Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kolm kuud kestnud kaootiline poliitiline tegevus energiahindade šoki vastu abi leidmiseks näib olevat jõudnud lahendusteni või lausa edukalt lõpule. Päriselt oleme muidugi lahendustest kaugel ning ka pinged ühiskonnas pole kaugeltki maandatud, vaid kõigest edasi lükatud. Juba algaval nädalal saavad kõik elektri-, gaasi- ja kaugkütteteenuse tarbijad uued arved, mis võivad paljudele tuua väikese kergenduse, kuid ei tee endiselt kedagi õnnelikuks. Heal juhul on mitmekordse hinnatõusu pealt kõige järsem nurk maha lõigatud. Kaugküttearvetel sedagi mitte. Äritarbijatele ei jaksa maksumaksja kodutarbijatega võrreldavat leevendust pakkuda. Poliitikud on juba öelnud ja ütlevad alles jäänud talvekuudel veel palju kordi, et juba rakendatud meetmed on väga kallid ja sellistena parim, mida korraldada annab. Kindlasti on neil õigus. Kas ehk oli üldse viga teha üksteise järel kaks erinevat energia hinnatõusude leevendamise lahendust? Näib siiski, et kaks hinnatõusude sabas joostes tehtud abipaketti on teineteist heas mõttes täiendavad. Lihtsalt toimetulekutoetuste laiendamine või hinnalae mudel üksi oleksid olulise osa löögi alla sattunud eratarbijatest tähelepanuta jätnud. Kõik see on aga tõepoolest väga kallis ja ei saa sellisena aastast aastasse korduma jääda.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kaks aastat kestnud koroonapandeemia ise on inimesi vähe muutnud, kuid on erakordse selgusega välja toonud viimaste aastakümnete muutused järjest ühtlustuvas maailmas. Üks neist on konformismi levik. „Eesti kroon tuleb pärast [Eesti Panga presidendi] Siim Kallase sõitu Washingtoni ja Moskvasse, teatas uudisteagentuur BNS 21. mail 1992. /…/ Kallasel oli korda läinud väga lühikese aja jooksul keskpank üles ehitada ja ühtse meeskonnana innukalt tööle panna. Midagi oli siiski veel puudu. See miski oli rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide toetus, milleta ei julgenud rahareformi ette võtta ka Eestist palju suuremad ja tugevamad riigid. Kallas teadis, et rahvusvaheline valuutafond (IMF) on kiire rahareformi vastu ja püüab teda keelitada seda edasi lükkama, kuid millegipärast sõitis ta Washingtoni ihuüksi, ilma ühegi abiliseta.” Nii kirjeldab aega 30 aastat tagasi raamatus „Kodanike riik” kolleeg Kalle Muuli. Arvan, et tean, miks Kallas Washingtoni üksi sõitis. Isegi Eesti Pangale oli komandeering USAsse nii kallis, et sinna ei raatsitud mitut inimest saata. Eesti oli väga-väga vaene riik. Vaatamata taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel, oli Eesti ka väga-väga uus riik, kus kõik riigiks olemiseks vajalik tuli ise, oma tarkusega, nullist rajada. „Kallas igatahes teadis, milline ajupesu teda Washingtonis IMFi peakontoris ees ootab, enne kui ta saab lõpuks anda allkirja, mis teeb Eestist IMFi liikme. Erinevalt Kallasest olid rahvusvahelise valuutafondi ametnikud Eesti rahareformi plaanist kõike muud kui vaimustuses. IMFi salajane memorandum soovitas Eestil kõigepealt kaks aastat rubla kasutades majandust turgutada ja alles seejärel otsustada, kas võtta kasutusele oma raha või mitte.” Paljud äsja Nõukogude Liidu plaanimajanduse ikke alt vabanenud riigid, sealhulgas teatud määral ka Läti ja Leedu, nii ka tegid. Eesti võttis kasutusele valuutakomitee süsteemi, mis oli maailmas väga haruldane riigi rahanduse korraldus ja mille õnnestumisse Eesti-suguses rusudes majandusega riigis pea ükski lääne ametnik või poliitik ei uskunud. See oli nende pika kogemuse ja hea haridusega olulistes institutsioonides töötavate inimese meelest kõige ehtsam avantüür, „uhhuu”, kui soovite.