Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Riigikogu valimisteni on sõna otseses mõttes kuus kuud aega. Kuigi valimiste päev on pühapäeval, 5. märtsil, algab valimisnädal esmaspäeval, 27. veebruaril, sisaldades kuut eelhääletamise päeva, mille kestel enamik valijaid ka tõenäoliselt hääle annab. Lisaks praegu riigikogu koosseisu kuuluvale viiele erakonnale – Reformierakond, Keskerakond, EKRE, Isamaa ja SDE – on võimalus Eesti parlamendi uude koosseisu pääseda veel Eesti 200-l. Kas ka äsja erakonnaks saanud Parempoolsetel?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Küllap olete juba kuulnud uudist, et transpordiamet kavatseb võtta Eestis kasutusele sõidukite keskmise kiiruse automaatkontrolli, mis tähendaks, et tulevikus arvutaksid autode tegeliku sõidutempo välja teelõigu algusesse ja lõppu paigaldatud kaks kaamerat. Ehk siis hakkate Tallinnast Rakvere poole sõitma ja kuskil pärast Maardut, kus mahapöörajaid enam palju pole, fikseerib kaamera ära teie auto numbri ja kellaaja. Võimalik, et veel mingi muu info, aga igal juhul teeb teist ka pilti. Paarkümmend kilomeetrit hiljem tuvastab teine kaamera taas teie auto numbri ning saadab selle koos kellaajaga kuskile politseiameti serverisse, kus tarvkvara arvutab nende kilomeetrite läbimiseks kulunud aja ning selle põhjal keskmise kiiruse. Kui see kiirus ületab läbitud lõigule kehtestatud kiiruspiirangut, siis saate varsti trahviteate.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kas keegi veel mäletab Via Balticat? Ei ole hullu, kui ei meenu või kipub segi minema Rail Balticuga. Ka ise pidin üle kontrollima, mis see õige nimekuju täpselt oli. Igal juhul oli selle nime all varem hästi tuntud rahvusvaheline kiirtee Tallinnast Varssavisse, kuid tänaseks on projekti unustanud kõik peale väheste, kes autoroolis vastava retke või mõne pikema osa sellest ette võtavad. Kui täpne olla, siis on Via Baltica Euroopa autotee E67, algusega Helsingis ja lõpuga Prahas. Kaardi peal täitsa olemas. Esimene osa teekonnast näeb ette auto ajamist laevale ja sellega on kõik korras. Mitme eraomandis laevafirma konkurentsis saab üle Soome lahe mõlemas suunas kümmekond korda päevas varahommikust hilisõhtuni. Aastas teevad suurte, uute ja turvaliste laevadega selle reisi miljonid inimesed ning sajad tuhanded sõidu- ja veoautod. Väärib märkimist, et 30 aasta eest, kui Via Balticast esimest korda rääkima hakati, sõitis Tallinna ja Helsingi vahel kord päevas üks laev ning veel aastaid olid poliitikud ja ametnikud Eestis veendunud, et mõnest väiksemast laevast piisab täiesti olemasoleva nõudluse rahuldamiseks – ning kust see suurem nõudlus veel tulema peaks?! Igaüks, kes Tallinna ja Pärnu vahel sõid

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Pärast uue valitsuse koalitsioonikokkuleppe peamiste punktide ja nende ligikaudse maksumuse avalikuks saamist kõlas mitmest suust tuttav retooriline küsimus: kas Eestisse mõni parempoolne erakond ka alles on jäänud? Kas siis see on omaaegne Mart Laari Isamaa või kas tõesti tunneb veel ära Siim Kallase aegse Reformierakonna? Loomulikult mõjub üllatavalt, kui küttepuude hinnatõusu hüvitamisest hakkab Keskerakonna asemel rääkima Isamaa, olenemata asjaolust, et teiste levinud kütteliikide hinnalagede seadmine ja üle kogu tarbijaskonna toetuste kehtestamine samasuguseid küsimusi ei tekitanud. Võiks ka küsida: miks Eestis pole nõukogude võimust põlvkondade kaugusele jõudes ikka veel päriselt vasakpoolseid erakondi? Kus on need sotsialistid, kes tegeleksid palkade ja töötajate õigustega, näiteks Bolti kullerite ja teiste sarnaste järjest vähem reguleeritud töösuhete puhul?

