Silt: Eesti Vabariigi aastapäev
Galerii: Vormsi lugu on pikem kui riigil
[gallery ids="443842,443843,443844,443845,443846,443847,443848,443849,443850,443851,443852,443853,443854,443855,443856,443857,443858,443859,443860"]
23. veebruaril tähistasid vormsilased rahvamajas Eesti riigi 107. sünnipäeva. Aktusel esitati täismajale etendus Vormsi ajaloost, vallavalitsus kuulutas välja aukodanikud ja tervitas viimase aasta jooksul sündinud uusi vormsilasi.
Aktuse juhatas sisse Kaisa Valmi kõne. „Aegadel, mil Vormsi oli suurest maailmast eraldatud, suutsid inimesed säilitada oma traditsioonid ja eluviisid. Nad näitasid, et ka kõige raskemad ajad on ületatavad, kui usume endasse,” tunnustas ta vormsilasi läbi aegade.
Volikogu esimees Kata Varblane rääkis loo vahetusõpilasena Prantsusmaal käinud noorest, kes elas perekonnas, kus oli teine arusaam Venemaa kallaletungist Ukrainale. „Ta mõistis esimest korda, kui tähtis on talle Eesti ja meie vabadus,” kirjeldas Varblane noore üleelamisi.
Vallavanem Triin Lepp kõneles las
President Alar Karis: Eesti uued käigud
[caption id="attachment_443808" align="alignnone" width="1920"]![]()
Loviise Juurik: mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii
[caption id="attachment_443766" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 4. b klassi õpilane Loviise Juurik esitas lossiplatsil kõnevõistluse võidukõne. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Täna tähistame Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva. See on eriline päev, sest meie riik on vaba ja meil on võimalus elada rahus. Aga me peame küsima - kas see, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi?
Meie esivanemad võitlesid Eesti vabaduse eest. Nad pidid oma kodu kaitsma ja tegid suuri ohverdusi. Tänu neile saame meie täna käia koolis, õppida ja elada vabas riigis. Aga maailm on muutunud. Täna ei piisa enam ainult vapruses
Haapsalu põhikooli 4. b klassi õpilane Loviise Juurik esitas lossiplatsil kõnevõistluse võidukõne. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Täna tähistame Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva. See on eriline päev, sest meie riik on vaba ja meil on võimalus elada rahus. Aga me peame küsima - kas see, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi?
Meie esivanemad võitlesid Eesti vabaduse eest. Nad pidid oma kodu kaitsma ja tegid suuri ohverdusi. Tänu neile saame meie täna käia koolis, õppida ja elada vabas riigis. Aga maailm on muutunud. Täna ei piisa enam ainult vaprusesGalerii: päike meelitas Eesti sünnipäeva tähistama rohkelt haapsallasi
[gallery ids="443717,443718,443719,443720,443721,443722,443723,443724,443725,443726,443727,443728,443729,443730,443731,443732,443733,443734,443735,443736,443737,443738,443739,443740,443741,443742,443743,443744,443745,443746,443747,443748,443749,443750,443751,443752,443753,443754,443755,443756,443757,443758,443759,443760,443761,443762,443763,443764,443765,443766,443767,443768,443769,443770,443771,443772,443773,443774,443775,443776,443777,443778,443779,443780,443781,443782,443783,443784,443785,443786"]
Päikeseline päev tõi sel aasta Haapsalu lossiplatsile Eesti vabariigi aastapäeva tähistama rohkelt rõõmsaid inimesi, sinimustvalged lipukesed käes ja paljudel ka rahvuslipu värvides mütsid pead.
Mõni minut enne seda kui kirikukellad keskpäeva helistasid, marssis leitnant Jaanus Müüriga eesotsas lossiplatsile kaitseliidu Lääne maleva ligi sajapealine koondüksus – kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noored kotkad.
Vabariigi aastapäeva täh
Galerii: vabariigi aastapäeva tähistamine Haapsalu toomkirikus
[gallery ids="443688,443689,443690,443691,443692,443693,443694,443695,443696,443697,443698,443699,443700,443701,443702,443703,443704,443705,443706,443707,443708,443709,443710,443711,443712,443713,443714"]
Eesti vabariigi 107. sünnipäeva tähistamine Haapsalu algas traditsiooniliselt ennelõunal kontsertpalvusega Haapsalu toomkirikus, kus kõnedes meenutati neid, kes Eesti omal ajal vabaks võitlesid kui vaadati ka ka tulevikku.