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kuigi paljudele inimestele Eestis võis lõppev aasta olla igati tore ja edukas, siis laiemalt mitmed ootused ei täitunud ja ka 2022. aastasse peab vaatama ettevaatlikult. Suurimaks sooviks 2021. aasta alguses oli kindlasti tavalise elu juurde naasmine, nii maailmas kui ka Eestis. Koroonaviiruse vaktsiinid pidid selle hiljemalt sügisel saabuva karjaimmuunsusega tagama. Paljudes Euroopa riikides valitses niisugune kindlus veel napilt enne uue nakatumislaine tõusu novembris. Tõsi, vaktsineerimine on kindlasti ära hoidnud surmasid ja leevendanud koormust haiglatele, aga aasta lõpus näeme taas piiranguid, sealhulgas Euroopa Liidu üle sisepiiride reisimisel, mis ju korduma ei pidanud. Eestis tänavu riigitüüri juures olnud kahele valitsusele võiks kaela laduda hulga etteheiteid. Vaktsineerimise korraldamine oli segane, vaktsineerituse tase ei jõudnud soovitud määrani, esimesel poolaastal olid koolid pikalt kaugõppel, vaktsineerimispasside põhjendatus on nagu paljudes teisteski riikides küsitav, maskinõude ja politsei kasutamisega piirangute jõustamiseks on üle pingutatud, reeglid kohati arusaamatud. Kõike seda on tüütuseni korratud, nagu ka tõdemust, et viirus ja selle tõrjumiseks tehtud piirangud lõhestavad ühiskonda valusalt.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti kõige tähtsam küsimus oli mitu nädalat see, kas vana-aastaõhtul saab öö läbi baarides-kõrtsides pidu panna. Õnneks on see nüüd valitsuse tasandil lahendatud – nagu peaminister Kaja Kallas kirjutas, tegu on kaheks õhtuks tehtud erandiga, „mida on pikisilmi oodatud". Veelgi dramaatilisemalt on läinud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusel elektri hinnašokile sobiva reaktsiooni leidmine.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Üks esimesi otsuseid, mille enamik vast valitud Eesti omavalitsuste volikogusid tegi, oli valla- või linnavalitsuse liikmete palgatõus

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti suurimat linna valitsema hakkava koalitsiooni teke tundus selle pooltele algul pigem ebamugav kui edule viitav. Pikemas plaanis võib aga juhtuda, et võidavad nii Keskerakond kui ka sotsiaaldemokraadid ja mitte ainult Tallinna kontekstis, vaid üleriiklikus poliitikas, mille järgmine tõehetk, riigikogu valimised, on vähem kui pooleteise aasta kaugusel. Esmalt kirjeldasid nii ajakirjandus kui ka teised erakonnad Keskerakonna absoluutsest volikogu enamusest ilma jäämist pealinnas kaotusena, hoolimata asjaolust, et eelmise korraga võrreldes sai Keskerakond enamgi hääli. Ka linnapea ja nimekirja esinumber Mihhail Kõlvart käis valimisjärgse päeva intervjuusid andmas tõsisel ilmel. Kohe oli aga selge, et 38 kohta 79-liikmelises volikogus sisuliselt absoluutsest enamusest palju ei erine, seda enam, et koalitsiooni olid nõus pikema jututa tulema nii sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond. Kuuldavasti oli Reformierakond Tallinna keskerakondlaste silmis ahvatlevam. Aga erakonna tippjuhid nägid võimalusi teisiti, vaatasid mängu just parlamendivalimiste vaates.