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Venemaale pole pärast Ukrainas sõja alustamist riigist sõltumatut ajakirjandust palju alles jäänud. Need vähesed väljaanded ja ajakirjanikud, kes pole tegevust lõpetanud või propagandat avaldama hakanud, peavad tegema raskeid kompromisse: paljusid teemasid üldse vältima, sobimatuks kuulutatud allikaid vältima, kirjutama ridade vahele. Kõige lihtsam näide on võimu keeld kasutada Ukrainas toimuva suhtes sõna "sõda" ning nõue edastada sõja asjus vaid Venemaa ametlikku infot. Oleneb, milline periood võrdluse aluseks võtta, kuid suures plaanis on nüüd Venemaal meedia pea sama rangelt kontrollitud kui Nõukogude Liidus. Eestis on ajakirjandus vaba, kuid üks maakohtu otsus, millele ringkonnakohus sel nädalal kinnituse ja toe andis, võib tähendada, et esimest korda vabas Eestis peavad ajakirjanikud ja toimetused hakkama riigiasutuselt oma töö tegemiseks luba küsima. Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten Lind vabastasid Eesti Ekspressi ja selle lehe ajakirjanikud Sulev Vedleri ja Tarmo Vahteri küll esimese astme kohtu poolt prokuratuuri taotluse alusel määratud rahatrahvist, kuid kordasid üle, et kriminaalmenetluse seaduse tõlgendus, mille kohaselt ilma prokuratuuri loata kriminaalmenetluse asjaolude kohta mitte silpigi avaldada ei tohi, kehtib. „Juhul kui seadusloomeprotsessi vältel oli seadusandjal mõte välistada ajakirjanikud/meediaväljaanded sarnaselt kahtlustatava või süüdistatavaga isikute ringist, keda on võimalik kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu eiramise eest trahvida, siis sellise erandi tegemine peab seaduses kirjas olemas," seisab ringkonnakohtu otsuses. Mis siis, et kohtupraktika, mis ei ole küll ulatuslik, ning üldine tava on olnud teistsugused. Ringkonnakohus otsustas millegipärast eelistada normi grammatilist tõlgendamist. Enamgi veel – olles ajakirjanikud trahvist vabastanud, mistõttu ilmselt langeb nende poolt ära võimalus otsus edasi kaevata, otsustasid kohtunikud anda pikema selgituse, kuidas ja miks ajakirjanikud edaspidi prokuratuuri käest luba küsima peavad.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ajaloo irooniavõime on teinekord hämmastav. Vaevalt jõudsid Eesti poliitikud ja ametnikud lõpetada enese kiitmise meie ajakirjandusvabaduse kõrge positsiooni eest rahvusvahelises edetabelis, kui sõna otseses mõttes samadel inimestel tuli hakata piinlikul moel sama ajakirjandusvabaduse küsimuses sõnu veeretama nagu kuuma kartulit.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ukraina sõda on Euroopat kahe kuuga väga palju muutnud, kuid mõned suured muutused on vähem tähelepanu saanud. Soome ja Rootsi liitumine NATOga on neist kõige olulisem. Mõlema riigi avalik arvamus pöördus nädalate jooksul pärast 24. veebruari ja koos sellega sai pöörduda poliitika. Ilmselt juba juuni lõpus saavad kaks Eesti põhjapoolset naaberriiki NATO tippkohtumisel Madridis oma liitumisavaldused üle anda ja sellele järgneb tavapärasest kiirem kinnituste andmine senistes liikmesmaades.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Saksamaa liidukantsler Angela Merkel sai oma pika staaži viimasel korralisel Euroopa Ülemkogul ehk kohtumisel teiste Euroopa Liidu riigijuhtidega ebameeldiva üllatuse. Merkeli ettepanek – muide, enamusele ootamatu – korraldada Euroopa Liidu tippkohtumine Vene presidendi Vladimir Putiniga ei leidnud toetust. Kõige jõulisemalt vaidles sellele vastu uustulnuk laua taga, Eesti peaminister Kaja Kallas. „Täna polnud võimalik kokku leppida, et kõrgemal tasemel toimuks kohe tippkohtumine.