Silt: Arno Peksar

[caption id="attachment_282106" align="aligncenter" width="2000"] Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets ütles, et kui üldse, siis võiks vastupanuliikumise mälestussammas paikneda Lihula pargis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu arutas tänasel istungil viimase punktina, kas lubada Eesti Leegioni Sõprade Klubil paigaldada Lihula kalmistule kunagise Lihula samba koopia või mitte. Arutelu käis Lihula kultuurimaja saali seinale kuvatud kurikuulsa Lihula samba kujutise all. --- Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="282104,282103,282105,282106,282107,282108,282109,282110,282111,282112,282113,282114,282115,282116,282117"]

[caption id="attachment_247632" align="alignnone" width="900"] Lääneranna volikogu arutab täna Lihula samba koopia paigaldamist. Arvo Tarmula[/caption] Lääneranna volikogu arutab täna, kas anda Eesti Leegioni Sõprade Klubile luba paigaldada Lihula kalmistule kunagise Lihula samba koopia. „Arutame, kas anda nõusolek või mitte ja kas Lihula kalmistu on üldse õige koht sellele,” ütles Lääneranna volikogu esimees Arno Peksar eile.

[caption id="attachment_281256" align="alignnone" width="5616"] Püramiid-koerakäpp. Arno Peksar[/caption] Lääneranna volikogu esimees ja orhideehuviline Arno Peksar leidis Puhtust Eestis väga haruldase püramiid-koerakäpa. Püramiid-koerakäpp on 2. kategooria kaitsealune taim, mille kasvukohti on Lääne-Saaremaal. Mandril on püramiid-koerakäppa seni leitud ainult Noarootsi poolsaarelt. „Nii et Puhtu on teine leid mandril,” ütles Peksar.

[caption id="attachment_6192" align="alignnone" width="475"] Endise riigikohtu esimehe Rait Maruste meelest võiksid volikogu istungid toimuda Lihula mõisas. Arvo Tarmula[/caption] Lääneranna vallavolikogu liige, endine riigikohtu esimees Rait Maruste leiab, et volikogu istungeid tuleks pidada Lihula mõisas, mitte kultuurimajas.

[caption id="attachment_223684" align="aligncenter" width="900"] lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets vaidleb ministeeriumiga 18 700 euro pärast, mille riik peaks vallale tagasi maksma. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallajuhid leiavad, et neil on õigus küsida riigilt tagasi raha, mille vald on maksnud teistes omavalitsustes õppivate koolilaste eest. Vallas on selliseid lapsi 60 ringis. Seni on kulud kinni makstud, kuid vallajuhid leiavad, et see pole õiglane ja nõuavad riigilt 18 700 eurot. Just nii palju maksis Lääneranna mullu esimesel poolaastal mujal kooliskäijate eest. Kooliraha hüvitamist nõuab riigilt ka Jõelähtme vald, kellega koos on Lääneranna alustanud riigi vastu omamoodi ristiretke. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab linn või vald maksma kinni ka nende laste hariduskulud, kes käivad koolis väljaspool koduomavalitsust. Riigikohtu hinnagul on aga selline kohustus põhiseadusega vastuolus. Jõelähtme ja Lääneranna on seni ainukesed, kes ebaõiglase kohustuse vastu protestivad.

[caption id="attachment_223946" align="alignnone" width="900"] Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnul sõlmitakse erihooldekodu pidamise leping Südamekodudega hiljemalt novembri lõpuks. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu kiitis heaks plaani anda Lihula erihooldekodu endise poliitiku Rain Rosimannuse osalusega firmale Südamekodud. Otsuse poolt oli 15 volikogu liiget, üks ei hääletanud ja üks oli erapooletu. Südamekodudega on juba sõlmitud leping Lihula vanadekodu pidamiseks. „Kuna nad said vanadekodu, siis peavad nad saama ka erihooldekodu. Kui oli üks antud, siis tuli anda ka teine,” ütles Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar.

Lääne-Eesti tuuline rannik sobib hästi elektritootmiseks. Vaade Virtsust põhja poole jäävale Esivere tuugenipargile. Urmas LauriLääneranna vallavolikogu liikme Rait Maruste algatusel on ettevalmistamisel pöördumine riigikogule ja valitsusele – eesmärgiga saada õigus kehtestada vallas uusi kohalikke makse. „See ei tähenda, et me hakkame seda kohe tegema. Me tahame õigust seda teha. Pigem on see appikarje. Kui vait olla, siis arvatakse, et kõik on korras,” ütles Maruste Lääne Elule. Kohalikul omavalitsusel on ka praegu õigus kehtestada makse, kuid neist laekuv tulu on marginaalne. Kehtestatud on neid 27 linnas ja vallas, Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust. Kuuest võimalikust maksust on kehtestatud kolm – parkimis-, reklaami- ning teede ja tänavate sulgemise maksu.