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kas Eesti parlamentaarses, kuid tegelikult täitevvõimu poole kaldu olevas demokraatias on valitsuse liikmete töös võrreldes rahva valitud saadikutega eeliste kõrval ka miinuseid Loomulikult on ja lahkuva keskerakondlasest kultuuriministri Anneli Oti juhtum on nende miinuste selge näide. Mida Anneli Otile lisaks soovimatusele end koroonaviiruse vastu vaktsineerida konkureerivate poliitikute ja ajakirjanduse poolt ette heideti? Eelkõige vähest varasemat kokkupuudet kultuurivaldkonnaga, ebapiisavat tähelepanu kultuuriasutustele ja -teemadele ning vaieldavat juhtimispädevust. Täiesti võimalik, et tegelikuks pideva avaliku arvustamise põhjuseks olid hoopis ministri isikuomadused, millel võis, aga ei pruukinud olla seost kultuurihuvi või juhtimisega. Sama Anneli Ott juhtis riigikogu liikmena Euroopa Liidu asjade komisjoni, mis on parlamendi alalistest komisjonidest üks olulisemaid nii käsitletavate teemade, liikmete kui ka valitsuse positsioonide kujundamise poolest. Ei mäleta, et korduvalt, kui üldse, oleks keegi avalikult tõstnud küsimuse Oti teadmistest, kogemustest või pädevustest nii suure rolli täitmisel. Oleks aus arvata, et varem omavalitsuste

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kes siis olid 2021. aasta kohalike valimiste kaotajad ja võitjad? Kahe nädala eest panin siinsamas kirja mõned mõõdikud, mille vastu Eesti erakondade tulemust võiks hinnata. Reformierakonnal ei õnnestunud Tallinnas võrreldes 2017. aastaga volikogukohti juurde saada, vastupidi, kolm mandaati läks kaduma. Üle Eesti oli tulemus 17,3 protsenti antud häältest 19,5 protsendi vastu neli aastat varem. 15 mandaati Tallinna volikogus oli siiski pika edumaaga teine tulemus, kolmandaks Reformierakond ei jäänud ning tänu Eesti 200 lisandumisele pididki teised erakonnad vähem mandaate saama. Nüüd on ka selge, et Reformierakonnal polnud õnne saada valimised võitnud Keskerakonna koalitsioonipartneriks – nagu ka see, et Kristen Michali juhtimisel Keskerakonna vastase koalitsiooni kokkupanemist isegi ei hakatud katsetama – ehkki enne valimisi Tallinna opositsioonierakonnad kõik selliseid ootusi esitasid. Omaette küsimus on, kas Tallinnas Keskerakonnaga linna juhtimise vastutuse võtmine oleks olnud Reformierakonna jaoks võit. Nominaalselt kindlasti, kuid varasemate Keskerakonna pealinna koalitsioonipartnerite kogemused on olnud viletsad. Kui Toompeal on Reformierakond kõigest hoolimata suurem ja kogenum koalitsiooni osapool, siis Tallinnas olnuks ükskõik millise kohtade jaotuse puhul asi vastupidi. Reformierakonna nõrgale Tallinna tulemusele lisandus oodatust nõrgem sooritus Tartus, kus Reformierakond peab nüüd taas üritama kahe partneriga koalitsiooni.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]

Kui 17. oktoobri keskööks üle Eesti kohalikel valimistel antud hääled kokku on loetud, on Eesti poliitiline maastik jälle muutunud. Selguvad võitjad ja kaotajad.

Erinevalt riigikogu valimistest on pilt siiski vähem kontrastne, kuna uued jõujooned saavad paika 79 erineva suurusega linna- ja vallavolikogus, mitte ühes 101 kohaga riigikogus. Vaatame erakondade kaupa, kuidas esmaspäeva hommikul sooritust hinnata, kellele millise mõõdupuuga läheneda.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Majandusanalüütikud suudavad olulisi näitajaid aasta ulatuses õigesti ette näha enamasti siis, kui ühiskonnas valitseb stabiilsus, muutusi ei toimu. Niipea kui sekkuvad tegurid, mida varem teada ei ole, lendavad kõik prognoosid aknast välja.