,475145,475146,475147,475148,475149,475150,475151,475152,475153,475154,475155,475156,475157,475158,475159,475160,475161,475162,475163,475164,475165,475166,475167,475168,475169,475170,475171,475172,475173,475174,475175,475176,475177,475178,475179,475180,475181,475182,475183,475184,475185,475186"] Haapsalu lasteraamatukogu saal oli neljapäeva pärastlõunal pilgeni lapsi ja nende vanemaid täis, sest raamatukogurahvas tänas tublimaid lugejaid ja andis üle Ernst Enno omaloomingu konkursi auhinnad. Tänuüritusega tõmbas raamatukogu joone alla talvisele lugemishooajale ja see oli ühtlasi avalöögiks suvelugemisele. Kõik said koos tänukirjaga suvelugemise passi, et suvel lugemine meelest ära ei läheks. Kuid enne kui tänamiseks läks, tuli laste ette loomaökoloog ja looduse propageerija Tuul Sepp, kes parasjagu on välitöödel siinsamas Matsalu rahvuspargis Kakrarahul. Just Kararahu

[gallery ids="474336,474337,474338,474339,474340,474341,474342,474343,474344,474345,474346"]   Haapsalu lasteraamatukogu teisel korrusel on leporellode ehk voldikraamatute näitus. Eesti kunstiakadeemia tasulisel täiskasvanute kursusel õppivate illustraatorite kursuse tööd korraldas raamatukokku näitusele haapsallane ja sama kursuse õppur Terje Henk. Vaadata saab illustraatorite töid seintel ja raamituna ning lehitseda väljaprinditud leporellosid. Mõnel juhul on eksponeeritud kogu tee visanditest kuni raamatuni. Raamatukoguhoidja Krista Kumberg juhtis tähelepanu kahes keeles leporellole. „Selle autoril on perekondlikke sidemeid ka Makedoonias, nii leidis ta muinasjutumotiivi, mis mõlemas kultuuris tuttav,” ütles Kumberg. „See on lugu saunamehest, kel külm kartulid ära võtab. Pahane mees läheb seepeale metsa külma otsima. Külmataat annab talle lepituseks koti, mis al

[gallery ids="472479,472480,472481,472482,472483,472484,472485,472486,472487,472488,472489,472490,472491,472492,472493,472494,472495,472496,472497,472498,472499,472500,472501,472502,472503,472504,472505,472506,472507,472508,472509,472510,472511,472512,472513,472514,472515,472516"]   Poola suursaadik Artur Jan Orzechowski andis Haapsalu lasteraamatukogule üle suursaatkonna tänukirja ja avas raamatukogus Läänemere kaladele pühendatud näituse. Kui Poola suursaadik Artur Jan Orzechowski raamatukokku jõudis, olid lapsed juba kohal ja näitus seinale sätitud. Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi õpilaste 41 keraamilist kala rippusid Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumbergi võrgus, mida ta seni on kasutanud maasikataimede katmiseks. Orzechowski märkis, et näitus märgib, et Poola on Läänemeremaade nõukogu eesistujariik. Enne Poolat oli eesistujariik Eesti. „Ja nüüd on aeg joonistada Läänemere kalu,” ütles Kumberg, kui tervitussõnad olid lausutud, ja märkis, et Eestit ja Poolat ühendab Läänemeri. „Läänemeri on meie ühine meri,” sõnas Kumberg. Haapsalu algkooli lastega koostati nimekiri Läänemere kaladest – räim, ahven, haug, angerjas, kilu, lest – ja lasti see

[gallery ids="471104,471105,471106,471107,471108,471109,471110,471111,471112,471113,471114,471115,471116,471117,471118,471119,471120,471121,471122,471123,471124,471125,471126,471127,471128,471129,471130,471131,471132,471133,471134"]   Haapsalu lasteraamatukogu teisel korrusel vastavatud džunglikambris vidistavad linnud, väänlevad liaanid ning varitsevad kameeleonid ja korallpunased maod. Lasteraamatukogu teemakambrid on nii kuulsad, et isegi märtsis Läänemaad väisanud president Alar Karis astus džunglikambrisse sisse. Reaktsioon oli täpselt sama mis Tarekese lasteaia viimase rühma lastel, kui Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg kambriukse valla lõi ja lapsed seisid ühtäkki kesk ürgmetsa hämarust ja linnuvidinat. „Ossa!” hüüatas president Karis ja „Ossa!” hüüatasid ka lapsed. Esimese teemakambri sisustas Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Grete Nootre 2021. aasta

