Silt: Armand Reinmaa

[caption id="attachment_411248" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallajuhid andsid pressikonverentsi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koolivõrgureformi teemal eile pressikonverentsi andnud Lääneranna vallavalitsus leiab, et meedia on kuulanud ära ainult ühe poole, aga mitte kohaliku omavalitsuse seisukohta. Kaks tundi kestnud pressikonverentsi võttis vallavanem Ingvar Saare lõpus kokku nii: „Me oleme sattunud turmtule alla, aga mulle tundub, et tuumpõhjuseid ja detaile on endale selgeks tegema vaevunud väga vähesed neist, kes on sel teemal sõna võtnud. Aga võibolla see ongi ajastu märk.”

[caption id="attachment_347740" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna valla elanikud koguvad rahvaalgatuse korras allkirju, et avaldada umbusaldust Lääneranna vallavolikogu esimehele Armand Reimaale. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna valla elanikud koguvad rahvaalgatuse korras allkirju, et avaldada umbusaldust Lääneranna vallavolikogu esimehele Armand Reimaale. Petitsiooni loojad leiavad, et Reinmaa peaks volikogust tagasi astuma, sest Lääneranna võimuliidu juhi ja vallavolikogu esimehena on ta tegutsenud ebaeetiliselt, ebakultuurselt ja valimislubadusi eirates ning põhjustanud sellega vallale suurt kahju.

[caption id="attachment_408790" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu. Arhiiv[/caption] Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõuniku Olivia Taluste sõnul tuleks Lääneranna vallavolikogul tõsiselt järele mõelda, kas istungi tervikuna kinniseks kuulutamine antud juhul on põhjendatud. „Kindlasti ei või volikogu teha istungi kinniseks kuulutamise otsust kergekäeliselt,“ ütles Taluste Lääne Elule. Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa kuulutas kinniseks tänaõhtuse istungi, kus otsustatakse kahe kooli saatus: kas Metsküla kool saab veel aasta tegutseda ja Virtsu kool jätkata neljaklassilise asemel kuueklassilisena. Taluste sõnul on koolikorraldusega seotud küsimused kahtlemata olulise avaliku huviga, kuna need puudutavad otseselt koolide sulgemisest mõjutatud lapsi, lapsevanemaid ja koolipersonali. „Tuleb ka silmas pidada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat lapse koolikohustust. Vald peab tagama võimaluse omandada põhiharidus koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla territooriumil. Volikogul tuleb tõsiselt järele mõelda, kas antud juhul on põhjendatud istungi vastava päevakorrapunkti osas tervikuna kinniseks kuulutamine,“ ütles Taluste. „Põhimõtteliselt on volikogul võimalik toimida ka nii, et kui istungi arutelul käsitletakse koolide ja hariduse andmisega seotud edasise korralduse küsimusi üldiselt, siis selles osas on istung avalik, kuid kui asutakse käsitlema asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, siis palutakse istungile kuulama tulnud isikutel selleks ajaks saalist lahkuda või veebiülekanne selleks ajaks katkestatakse."

[caption id="attachment_408444" align="aligncenter" width="2000"] Krista Kallavus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla elanik, kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus jälgis esmaspäeval Kõmsil toimunud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumist. Kuna ümarlaud võttis arutlusteemaks ka Metsküla algkooli sulgemise ümber toimuva, selgitas Kallavus ringis istunud nooremale seltkonnale, milline on olnud nii Metsküla kooli kui ka sealse kogukonna lugu. Kas teist keegi teab, kuidas saadakse aasta kooliks? Mida see tähendab? See ei tähenda seda, et sul on klassis iga õpetaja kohta neli või viis last, nagu siin on välja toodud. See tähendab seda, et enamus tunde või palju tunde antakse 20 lapsele korraga. See tähendab seda, et sul on mitu klassikomplekti korraga ja see haridus antakse neile lastele väga heas kvaliteedis. Seal, sellessamas rühmas on teiste hulgas ka erivajadustega lapsed. See tähendab koostööd kogukonnaga, ümbritsevate asutustega. See on mitte üksnes kooli töö, see on kogukonna, lapsevanemate, ettevõtjate, kõigi töö. See ei ole ainuüksi selle väikese 20 lapsega Metsküla kooli saavutus. Jah, nad on väga tublid ja nende peal see asi püsib. Siin ongi üks väga oluline küsimus - see on usalduse küsimus, mis on katki läinud. See on läinud katki sellest, mis me oleme näinud, kuidas…

[caption id="attachment_341835" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Eiko Kink / Äripäev[/caption] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastas Metsküla kultuuriühingu palvele kutsuda kokku erakorraline vallavolikogu koosolek, et Lääneranna valla põhimääruse järgi ei saa ta seda teha. „Volikogu esimehel puudub Lääneranna valla põhimääruse kohaselt pädevus kokku kutsuda erakorralist volikogu koosolekut ainuisikuliselt ühe MTÜ või kolmanda isiku palvel ja soovil,“ teatas Reinmaa Metsküla kultuuriühingule. See ei ole õige. Lääneranna valla põhimääruse järgi saab erakorralise istungi kokkukutsumist nõuda vallavalitsus või üks neljandik vallavolikogu liikmetest, aga miski ega keegi ei keela vallavolikogu esimehel endal see kokku kutsuda, kui ta peab seda vajalikuks. „See on puhtalt volikogu esimehe pädevus,“ kinnitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule täna.

[caption id="attachment_408205" align="alignnone" width="1382"] Metsküla algkool. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Metsküla kooli lastevanemad oleks viimases hädas nõus valla ettepanekuga erakool luua, aga vajavad selleks aastat, vallajuhtide sõnul tuli nõusolek liiga hilja. „Kohe hakkab kooliaasta pihta. Meie jaoks on kõige tähtsam, et kool jääks lahti,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, looduskaitsja Silvia Lotman. „Oleme lootnud ja otsinud igasuguseid võimalusi. Kui muud moodi enam ei saa, siis läheme valla pakutud kompromissile luua erakool, aga vajame selleks aastat.“ Lotmani laps on üks viiest esimese klassi õpilasest, kes peaksid 1. septembril Metsküla kooli minema. Kooliaastat loodab seal alustada 26 last. Metsküla kooli direktori Pille Kaiseli sõnul ei ole vanemad koolist pabereid välja võtnud, ka esimese klassi omad mitte. „Kõik ootavad ja loodavad,“ sõnas Kaisel.

[caption id="attachment_406645" align="alignnone" width="2000"] Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile. See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe. Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe. Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy.

[caption id="attachment_405458" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu istung. Kuvatõmmis.[/caption] Lääneranna vallavolikogu jäi oma märtsikuise otsuse juurde Metsküla kooli sügisest kinni panna sõltumata sellest, et raha selle pidamiseks on olemas. Tund aega kestnud arutelu vallavolikogu istungil päädis otsusega Metsküla kool sulgeda – selle poolt oli kümme, vastu kuus volinikku, erapooletuks keegi ei jäänud.

[caption id="attachment_178052" align="alignnone" width="2560"] Allar Jõks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Vandeadvokaat Allar Jõks kinnitas Lääne Elule, et suurärimees Parvel Pruunsilla annetust Lääneranna vallale ei ole võimalik käsitleda korruptsioonina. „Korruptsiooniohuga ähvardamist tuleks võtta katsena vallavolinikke mõjutada, et nad Metsküla algkooli küsimuses ei lähtuks kogukonna ja laste huvidest," märkis Jõks. Teisipäeva õhtul saatis Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa volikogu ja vallavalitsuse liikmetele kirja, milles hirmutas volinikke korruptsioonivastase seadusega.