Silt: haapsalu lasteraamatukogu

[gallery ids="424122,424124,424123,424125,424126,424127,424128,424129,424130,424131,424132,424133,424134,424137,424138,424140,424141,424142,424143,424144,424145,424147,424148,424149,424150,424151,424108,424109,424111,424112,424113,424114,424115,424116,424117,424118,424119,424120,424121,424136"]   Haapsalu lasteraamatukogus maikuu lõpuni avatud vanade asjade kambris lustivad võidu lapsed ja õpetajad. „See siin on ajamasin,“ ütleb Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg paarikümnele Pääsupesa lasteaia põnnile. On teisipäeva hommik. Lapsed on kogunenud vanade asjade kambri ukse taha. Uks on kinni. „Nii, kui sa astud üle lävepaku, satud ajas 150 aastat tagasi, aega, kus teie vanaemadki ei olnud sündinud,“ ütleb Kumberg ja teeb ukse lahti. Põnnide silmad lähevad suureks ja suust kostab: „Vau!“

[caption id="attachment_423941" align="alignnone" width="684"] Haapsallane Ester Kõrvits on postkaarte kogunud üle 40 aasta. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Haapsallane Ester Kõrvits kinkis oma 92. sünnipäeva puhul Haapsalu lasteraamatukogule osa oma üle 20 000 piltpostkaardist koosnevast kogust.

[gallery ids="422066,422067,422068,422069,422070,422071,422072,422073,422074,422075"] Milleks on vaja minna teatrisse ja maksta selle eest palju raha, kui võib korraldada etluskonkursi! Tänavune Enno-konkursi lõppvoor pakkus mitmeid teatrielamusi, ehkki esitati luuletusi ja proosapalasid, mitte näitemänge. Emakeelepäeval toimus Haapsalu lasteraamatukogus Ernst Ennole pühendatud maakondlik etluskonkurss. Osalejaid oli üle 90 ja esindatud peaaegu kõik Läänemaa koolid. Enno-konkurss on alati olnud arvuka osavõtjaskonnaga, aga tänavune ületas kõik lähiaastate piirid. Võisteldi neljas kategoorias. Kõige nooremad lugesid luuletust, alates 4. klassist tuli oma oskusi näidata lisaks ka päheõpitud proosapala esitamisega.

[caption id="attachment_421352" align="aligncenter" width="1282"] Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Grete Nootre ei kujuta end ette töötamas kusagil mujal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Grete Nootre käes on käkitegu toksida pööningu laetaladesse sada naela, et luua lastele üha uusi võlumaailmu. Tegelikult peaks Haapsalu lasteraamatukogu pööningukambris resideeruma juhataja, aga ükski pole tahtnud seal üleval omaette istuda, vaid all laste seas olla. Nootre tõi lapsed alt üles ja laste sabas tuli ka lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts. Sest kuidas sa vaene hing ei tule, kui elu käib, lage ja seinu katab luksuslik punaste südamekestega tüll ning kõlavad prantsuse šansoonid.

[caption id="attachment_420736" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu tüdruk Inger Hein unustab end nutitelefoni asemel raamatutesse, sest need on tema sõnul palju huvitavamad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Inger Hein õppis kolmeaastaselt lugema ja sellest ajast peale pole ta raamatut käest saanud. Ei ole asja, mida üheksa-aastane Inger ei teeks. Ta laulab Canzone kooris, tantsib T-Stuudios ja käib Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringis. Kuidas ta selle kõige kõrvalt jõuab veel lugeda? „Noh, kui koju tulen siis raamat lahti!“ ütleb Inger. 5. ja 6. jaanuaril, need kuupäevad on tüdrukul täpselt meeles, sest selliseid päevi elus naljalt ette ei tule, neil päevil Inger ei lugenud. Aga siis oli ta viirusega maas. Nutitelefoni Inger ei näpi. „Mitte et meie teda kuidagi piiraks,“ ütleb Ingeri ema Laura Hein. Tüdrukut lihtsalt ei huvita. „Raamat on kõvasti põnevam kui telefon või arvutimäng,“ ütleb Inger.

