Silt: ene täht

[caption id="attachment_357993" align="alignnone" width="1813"] Lääneranna vallavolikogu istung. Kuvatõmmis[/caption] Lääneranna volikogu ei toetanud neljapäeval EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu, millega oleks säilitatud olemasolev koolivõrk koos tegutsevate õppeastmetega vallas vähemalt aastani 2028. Lääneranna vallavanem Ene Täht ütles, et valla koolivõrgu optimeerimisega jätkatakse, kuid praegu ei kavatseta ühtegi kooli sulgeda. „Kutsume [valla] arengukava uutmiseks ja muutmiseks uuesti kokku kogukonnad ja ootame kõikide ettepanekuid selleks, et parandada kogu haridusvõrku. Ja meie lastel saab olema maailma parim haridus,” ütles Täht. EKRE fraktsiooni esimees Meelis Malk ütles, et nad esitasid oma eelnõu 28. veebruaril, teades, et 14. märtsil on volikogu, kus võivad arutlusele tulla koolireformi teemad. „Jätkuvalt käivad arutelud, seega eelnõu esitamine on mõjunud positiivselt. Vaadatakse asju palju laiemalt, ei võeta sirgelt ühte kooliastet välja,” nentis Malk. EKRE esitatud eelnõu arutati ka volikogu haridus-, kultuuri- ja noorsootöökomisjonis. Komisjoni esimees Janar Sõber ütles, et komisjon eelnõu ei toetanud. Malk tõdes, et komisjonis jäid eelnõu pooldajad alla häältega 3:4. Samas oli Malk positiivselt meelestatud. „Minu meelest on see eelnõu juba eesmärgi täitnud. Ta on pannud inimesed mõtlema, mis toimub,” lausus Malk ja ärgitas volikoguliikmeid eelnõu toetama. „Vallavalitsuse seisukoht oli, et me ei

[caption id="attachment_357628" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare infolehega, kus on sõja jalust tulnutele esimesed juhised, kuidas meil hakkama saada. Foto: Elen Freivald[/caption] Läänemaale on sõja tõttu põgenenud üle 300 ukrainlase, kelle hulgas on alla poole lasteaia- või kooliealised lapsed. Osa põgenike lastest on juba läinud lasteaeda või kooli, kuid omavalitsused kooliminemist takka ei kiirusta. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul ei pruugi kõik lapsed soovidagi kohe Eestisse saabumise järel kooli minna või pole selleks lihtsalt veel valmis. „Anname tulijatele pigem võimaluse esmalt olukorraga harjuda,“ ütles ta. Kolmapäevase seisuga on esimesed põgenikest lapsed Haapsalus juba nii koolis kui ka lasteaias. „Kes tahab õppida, sellel see võimalus ka on,“ ütles Rootare.

[caption id="attachment_172079" align="alignnone" width="1024"] Kasari koolimaja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald paneb Kasari kooli krundi koos hoonetega enampakkumisele, et see maha müüa. „Jah, on küll selline plaan. Mis ta seal seisab?! Me ei vaja teda ega jaksa ka pidada,” ütles Lääneranna vallavanem Ene Täht Lääne Elule.

[caption id="attachment_356962" align="alignnone" width="2000"] Märtsis sai kaks aastat tagasi aprillitormis katuse kaotanud majast tuletõrjujate harjutuspaik. Foto: Andres Hion[/caption] Kaks aastat tagasi aprillitormis peavarjuta jäänud Lihula Lasteaia 4 elanikud said igaüks Lääneranna vallalt oma korteri eest ühe euro. Seni on vald ühe euroga ostnud kümme korterit. Ühe hooldekodus viibiva korteriomanikuga ei ole õnnestunud kaubale saada, teine küsis korteri eest rohkem, aga on lõpuks nõus müüma saja euroga. Kui 2020 sügisel, toonase vallavanema Mikk Pikkmetsa ajal, ootas vald Lasteaia 4 korteriomanikelt tagasisidet, mis hinnaga ja tingimustel oleksid nad nõus korterid vallale loovutama, et see saaks majavare maha lammutada, siis nüüd on plaan teine. Kui terve maja on valla käes, pannakse see Lääneranna vallavanema Ene Tähe sõnul enampakkumisele. „Et selline kole maja Lihula kesklinnast kaoks,” ütles Täht Lääne Elule.

