Silt: Anvar Samost

caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Terviseameti külmikutes üles sulanud vaktsiinidest on kriitikud üritanud ehitada ameti või sotsiaalministeeriumi saamatuse sümbolit, kuid see on vale võitlus. Igal ettevõttel või organisatsioonil juhtub õnnetusi. Kes on midagi juhtinud, saab kindlasti oma kogemusest näiteid leida. Rõhutan: õnnetusi juhtub kõigil ja harva on tegemist just selliste õnnetustega, kus kõik on kõik õigesti teinud ja kogu süü lasub pimedal juhusel. Ikka saab tagantjärele keegi tark öelda, et kriisideks tuleb valmistuda, õnnetusi saab ette näha ja nendeks valmistuda ning kuna valmistutud pole või kriisiplaan ei toiminud, siis keegi peab vastutama, ehk isegi karistatud saama, töö kaotama. Ja tal võibki õigus olla.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Rahatrükk, buumiv kinnisvaraturg ja vajadus uute eelarvetulude järele teevad kinnisvaramaksu idee väljakäimise Eestis aina tõenäolisemaks. Tänavu esimeses kvartalis – ja see kvartal on enamasti Eesti kinnisvaraturul kõige vaiksem – tehti Eestiskokku 13 700 kinnisvara ostu-müügitehingut, viiendiku võrra rohkem kui 2020. aasta samal ajal. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 1,15 miljardit eurot. Sellest kõrgem on tehingute koguväärtus olnud vaid eelmise aasta viimases kvartalis ja 2006. aastal ehk eelmisel buumiajal, millest räägitakseseni legende.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ametnike ringis tehtavate otsuste must kast on poliitikute omast oluliselt suurem ja lisaks kasvab pidevalt, kuid enamasti ei pane me seda tähele. Eesti Ekspress on avaldanud järjest ülevaateid sellest, kuidas eelmine peaminister Jüri Ratas oma ringsõitudel majutus, külalisi võõrustas või mida teda külla oodanutele kaasa võttis. See on jätnud paljudele mulje, et peaminister jõi ise kõik autosse kaasa pandud pudelid tühjaks, aga minu jaoks oli silmatorkavam üks teine kordunud motiiv. „Jüri Ratase ajal käis [Stenbocki maja ametikorteris] toimunud nn musta kasti õhtusöökidel riigi mitteformaalne juhtimine. Mustaks kastiks hüüti neid seetõttu, et seal osalesid vaid valitsusparteide tähtsamad ninad, neile söödeti ette mingid teemad ja ametnikud kuulsid hommikul üllatusega, mida õhtul ja öösel oli otsustatud.” Ja et veel selgem saaks, siis teine tsitaat Ekspressist siia lisaks: „Eesti Ekspressiga rääkinud ametniku sõnul nimetasid töötajad neid õhtusööke omakeskis „mustaks kastiks”, sest pidude käigus sündisid mõnigi kord „imelikud kokkulepped”, mille sünnilugu ametnikele segaseks jäi.” Ehk siis, kujutage ette: rahva poolt vabadel valimistel mandaadi saanud erakondade juhid, kes olid moodustanud parlamendi poolt heaks kiidetud valitsuse, arutasid üksteisega riigiasju ning ametnikke polnud mitte üksnes juures, vaid nad said ka alles hiljem teada, mida kokku lepiti! Vägisi meenuvad kümned poliitikute bürokraatide poolt kodustamise klassikasse kuuluvad sir Humphrey tsitaadid sarjast „Jah, härra minister!”.