[caption id="attachment_419727" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu lasteraamatukogus näeb läbilõiget Läti illustraatorite loomingust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lasteraamatukogus eksponeeritav pildikooslus „Armastusega Lätimaalt“ on põnev läbilõige meie naabrite illustratsioonivaldkonnast nii tuntud kui ka noorte tegijate näitel. Näitusel saab vaadata kuue läti kunstniku pilte. Kummatigi ei erine nende stiil ja laad eesti kolleegide omast kuigivõrd. Eesti lastekirjanduse keskuse direktori Triin Soone arvamuse kohaselt käivad meie ja nende kunstnikud kohati suhteliselt ühte jalga. Illustratsioonitrendid, mis on tulnud meile, on ka Läti illustratsioonis väga hästi näha, märgib ta, aga erinevus näeb värvijulguses. „Meie illustraatorid on julgemad tooma intensiivsemaid ja eripärasemaid värve sisse, Läti illustratsioon on võibolla natukene mahedam ja pastelsemate toonidega," kirjeldas ta.

[caption id="attachment_417762" align="alignnone" width="768"] Sefran Looveer. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu lasteraamatukogus on jaanuari lõpuni vaadata Haapsalu noormehe Sefran Looveeri Rubiku kuubikutest tehtud mosaiik – Eiffeli torn. „Tuli pähe, et see võiks olla midagi toredat, mida kõik tunnevad,“ rääkis Looveer motiivi valikust. Prantsusmaa lipu värvides pildi pani poiss 11 töötunniga kokku 2240 väikesest Rubiku kuubikust.

[gallery ids="416681,416682,416683,416684,416685,416686,416687,416688,416689,416690,416692"]   Lasteraamatukogus saab jõulu- ja näärikuul nautida kõrgtasemel illustratsioonikunsti. Poola vabariigi suursaatkonna vahendusel jõudis Haapsallu poola kunstniku Joanna Concejo isikunäitus „See on minu maailm“. Kokkulepe näituse osas oli juba sõlmitud, kui tuli hea uudis – rahvusvahelise žürii otsusega omistati Concejole Tallinna illustratsioonitriennaali „Pildi jõud“ laureaadi tiitel. Triennaalil osales 82 kunstnikku 26 riigist. Nüüd on meie huvilistel võimalus tutvuda selle erakordse kunstniku peenekoeliste piltidega, milles on mitmetasandilist sõnumit ja küllaga tähendusrikkust, need jutustavad oma lugu, toetades samas ka teksti autori sõnumi edasiandmist.

[caption id="attachment_413899" align="alignnone" width="1920"] Raamatukoguhoidja Krista Kumbergi käes olev öökull on nukumeistri lapsepõlvelelu, mis on uue elu saanud. Foto: Andra Kirna[/caption] Küsisin Marija Samorukova mänguasjanäitust „Vanade nukkude uus elu“ külastanud esimese klassi laste käest, kui vanalt peaks nukkudega mängimise ära lõpetama. „Ei peagi,“ kõlas kiire vastus. Lapse suust pead sa tõde kuulma… Marija on küll noor, aga kahtlemata täiskasvanu, ent nukud pole tema jaoks pelgalt kogumise objekt. Need on kaaslased, sõbrad, hoolealused, partnerid ning näitlejad lavastustes ja filmiklippides. Nukkude kaudu avaldub koguja loomingulisus. Igal eksponaadil on oma nimi, elu ja lugu, minevik ja tulevik, seosed ja suhted teiste leludega. Samorukova kogu koosneb laias laastus viiesajast mänguasjast, enamik nendest nukud. Lasteraamatukogus näeb neist väikest osa, aga näitus kannab väärt põhimõtet. Nimelt on välja pandud sellised, mis kätkevad Marija käte soojust, millele (või peaks ütlema kellele?) andis meister uue elu ja värske välimuse.