Silt: elin toona

[gallery ids="415641,415643,415629,415627,415633,415634,415635,415636,415637,415640,415639,415638,415628,415630,415631,415632,415642"]   Kolmapäeval avas klassikaraadio oma jõuluhooaja Haapsalu Promenaadil, kus lühilugude sarja „Mõõgad atradeks“ esimene rääkija, kirjanik Elin Toona enda kasvama pandud kuusele esimest korda jõuluehte külge riputas. „Sarjas „Mõõgad atradeks“, mis on eetris 24. – 31. detsembrini räägivad kaheksa inimest oma elust ühe imeloo, kus väga keeruline olukord muutus kõige inspireerivamaks momendiks nende elus,“ ütles sarja autor, klassikaraadio toimetaja Miina Pärn.

[caption id="attachment_400711" align="alignnone" width="952"] Kirjanik Elin Toona kutsub inimesi üles oma elu meeldejäävaid hetki kirja panema. Foto Andra Kirna[/caption] Luuletaja Ernst Enno mälestuspäeval tuli tema lapselaps Elin Toona välja mõttega, et võiks koguda inimeste helgemaid hetki nende eluteel. „Kindlasti on igaühel meist midagi helget meenutada,” püüdis Toona kuulajatele asja tuuma seletada. „Need meenutused võiksid olla aga inspiratsiooniks teistele, kes samuti hakkavad meenutama oma elu helgeid ja rõõmsaid hetki. Ma tunnen, et olen leidnud oma missiooni, kui ma suudan selle idee ellu viia.”

[gallery ids="400675,400677,400679,400681,400683,400685,400687,400689,400691,400693,400695,400697,400699,400701,400703,400705,400707,400709,400711,400713,400715,400717,400719,400721"] Fotod Andra Kirna Neljapäeval tähistati luuletaja ja koolinõuniku Ernst Enno 148. sünniaastapäeva mälestushetkega Haapsalu vanal kalmistul ja kellaviieteega Enno salongis raamatukogus. Mõlemast võttis osa ka Enno tütretütar Elin Toona, kes rääkis teeõhtul pikalt oma vanaemast Ellast ja emast Liki Toonast.

[caption id="attachment_376449" align="alignnone" width="2000"] Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ kirjutas Loone Ots näidendiks, mida esmaspäeval etendati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Adelle Ader[/caption] Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ kirjutas Loone Ots näidendiks, mida esmaspäeval etendati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Loone Ots on kultuuriloolane ja kirjanik, eeskätt näitekirjanik, kelle suur eeskuju on tema enda sõnul Läänemaalt pärit Karl Ristikivi. Ots on Ristikivi elu käsitlenud mitmes teoses, nii draamades kui ka proosas. Teie näidendid on sageli puudutanud Eesti minevikku – just pöördelisi aegu ja kultuuritegelasi minevikus. Kuidas leidsite teemad? Olen kultuurimisjonär. Teen seda mitmel moel. Näiteks õpetan ametnikele ning teistele huvilistele head ja õiget eesti keelt. Ent inimeste kõnetamine teatri võimaluste kaudu on ehk veel tähtsam. Minu eesmärk on muuta õpikutest tuntud iidolid, ikoonid toredateks ja inimlikeks, lihast-verest olenditeks, kelle tegudele tänapäeva vaataja saaks kaasa elada, keda imetleda, kelle üle ehk natuke muiatagi (ma armastan huumorit ja leian, et ka suurkujudest ei pea rääkima ainult ülitõsiselt!). Neile kaasa elada ja nende kaudu veel rohkem väärtustada meie võrratut eesti lugu.

[caption id="attachment_376450" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeval oli Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus Elin Toona raamatu põhjal kirjutatud näidendi „Pagulusse“ esietendus. Adelle Ader[/caption] Esmaspäeval oli Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus Elin Toona raamatu põhjal kirjutatud näidendi „Pagulusse“ esietendus. Etendust sai näha pärast riigikogu konverentsisaalis peetud rahvusvahelist konverentsi „Suurpõgenemine 1944 ja meie“. Täpsemalt oli tegemist näidendi dramatiseeritud esitlusega. Rootsi-Mihkli kirikus olid kohal ka mõlemad autorid – Elin Toona, kelle raamat „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ oli näidendi aluseks, ja Loone Ots, kes raamatu näidendiks vormis.

