Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Aeg-ajalt tekivad olukorrad, kus jääb vägisi mulje, nagu valitsetaks Eestit ja ka ülejäänud läänemaailma Buckinghami paleest. Sest see meediamöll, mis puhkes pärast prints Harry ja tema abikaasa Meghan Markle’i intervjuud Oprah Winfreyle, on isegi nüüd, 21. sajandi teisel kümnendil sotsiaalmeedia ajastul erakordne. Ka kurvad koroonauudised ei suuda võistelda Oprah’ga. Meghan Markle paljastas intervjuus, et kuninglik perekond olevat tundnud muret, kui tume on tulevase beebi nahavärv; et ta tajus kuninglikus perekonnas rassismi ja et oli lähedal enesetapule. Ning meediaspinn käivitus…

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Poliitiline ajalugu on näidanud eredalt, et poliitikud, kelle karjääri peeti lõppenuks, on naasnud poliitilisele näitelavale. Nii, nagu fööniks tõuseb tuhast. Näiteks Vladimir Iljitš Lenin arvas ka ise, et pärast eksiili sattumist 1905. aasta Vene revolutsiooni järel ei näe tema oma eluajal uut Vene revolutsiooni. Aga Esimese maailmasõja ja Saksa kindralstaabi (kes saatis Lenini eksiilist tagasi Venemaale) abiga tõusis Lenin Venemaa etteotsa. Adolf Hitleri poliitilisel karjääril arvati olevat kriips peal pärast ebaõnnestunud 1923. aasta õlleputši, mille tagajärjel Hitler vangi pisteti ja tal avalikult esineda keelati. Kümme aastat hiljem oli ta Saksamaa kantsler.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Aastaid on Eesti rääkinud, et Euroopa Liit võiks kõneleda Venemaaga ühel häälel. Vähem mõeldi võimalusele, et see hääl võib olla nõrk või midagi sellist, mis Eestile ei sobi. Just viimast võimalust demonstreeris ilmekalt eelmisel nädalal aset leidnud Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrelli visiit Moskvasse, kus ta võõrustajate korraldatud pressikonverentsil narriks jäi ja terve Euroopa ees end alandada laskis. See ei ole see hääl, mida Venemaaga suhetes peaks kasutama. Tõsi, alates 2014. aastast, mil Venemaa okupeeris ja annekteeris Krimmi ning mahitas sõjategevust Ida-Ukrainas, on Euroopa Liit võtnud suhetes Venemaaga karmima hoiaku. On kehtestatud sanktsioonid. Ent praeguseks paistab, et Venemaale uuendatavad sanktsioonid on muutunud rutiiniks ja Venemaa suudab hästi elada ka sanktsioonirežiimiga. Teisitimõtlejaid mürgitatakse välis- ja kodumaal, pistetakse pokri meeleavaldajaid ja sellegipoolest minnakse edasi näiteks Nord Stream 2 projektiga. Meenutagem, et 2018. aastal peeti Venemaal ka jalgpalli MM. Business as usual (õnneks Valgevene õigus korraldada jäähoki MMi sel aastal tühistati).

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Lugedes rahvusvahelisest ja (ühis)meediast hinnanguid meie uuele valitsusele, ei jää üle muud kui õhku ahmida – epiteedid on niivõrd positiivsed. Olgu selleks fakt, et esimest korda on Eesti peaminister naine. Või et nüüd on Eesti ainuke riik maailmas, kus riigijuhid on naised (täpsustus: et mitte eksida, peab lisama, et ainus riik, kus nii president kui ka peaminister on naine ehk näiteks Uus-Meremaa riigipea on Elizabeth II ja peaminister on Jacinda Ardern). Ainuüksi naispeaminister muutvat Eesti Põhjamaa riigiks ja üleüldse ootavat Eestit ees helge tulevik. Äkki puhkaks nüüd veidi jalga veidi ja tuleks maa peale tagasi? Kõigepealt tuleks lahendada pealtnäha võimatuna näiv loogikaülesanne – kuidas saab olla vastne valitsus kardinaalselt teistsugune, kui sellest poole moodustab erakond, kes oli ka eelmises valitsuses? Lisatagu, et samale erakonnale tervikuna on esitatud kahtlustus korruptsioonis.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Tallinna ja Harjumaa lukkupanek tähendas, et paljud traditsioonilised koolivaheaja tegevused (kino, teater, spaa) muutusid kättesaamatuks. Mis siis ikka, autoga veel tohib sõita ja Läänemaa pole lukus. Üle-eelmisel nädalal ehk koolivaheajal sõitsime pojaga Haapsallu. Minul oli esimene kord renoveeritud Haapsalu piiskopilinnuses käia. Muljed on väga positiivsed. Olles liikumispuudega, olin skeptiline, kas ma üldse linnusesse ja seal sees käima pääsen. Aga ei – põhimõtteliselt saab ratastooliga (seda mul ei ole, aga oskan näha ratastooliga inimeste vajadusi) parklast linnusesse, seal korruste vahel liikuda (lift!) ja ka tagasi. Nipp on selles, et piiskopilinnus on saanud renoveerimiseks raha Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ja see tähendab, et tuleb täita ka ligipääsetavuse nõudeid. Sama lugu on kõikide teiste Euroopa Liidust renoveerimiseks või ehitamiseks raha saanud ehitistega. Ma olen käinud paljudes lossides, kindlustes ja linnustes mujalgi Eestis ja ka välismaal. Kuskil pole kohanud säärast invasõbralikkust kui Haapsalus. Minu kiidulaulu peale ühismeedias kostis küll Narvast repliik, et sealseski linnuses on nüüd lift ja liikumispuudega inimesed sinna oodatud.