[caption id="attachment_356535" align="alignnone" width="2000"] Kui Kõmsi kool kärbitakse 4-klassiliseks, jääb see aasta 5. klassi klassi poistele Robinile ja Stenile kodukoolis viimaseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna koolide kaitseks on allkirja andnud üle tuhande elaniku, ollakse valmis õpetajatele kasvõi ise palka maksma, et koole säilitada. Kõmsi kooli fuajees võttis Lääne Elu 8. märtsil vastu 2. klassi õpilane Leek Linnupõld, kommikarp käes – iga tulija sai naistepäeval šokolaaditüki põske. Leegi vanemad kolisid Tallinnast Kuke külla, üheks põhjuseks väike kuueklassiline algkool, kus lapsed saaksid käia. Nüüd ähvardab kooli Lääneranna vallavalitsuse kavandatav koolivõrgu reform kärpida kõik valla 9-klassilised koolid 6- ja 6-klassilised 4-klassilisteks. Viimane tähendab, et alghariduse saamiseks tuleks Leegil käia kahes koolis – esimesed neli klassi Kõmsil, järgmised kaks 25 kilomeetri kaugusel Lihulas. Leegi vanemad pole ainsad, kes kooli pärast linnast maale tulid. „Kui 5.–6. klass ära kaovad, kas siis enam tullakse?” ütles Kõmsi koolijuht Pille Saatmäe. Kas 5.–6. klassi sulgemine tähendaks, et maalt hoopis lahkutakse? „Jah, muidugi nad lähevad,” ütles Saatmäe pärast pikka vaikust, tavapärasest napisõnalisem ja väga tõsine. Kui palju õpetajaid kaotaks töö? „Ma ei taha sellele mõelda,” ütles Saatmäe.

[caption id="attachment_356531" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teada on Haapsallu jõudnud paar-kolmkümmend pagulast. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa omavalitsustesse on sõjas olevast Ukrainast saabunud poolsada inimest, enamik neist sugulaste-tuttavate juurde. Läänemaa omavalitsused on asunud usinalt Ukrainast saabuvatele põgenikele eluks vajalikku abi pakkuma ning kindlaks tegema nende edaspidiseid vajadusi ja huvisid. Haapsalu linna oli esmaspäevaks jõudnud 20–30 inimest, täiskasvanuid ja lapsi enam-vähem pooleks. Enamasti ongi saabujad lastega naised, sest võitlusvõimelisi mehi riigist välja ei lasta. Ukrainast saavad lahkuda mehed, kes on haiged või üle 63 eluaasta. „Meil on info nende kohta, kes on linnavalitsuseni jõudnud, aga infot uutest saabujatest tuleb pidevalt juurde,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.

[caption id="attachment_356280" align="alignnone" width="2000"] Kärbla küla elanik Tõnu Nõupuu on juba seni ukrainlasi mitmel moel abistanud ja vajadusel saab ukraina pere ulualust tema Tammeoru talu saunamajas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Esimesed Ukraina sõjapõgenikud on Läänemaale kohale jõudnud ja kaardistatakse võimalusi põgenikevoo majutamiseks. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks ütles, et Lääne-Nigula vallas on kaardistamine veel pooleli. „Kõik osavallavanemad vaatavad enda piirkonna üle, kuidas abi pakkuda,” ütles Viks.

[caption id="attachment_354517" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavanemal Ene Tähel tuleb uues ametis leida kasutust tühjadele vallamajadele ja viia läbi koolireform. Foto: Andres Hion[/caption] Lääneranna uus vallavanem Ene Täht tunneb tigude hingeelu paremini kui inimeste oma, elab pakendivabalt ja juurutab vastses ametis rohevalla ideed. Lääneranna vallavanem Ene Täht, te ei ole kohalik elanik. Te elate Pärnus. Kumb on ilusam, Pärnu või Lihula? Kumb on ilusam?! Ega siis… Ilu ei sünni patta panna! Loeb see, kus inimene end hästi tunneb. Mina tunnen end hästi mõlemal pool. Te peate enne kukke ja koitu ärkama, et 50 km tagant Lihulasse vallamajja õigeks ajaks tööle jõuda. (Hakkab naerma.) Ärkan pool seitse. See ei ole sugugi vara. Poole kaheksast stardin. Sõidu peale kulub 45 minutit.

[caption id="attachment_353802" align="alignnone" width="1141"] Mullu suri Läänemaal 44 inimest rohkem kui tunamullu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Mullu vähenes Läänemaa elanike arv 122 inimese võrra ja oli selle aasta alguseks 25 661. Sama palju, kui vähenes elanike arv tervel Läänemaal, jäi elanikke vähemaks ka Haapsalus. Lääne-Nigula vallas vähenes elanike arv mullu 37, Vormsil aga suurenes 37 inimese võrra. Lääneranna vald kaotas aastaga seitse elanikku. Elanike arvu vähenemise peamine põhjus on negatiivne iive. Aasta varem vähenes Läänemaal elanike arv 208 võrra. Seda, et maal on elanike arvu vähenemine pidurdumas, kinnitas ka rahvastikuteadlane Garri Raagmaa. Tema sõnul on tegemist üle-euroopalise protsessiga, mida koroonaviirus ainult võimendas. Raagmaa selgitas, et suurlinnadest väiksematesse asulatesse kolimisel on kolm põhjust – linnades on kinnisvara hinnad nii kõrged, et noored ei saa kodu soetamiseks pangast laenu; julgeolekuolukord on selline, et turvalisem on olla hõredalt asustatud piirkondades ning tänu koroonaviirusele on rohkem levinud kaugtöö. „Tööandjad on harjunud, et inimesed ei ole kogu aeg kontoris,” ütles Raagmaa.