Erakonnad on presidendikandidaatide valimisega ettevaatlikud ning ka laiem avalikkus ei ole uue riigipea isiku peale veel tõsisemalt mõtlema hakanud. Aprillis 2016 oli Eesti praegusega võrreldes hoopis teistsugune koht. Lapsed käisid koolis, restoranid olid avatud, samuti kaubanduskeskused. Toimusid kontserdid ja teatrietendused. Välismaale reisida oli lihtne ja populaarne. Kaitsemaski kandvat inimest märgates võis olla kindel, et tegu on Jaapani turistiga. Riigikogus oli esindatud kuus erakonda viie asemel, lisaks kaheksa fraktsioonita saadikut. Siim Kallas pidas kõne, kus teatas, et kandideerib presidendiks. Presidendiks kandideerimise kavatsust Reformierakonna kandidaadina oli kinnitanud ka Marina Kaljurand, sama soov oli Urmas Paetil. Aga muidugi oli palju sarnast – näiteks peaminister oli Reformierakonnast. Aprillis 2021 omal initsiatiivil keegi end presidendikandidaadiks seadnud ei ole, keegi isegi ei oota, et peaministri erakond mõne kandidaadi välja käib. Õigupoolest on vaid üks poliitikaväline teadlane, Tarmo Soomere, öelnud vastuseks ajakirjaniku küsimusele, et kui pakutakse, siis ta on nõu

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti majanduse kasvuväljavaated on suurepärased. Nii näitavad äsja avalikuks tehtud Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid, aga nagu ikka jääb küsimus: kuidas pidu lõpeb? Rahandusministeerium ennustab tänavu majanduskasvuks 2,5 protsenti ja tuleval aastal 4,8 protsenti. Seejuures on rahandusministeerium Eesti Pangast konservatiivsem. Keskpank prognoosib 2021. aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti ja 2022. aasta kasvuks viis protsenti.

Sotsiaalmeedia näib küll kohana, kus kõik on kohal, kuid tegelikkus on täiesti teistsugune: ärilistel motiividel toimiv läbipaistmatu kogum mulle. Seetõttu ei sobi see ka avalikuks kommunikatsiooniks. Paljusid meediaettevõtteid on mingil hetkel tabanud ebameeldiv üllatus külastusstatistika järsu vähenemise näol, mille põhjuseks on USA sotsiaalmeediamonopoli Facebook kaudu tuleva liikluse äralangemine. Kel juhtus see aastal 2014, kel alles 2018, kuid põhimõtteliselt oli skeem alati sama: sa võid pikaajalise tööga koguda suure hulga jälgijaid, kuid kui Facebook algoritmi muudab või algoritm suure liiklusega võõras keeles veebilehel tema meelest ärile sarnaneva tegevuse tuvastab, tuleb edasise liikluse eest hakata raha maksma. Muide, samamoodi on juhtunud ka mõne populaarse Ee

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Reedel möödus aasta koroonaepideemia esimese laine tõttu Eestis eriolukorra kehtestamisest. Meie kõigi tegelikud vaated vabadustele ning õigusriigile on selle aja jooksul saanud kõvasti selgemaks, sest kriis on halastamatu retoorilise eesriide mahakiskuja. Üks kõrge ametnik, kes aasta tagasi õhtuti koos valitsuse liikmetega Stenbocki maja uksest sisse ja välja liikus ning pikkadel aruteludel istus, on meenutanud, et kõige hirmutavam polnud mitte haigus, vaid üleüldine avaliku õhkkonna muutus. Tema jaoks väljendus see sama Stenbocki maja ees seisnud ajakirjanike poolt sisenejatele hüütud küsimustes: „Millal eriolukord tuleb? Millal valitsus lõpuks eriolukorra kehtestab?” Eelmine, aga eriti praegune Kaja Kallase valitsus said raevukat kriitikat iga kord, kui nad viiruse leviku laienedes kohe uusi ja karmimaid piiranguid ei kehtestanud. Iga rakendamata jäänud teadusnõukoja soovitust hinnati kuriteoks rahva tervise ja turvalisuse vastu. Loomulikult oleks võinud kõiki juba rakendatud keelde kehtestada oluliselt varem, laiemalt, rangema kontrolli ja karistustega. Tegelikult oleks hirmutav hoopis vastupidine olukord: kui peaminister, valitsus ja ametnikud ei kõhkleks inimeste vabaduste ja õiguste piiramisel.