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Soome endine peaminister Esko Aho kirjutab oma värskes raamatus „Mustien joutsenten vuosi” („Mustade luikede aasta”), kuidas 1991. aasta ehk aasta, mil ta sai peaministriks, kujunes ootamatuste paraadiks. Esmalt kukkus kokku pealtnäha heas korras olnud Soome majandus, sest tarbimine kasvas ülemäära palju ja idakaubandus kadus, lisaks sellele lagunes Nõukogude Liit ja iseseisvusid Baltimaad. Kõik ühel aastal. Aho raamatu pealkiri ei räägi loodusest, vaid nähtusest, mida Liibanoni–Ameerika teadlane Nassim Nicholas Taleb on nimetanud „mustaks luigeks” ehk millekski, mida pole võimalik ennustada ja mida seletatakse alles tagantjärele. 1991. aastal olime silmitsi mitme musta luigega ja 2020. aasta oli samasugune.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] 20. sajandi eel, 1898. aastal avaldas Poola juudi päritolu pankur Ivan Bloch kuueköitelise teose, milles ta analüüsis tulevase sõja tunnuseid. Blochi peaväideteks olid tõdemused, et kaasaegne sõjatehnika muudab maapealsed manöövrid võimatuks, nii et tuleb minna kaevikutesse; ja et industriaalsed sõjad panevad sõdivatele riikidele tohutu koorma, nii et riigid võivad näha sisemisest rahulolematusest tõusvaid revolutsioone. Blochi keegi väga kuulda ei võtnud, kuid esimene maailmasõda laias laastus nii kulgeski, nagu ta kirjutas – tuli minna kaevikutesse ja Saksamaal ning Venemaal puhkesid revolutsioonid. Sõjapidamine oli igaveseks muutunud.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Eelmisel reedel tapeti Teherani lähedal Iraani juhtiv tuumateadlane Mohsen Fakhrizadeh. Vaatlejad viitasid juba sellele, et kuna Iraani tuumaprogramm ei sõltu enam ammu ühest teadlasest, peavad mõrva motiivid olema poliitilised. Neid motiive juba tõesti jätkub. Fakhrizadeh’ mõrv järgnes Joe Bideni valimisvõidule USAs. Teatavasti oli Biden lubanud USA taasühinemist Iraani tuumaleppega, millest oli eemaldunud Donald Trumpi administratsioon. Ühinemine Iraani tuumaleppega tähendaks aga, et vähemalt retoorikas poleks Iraan enam vaenlane. See aga muudaks Iisraeli positsiooni kohe keerulisemaks – on ju Iisraeli poliitika põhinenud eeldusel, et nende peavaenlane on Iraan ja selles on vaja veenda ka ülejäänud maailma. USA eemaldumine leppest ja Iraani enda agressiivsus muutis Iisraeli positsiooni maailmas tugevamaks. Sel aastal on leidnud aset märkimisväärne pööre Iisraeli–Araabia suhetes. Nimelt on sel aastal Iisraeliga sõlminud ametlikult suhted kolm Araabia riiki – Bahrein, Araabia Ühendemiraadid ja Sudaan (viimane asub küll Aafrikas, kuid 97 protsenti elanikest on moslemid). Meenutagem, et enne olid Iisraeliga Araabia riikidest normaalsed suhted vaid Egiptusel (1979. aastast) ja Jordaanial (1994. aastast). Nüüd aga tekkis ühe aastaga sääraseid riike juurde veel kolm.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Esmaspäeval blokeerisid Poola ja Ungari Euroopa Liidu kokku 1,82 triljoni euro suuruse eelarve ja taastepaketi, tekitades niiviisi ühenduses uue kriisi. Blokeerimise põhjuseks oli kavatsus siduda juurdepääs eurorahale õigusriigi põhimõtetest kinnipidamisega. Poola ja Ungari on ise saanud Euroopa Liidust alates liikmeks saamisest 2004. aastal miljardeid eurosid ja koroonakriisi arenedes läheks uut raha kindlasti vaja. Kuid Varssavi ja Budapest näevad Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtete rakendamises kavatsust riivata nende suveräänsust.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Nagu oligi oodata, ei saanud me eile ehk kolmapäeva pärastlõunaks teada USA presidendivalimiste võitjat. Posti teel saabunud hääli oli koroonapandeemia tõttu tulnud tavalisest rohkem ja nende ülelugemine võttis aega. Küll aga – samuti oodatult – tegi eile hommikul (kõik Eesti aja järgi) Valges Majas avalduse president Donald Trump, kuulutades end valimiste võitjaks. Peale selle soovis ta häälte lugemise peatamist, ähvardades muidu minna ülemkohtusse. Ses valguses peab lootma, et Trump osutub tagasivalituks, sest siis saaks rääkida avaldusest vaid kui möödunud episoodist. Ausad ja vabad valimised on USA ja tegelikult mis tahes demokraatia põhialus. Kui võtta valimisõigus ära sadadelt tuhandetelt, võibolla miljonitelt inimestelt, nii nagu seda teeks häälte lugemise peatamine, oleks tegemist demokraatia fundamentaalsete aluste rikkumisega. Mitmedki analüütikud jõudsid eile hommikul nentida, et ajal, kui ameeriklased käivad ise üle maailma vaatlemas valimisi, et nood vastaksid demokraatlikele standarditele, teeb nende president avalduse, mis kaldub kõrvale demokraatlikest traditsioonidest.