[caption id="attachment_469747" align="alignnone" width="1913"] Erika Ruban seisab hea selle eest, et lapsed oma lemmikraamatuga kokku saaks. Pildil on ta koos lasteraamatukogu juhataja Jaanus Kõutsiga laenutusleti taga. Foto: Andra Kirna[/caption] Pool sajandit Haapsalu lasteraamatukogus töötanud Erika Ruban tsiteerib hea meelega Karl Martin Sinijärve ühes kirjandussaates öeldud lauset: „Lasteraamatukogu on kirjaoskaja rahva kultuuriline alusmüür.” Ruban tuli lasteraamatukokku tööle 1976. aasta 6. märtsil. See ei olnud aga tema esimene töökoht. Viljandi kultuurikooli lõpetamise järel suunati ta Haapsalu täiskasvanute raamatukokku, kuhu jäi tööle viieks aastaks, nii on raamatukoguhoidja staaži tal kokku juba 55 aastat. Raamatukogu, kuhu Ruban kõigepealt tööle läks, asus siis Rootsituru ja Lossiplatsi vahel, praeguse aadressiga Ehte 2. „Majatarvete kaupluse peal teisel korrusel. Sellel majal on mingi eriline aura. Olen kogu aeg mõelnud – unistada ikka võib –, et see maja võiks olla tervenisti raamatukogu, täiskasvanute oma,” rääkis ta. „

[caption id="attachment_468587" align="alignnone" width="1920"] Etluskonkursil osalenud 1.-3. klassi õpilased. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus polnud kolmapäeva keskpäeval kohta istuda ega astuda, sest Ernst Enno nimelise etluskonkursi auhinda püüdis poolsada 1.–3. klassi last. Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja konkursi žürii liikme Krista Kumbergi sõnul on aastakümneid peetud konkursil rahvast rohkemgi olnud. Kõige pisemaid oli küll tõesti palju, aga vanemaid juba vähem. „Seekord sajast seltskonda ei olnud,” märkis Kumberg. Sellest hoolimata kestis žürii tööpäev hommikust õhtuni. Võistu luges luuletusi ja proosapalu üle 60 õpilase. Esimesena said auhinnad kät

[gallery ids="467957,467958,467959,467960,467961,467962,467963,467964"]   Millisena paistab meie rahvapärimus hispaanlase silmadele? Kuidas kujutavad eesti kunstnikud sealseid muinaslugusid? Näitus „Peegeldused” võimaldab sellest aimu saada. Lasteraamatukogus näeb kümne hispaania ja 15 eesti illustraatori loomingut. Pilte on kahes ruumis kokku oma poolsada. Isegi lähedaste naabritega võrreldes leiame paljudele sarnasustele lisaks ka ohtralt kultuurilisi erinevusi. Saati siis kaugemate rahvastega. Eesti ja Hispaania asuvad teineteisest parasjagu kaugel. Mitte küll teine teises maailma otsas, aga üks ühes ja teine teises Euroopa servas küll. Erinevad ajalood, erinevad uskumused ja lõppude lõpuks on kliima samuti erinev. Samas on nii eesti kui ka hispaania talupoeg on raske vaevaga põldu harinud ja lootnud imele, mis õnne tema õuele tooks. Kuraatorite Viive Noore ja Laura Pérez Graneli eestvedamisel sündinud väljapanek kutsub vaatajat mõtlema kultuurilise mõistmise võimalikkuse ja piiride üle. Vaated teineteise kultuuri Näituse mõte oli peegeldada teineteise kultuuri läbi muinasjuttude. On jutud, mis levinud üle maailma väikeste kohalike erinevustega, aga on

[gallery ids="465981,465980,465982,465979,465983,465984"]   Lasteraamatukogus saab Eesti vabariigi sünnipäevakuul uudistada illustraator Kadri Roosi pilte, millel ta kujutab Eesti Maju, suvekodusid ja -laagreid igast maailma nurgast. Haapsalus on nende piltide esimene „avalik esinemine”. Pakkudes näitust esmalt meie linna lasteraamatukogule, mõlkusid kunstnikul meeles traagilised aastad 1944–1945 ja pagemine võõrsile. Teiste hulgas lahkus siit ka Ilon Pääbo, hilisem tuntud illustraator Ilon Wikland. Seetõttu tundus Kadri Roosile sümboolne, et haapsallased on esimesed, kes näevad, milliseid vahvaid paiku on rajanud Eestist lahkunud kaasmaalased üle terve ilma. Idee, täpsemalt