Silt: Evecon

Koguinvesteering Läänemaal ja Lääneranna vallas viimasel ajal valminud või plaanitud suurarendustesse ületab kolme ja poolt miljardit eurot. Summas ei sisaldu EstLink3 ja Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamise kulu. Nende kahe elektriühenduse maksumus Eestis ja naaberriikides kokku on eeldatavalt umbes 2,7 miljardit eurot. Mitme projekti puhul pole aga võimalik hind veel üldse teada. Eesti bürokraatiat, keerulist aega majanduses ja „mitte minu tagahoovi”-hoiakuid arvestades ei saa muidugi olla kindel, et kõik plaanid paberilt kaugemale jõuavad. 1. Eveconi Kirikmäe hübriidpark ja Lihula andmekeskus 2024. aastal avati Eesti energiaettevõtte Evecon ja investeerimisfondi Mirova koostöös Kirikmäel päikesepark võimsusega üle 77 MW. Lisaks alustati 2026. aastal Kirikmäele 55megavatise võimsuse ja 250 MW/h mahutavusega akusalvestussüsteemi ehitamist. Päikesepargi investeering oli ligi 50 miljonit eurot ja akusalvestus lisab peaaegu 38 miljonit. Veel plaanib Evecon Lihulasse kuni 100 MW elektritarbimisega andmekeskuse ehitamist. Andmekeskuse võimalikku maksumust pole Evecon seni avaldanud. 2. Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliin ja Lihula 330 kV alajaam Ligi 175 km pikkune Harju-, Lääne- ja Pärnumaad läbiv kõrgepingeliin, mis sai valmis 2020. aasta lõpus. Töö maksis käibemaksuta ligi 60 miljonit eurot. Lisaks ehitati Lihulasse 2025. aasta lõpuks Eleringi uus 330 kV

[caption id="attachment_276297" align="alignnone" width="1920"] Foto: Urmas Lauri[/caption] Energiaettevõtte Evecon tegevjuht Karl-Joonatan Kvell ütles Lääne Elule, et kui Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ja järgnev projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus läheb plaanipäraselt, tahaks Evecon alustada Vatla, Kiska ja Paatsalu kandis tuulepargi ehitusega 2027. aastal. Park võiks Kvelli sõnul sel juhul valmis saada kaks aastat hiljem ehk 2029. aastal. Lääneranna vallavalitsus teatas möödunud nädalal, et valla tuuleparkide eriplaneeringu alade 3 ja 3b ehk Vatla, Kiska ja Paatsalu piirkonda puudutav detailne lahendus on koostatud ja läheb 30. juulist kuuks ajaks avalikule väljapanekule. Kavandatud tuulikute kogukõrgus koos laba ja vundamendiga oleks sellel alal kuni 288 meetrit. Detailse lahenduse koostamise käigus vähendati alal tuulikute arvu aga kahekümnelt neljateistkümneni. Tuulikute arvu vähendamise põhjus oli keskkonnaameti seisukoht, et kahek

[caption id="attachment_471623" align="alignnone" width="1920"] Foto: Risto Unt[/caption] Osaühingu Evecon Vatla, Kiska ja Paatsalu kanti kavandatavas tuulepargis oleks Lääneranna vallavalitsuse poolt avalikule väljapanekule saadetud dokumentide kohaselt 14 tuulikut, mille kogukõrgus koos laba ja vundamendiga on kuni 288 meetrit. Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu seda ala käsitlevas äsja valminud detailses lahenduses on mitu muudatust võrreldes algselt kooskõlastamisele esitatuga. Näiteks vähendati kavandatavate tuulikute arvu kuue võrra 20-lt 14ni. Üle kahe korra vähenes planeeringuala pindala, mis on vallavalitsuse teatel nüüd Vatlas, Kiskas ja Paatsalus ligikaudu 420 hektarit. Planeeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande autor on

[caption id="attachment_476891" align="alignnone" width="1920"] Eveconi alajaam Kirikmäel, mis ühendab juba olemasolevat päikeseparki plaanitava akupanga ja andmekeskusega. Foto Aivar Õepa[/caption] Taastuvenergia arendaja Evecon plaanib Lihulasse ehitada kuni sajamegavatise elektritarbimisega andmekeskuse, mis koos juba olemasoleva päikesepargi ja ehitatava akupargiga moodustab Eesti seni suurima hübriidpargi. „Võttes arvesse suurt nõudluse kasvu andmekeskustele hiljutistel aastatel ning tulevikuprognoose, on andmekeskuste rajamine koostöös partneritega sellest mudelist loomulik samm edasi,” ütles Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell. Andmekeskus on plaanitud Lihula Olerexi tankla vastu üle Pärnu maantee. Lääneranna valla planeeringute spetsialisti Margus Källe sõnul räägib valitud asukoha kasuks mitu aspekti. Ühest küljest asub planeeritav ala Pärnu-Lihula ja Risti-Virtsu maantee ristumiskohas, mis tähendab, et ligipääsetavus on hea. Teisalt on piirkonnas olemas valguska

[caption id="attachment_450590" align="alignnone" width="1920"] Sipa-Pargi kinnistu, kuhu peavad mahtuma nii akupark kui ka muinaskalmistu, asub foto vasakul küljel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseamet võttis ajutise kaitse alla Lihula lähedal paikneva Sipa muinaskalmistu. Arendaja Evecon nihutab nüüd seetõttu oma planeeritava akupargi asukohta. Maa-alune muinasaegne kalmistu asub Valuste külas endise Sipa karjamõisa hoonetest põhja pool. See asub kolmel kinnistul: Sipa-Pargi, Sipamaa ja Sipa. Kinnistule nimega Sipa-Pargi kavandab Evecon ehitisregistri andmetel kuni 200 MW nimivõimsusega akupargi raja

[caption id="attachment_442720" align="alignnone" width="1920"] Mullu oktoobris avatud Kirikuküla päikesepark oli siis Baltikumi suurim. Foto Urmas Lauri.[/caption] Päikeseenergia tootmine on Läänemaal ja Lääneranna vallas nelja aastaga kasvanud 7,5 korda ning Rehemäele rajatav hiigelsuur Sunly päikesejaam kergitab läänlaste elektritootmise võimekust veel 2,5 korda. Läänemaa ja Lääneranna valla päikesejaamade koguvõimsus on praegu ligi sada megavatti. 2021. aastal oli sama piirkonna päikesejaamade koguvõimsus 13 MW. Kõige suurema võimsusega on Eleringi põhivõrku ühendatud Evecon OÜ kuni 77 MW päikesepark Lääneranna vallas Kirikukülas, mis valmis mullu sügisel. Pargi võimsusest on praegu Eleringi andmeil võrguga liidetud umbes kolmveerand. Eveconi juht Karl Kull selgit