Piiskop emeeritus Tiit Salumäe meenutas kirikutäie rahva ees kõneldes, et Eesti vabadusest rääkides ei tohiks unustada ka meie linnaga seotud Eesti ja Venemaa rahuläbirääkimiste delegatsiooni juhti Jaan Poskat. „Ilma temata ei oleks see rahu selline tulnud,” ütles Salumäe.
Eesti vabaduse eest võidelnute mälestuseks asetasid naiskodukaitsjad lilled toomkiriku ristmiskabelis olevale Emaaltarile.
„Aastad ei ole vennad ei meie riigi ega maailma ajaloos,” ütles Salumäe. Tema sõnul olid riigi ülesehitamisajad täis usku
Laura Siir: meie Eesti, minu Eesti
[caption id="attachment_443698" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Laura Siir esitas kõnevõistluse võidukõne Haapsalu toomkirikus. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Meil on õnn olla siin, oma kodumaa 107. sünnipäeval. Hoolimata kõigest, oleme olnud vaprad ja töökad, edasipüüdlikud ja sitked, jõudnud nii kaugele ning meil on, mille üle tõeliselt uhke olla. Täna ei tähista me mitte ainult oma riigi sünnipäeva, vaid ka eestlaste vankumatut truudust ja armastust oma isamaa vastu.
Eestlased on pika ajaloo jooksul kogenud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Oleme pidanud kaitsma oma maad ja identiteeti. Heites pilgu möödunud 107 aastale, oleme
Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Laura Siir esitas kõnevõistluse võidukõne Haapsalu toomkirikus. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Meil on õnn olla siin, oma kodumaa 107. sünnipäeval. Hoolimata kõigest, oleme olnud vaprad ja töökad, edasipüüdlikud ja sitked, jõudnud nii kaugele ning meil on, mille üle tõeliselt uhke olla. Täna ei tähista me mitte ainult oma riigi sünnipäeva, vaid ka eestlaste vankumatut truudust ja armastust oma isamaa vastu.
Eestlased on pika ajaloo jooksul kogenud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Oleme pidanud kaitsma oma maad ja identiteeti. Heites pilgu möödunud 107 aastale, oleme 
Milline on Eesti elu ümber numbri 107?
[caption id="attachment_389943" align="alignnone" width="2000"]![]()
Galerii: Lääne-Nigula vald andis üle teenetemärgid ja kuulutas välja aasta teod
[gallery ids="443605,443607,443608,443606,443609,443610,443611,443612,443613,443614,443615,443616,443617,443618,443619,443620,443621,443622,443623,443624,443625,443626,443627,443628,443629,443630,443633,443631,443632,443634,443635,443636,443637,443638,443639,443640,443641,443642,443643,443644,443645,443646,443647,443648,443649,443650,443651,443652,443653,443654,443655,443656,443657,443658,443659,443660,443661,443662,443663,443664,443665,443666,443667,443668"]
Eesti vabariigi aastapäeva eelõhtul andis Lääne-Nigula vallavalitsus pühapäeva õhtul Oru kultuurisaalis üle valla aukodaniku tiitlid, teenetemärgid ja kuulutas välja kaheksaa valdkonn aasta teod.
Sel aastal pälvisid elutöö eest Lääne-Nigula valla aukodaniku tiitli ja valla vapimärgi Endel Jeeberg ja Tiia Topper.
93aastane Endel Jeeberg pälvis aukodaniku tiitli elutöö eest Risti piirkonna haridus- ja kultuurielu kujundamisel. Jeeberg on töötanud Risti koolis bioloogiaõpetaja ja õppealajuhatajana, lisaks pühendunud kooliümbruse kujundamisele ja juhatas kooliaia tegevust. Teda on alati saatnud positiivne uudishimu ja ta on kõrge eani hoidnuid kätt kodukoha pulsil ja panustanud aleviku ajaloo jäädvustamisse, kohaliku elu edendamisse.
Tiia Topper pälvis aukodaniku tiitli väljapaistvate teenete eest Kullamaa piirkonna haridus- ja sotsiaalvaldkonna arendamisel. Ta töötas peaaegu 35 aastat Kullamaa koolis õpetajana ja Kullamaa lasteaia juhatajana ning juhtis 25 aastat Kol