[caption id="attachment_368793" align="alignnone" width="2000"] Seitsmeaastaselt võõrsile põgenema pidanud Elin Toona tunneb, et eesti keel hakkab suhu tagasi tulema. „Praegu saan sellest aru, et tuleb tagasi – kui alguses siin käisin, siis purssisin päris hullusti,” ütleb taas Läänemaal elav kirjanik. Foto: Andra Kirna[/caption] Kirjanik Elin Toona veedab 85. sünnipäeva Läänemaal, kus möödusid esimesed seitse aastat tema elust. Ülejäänu on teekond. Poolteist aastat tagasi jõudis ta taas koju. „Minu elu on olnud kui teorada, mis tõi mu 77 aastat hiljem siia tagasi. Alati olen jätnud kõik maha ja tulnud ainult, seljakott seljas. Nagu tigu oma karbiga,“ ütleb ta ise selle kohta. Toona on luuletaja, Läänemaa koolinõuniku ja kultuuriikooni Ernst Enno tütretütar, kes suurema osa oma elust on veetnud võõrsil – Saksamaal, Inglismaal, Singapuris, Bahamal ja USAs. Õigupoolest on parim viis Toona mõistmiseks lugeda tema raamatuid. „Jah, muidugi olen ma loominguline. Kasutan sõnu – see on looming. Aga räägin ikka kogu aeg enda lugudest, või lugudest, mis on minu lähedal päriselt toimunud. Imekombel on igasugu seiklused mind otsinud, nii et inimestel on, mida lugeda,“ naerab kirjanik.

[gallery td_gallery_title_input="Ernst Enno päev 2022" ids="365174,365175,365178,365190,365182,365176,365177,365180,365181,365146,365149,365147,365148,365186,365187,365152,365153,365154,365155,365156,365157,365158,365159,365160,365162,365172,365163,365164,365165,365166,365167,365168,365169,365170,365171,365189"] Luuletaja ja Läänemaa kunagise koolinõuniku Ernst Enno 147. sünniaastapäeval korraldas Haapsalu raamatukogu kolmapäeval Ernst Enno päeva, mis algas luuletaja haual ja lõppes vestlusringiga raamatukogus.

[caption id="attachment_358253" align="alignnone" width="1333"] Haapsalu raamatukogu töötaja Janne Tenson võttis klaasi tagant kapist välja Ernst Enno portfelli. Foto: Andra Kirna[/caption] Läänemaa raamatukogud panid näitusele Haapsalu koolinõuniku, luuletaja Ernst Enno portfelli, viie ja poole kilose piibli ja 130aastase lauluraamatu. „Just lõpetasin näituse ülespaneku, ja kohe ajakirjanikud kohal,” rõõmustas teisipäeva pärastlõunal Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru. Raamatukogude aasta puhul panevad Eestimaa raamatukogud lugejatele välja oma hoolega hoitud kallisvara – pärlid, mida muidu keegi ei näe, ja leidub nende hulgas nii mõndagi üllatavat. Alati pole need isegi harulduseks muutunud iidvanad raamatud, vaid sootuks midagi muud. Haapsalu raamatukogus näiteks näeb luuletaja ja Haapsalu koolinõuniku Ernst Enno seanahast portfelli, villast suurrätikut ja koolinõuniku päevaraamatut, mille on Haapsalu raamatukogule kinkinud Haapsaluga seotud luuletaja tütretütar Elin Toona. Klaaskapis ootavad vaatajaid ka mõrane tass ja võrk, millega seitsmeaastane Elin koos vanaemaga üle mere põgenes, ning Ernst Enno joonistused abikaasa Ellast. Teiselt Haapsaluga seotud suurkujult, helilooja Cyrillus Kreegilt on väljas vitstest punutud korv, millega teda ikka Haapsalus turule ja poodi minemas nähti, ning Kristjan Raua loodud eksliibris.

[caption id="attachment_250701" align="alignnone" width="900"] Eiln Toona oma raamatu esitlusel. Foto Arvo Tarmula.[/caption] Laupäeval anti Taeblas elavale kirjanikule Elin Toonale Tallinnas Kirjanike majas üle Henrik Visnapuu nimeline kultuuri- ja kirjandusauhind.