Silt: Anton Pärn
Laikmaa muuseum läbis värskenduskuuri
[caption id="attachment_361690" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite haldusjuht Märt Maiste tõi avamise eel tagasi remondi ajaks mujale hoiule viidud Laikmaa
maali „Viljapõld viie tuulikuga” Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna pärastlõunal pakutakse Ants Laikmaa majamuuseumis kohvi ja kringlit, et tähistada kunstniku 156. sünniaastapäeva ja muuseumihooaja algust. Sel talvel oli Läänemaal Kadarpiku külas asuv Ants Laikmaa majamuuseum külastajatele suletud, sest uuendati ja värskendati muuseumi esimese korruse kolme ruumi. Nüüd on uue värvikuue saanud seinad, nõukogudeaegsest pruunist värvist on puhastatud põrandad, üle lakitud puitdetailid, ehitatud uusi ahje ja aknad kaetud UV-kiledega, et päike majas leiduvaid museaale ei rikuks. Uue värvilahenduse ja paigutuse on muuseumis loonud Liis Pählapuu ja Liina Siib, kes hakkavad välja töötama ka muuseumi uut püsiekspositsiooni.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumite haldusjuht Märt Maiste tõi avamise eel tagasi remondi ajaks mujale hoiule viidud Laikmaamaali „Viljapõld viie tuulikuga” Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna pärastlõunal pakutakse Ants Laikmaa majamuuseumis kohvi ja kringlit, et tähistada kunstniku 156. sünniaastapäeva ja muuseumihooaja algust. Sel talvel oli Läänemaal Kadarpiku külas asuv Ants Laikmaa majamuuseum külastajatele suletud, sest uuendati ja värskendati muuseumi esimese korruse kolme ruumi. Nüüd on uue värvikuue saanud seinad, nõukogudeaegsest pruunist värvist on puhastatud põrandad, üle lakitud puitdetailid, ehitatud uusi ahje ja aknad kaetud UV-kiledega, et päike majas leiduvaid museaale ei rikuks. Uue värvilahenduse ja paigutuse on muuseumis loonud Liis Pählapuu ja Liina Siib, kes hakkavad välja töötama ka muuseumi uut püsiekspositsiooni.
Laikmaa muuseum saab uue väljanägemise
[caption id="attachment_163009" align="alignnone" width="1024"]
Ants Laikmaa majamuuseum. Foto: erakogu[/caption]
Kadarpiku külas asuvas Ants Laikmaa majamuuseumis käib praegu ulatuslik remont – uue väljanägemise saavad muuseumi esimese korruse põrandad ja seinad, uuesti on ehitatud ka üks seni avariiline ahi.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn ütles, et remondiga käsikäes käib ka uue püsiekspositsiooni paigaldamine. Kui uue ekspositsiooni valmimiseks kindlat kuupäeva veel ei ole, soovib muuseum remondi lõpetada mai alguseks, mil on Laikmaa sünniaastapäev. Sama loodab muuseumi administraator Eha Nõmm, kelle sõnul on 5. mai Laikmaa muuseumile pidupäev, kuhu on külalisi juba kutsutud.
Ants Laikmaa majamuuseum. Foto: erakogu[/caption]
Kadarpiku külas asuvas Ants Laikmaa majamuuseumis käib praegu ulatuslik remont – uue väljanägemise saavad muuseumi esimese korruse põrandad ja seinad, uuesti on ehitatud ka üks seni avariiline ahi.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn ütles, et remondiga käsikäes käib ka uue püsiekspositsiooni paigaldamine. Kui uue ekspositsiooni valmimiseks kindlat kuupäeva veel ei ole, soovib muuseum remondi lõpetada mai alguseks, mil on Laikmaa sünniaastapäev. Sama loodab muuseumi administraator Eha Nõmm, kelle sõnul on 5. mai Laikmaa muuseumile pidupäev, kuhu on külalisi juba kutsutud. 
Aastaid Tallinnas seisnud raudteemuuseumi eksponaat jõudis koju
[caption id="attachment_346341" align="alignnone" width="2000"] Töömehed sättisid veduri raudteejaama ees õigele kohale. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Neljapäeva pärastlõunal tõstis suur kraana Haapsalus jaamaesises pargis oma kohale kitsarööpmelise raudtee veduri, mis hakkab seal raudteemuuseumile tähelepanu tõmbama.
Vedur toodi Haapsallu Tallinnast, kus see 1975. aastast seisis endise raudteekooli, nüüdse Euroopa kooli ees.
Haapsalu raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on vedur neile kuulunud juba 2016. aastast, mil raudteekool tegevuse lõpetas. „Kool andis kogu oma dokumentatsiooni meile üle ja nende soov oli meile üle anda ka vedur,” lisas muuseumi juht Anton Pärn.
Töömehed sättisid veduri raudteejaama ees õigele kohale. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Neljapäeva pärastlõunal tõstis suur kraana Haapsalus jaamaesises pargis oma kohale kitsarööpmelise raudtee veduri, mis hakkab seal raudteemuuseumile tähelepanu tõmbama.
Vedur toodi Haapsallu Tallinnast, kus see 1975. aastast seisis endise raudteekooli, nüüdse Euroopa kooli ees.
Haapsalu raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on vedur neile kuulunud juba 2016. aastast, mil raudteekool tegevuse lõpetas. „Kool andis kogu oma dokumentatsiooni meile üle ja nende soov oli meile üle anda ka vedur,” lisas muuseumi juht Anton Pärn. 
Teeremont paljastas keskaegse asustuse
[caption id="attachment_338000" align="alignnone" width="2000"] 13. sajandi jooginõu sang. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus tuli Vaba tänava trassitööde käigus välja, et juba keskajal on elatud ka piiskopilinnusest lõuna pool, mitte pelgalt linnusest põhjapoole jääval vanalinna alal.
Sadeveetrasse rajades sattusid ehitajad Vaba tänava parkla juures keskagsele asustuskihile, kust tuli välja arvatav hoone alus, 13. sajandi lõpu keraamikat ja üks 15. sajandist pärit münt.
13. sajandi jooginõu sang. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus tuli Vaba tänava trassitööde käigus välja, et juba keskajal on elatud ka piiskopilinnusest lõuna pool, mitte pelgalt linnusest põhjapoole jääval vanalinna alal.
Sadeveetrasse rajades sattusid ehitajad Vaba tänava parkla juures keskagsele asustuskihile, kust tuli välja arvatav hoone alus, 13. sajandi lõpu keraamikat ja üks 15. sajandist pärit münt. 
Läänemaa muuseumi ajalookonverents tuleb keskajahõnguline
[caption id="attachment_333615" align="alignnone" width="2000"] Muuseumijuht Anton Pärn Läänemaa muuseumi toimetiste eelmise numbri esitlusel kaks aastat tagasi. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Pärast aastast vaheaega saavad laupäeval Haapsalu kultuurikeskuses taas kokku ajaloolased ja ajaloohuvilised, et maha pidada Läänemaa muuseumi 27. ajalookonverents.
Suurem osa seitsmest ettekandest käsitleb keskaega. „Nii on kujunenud, et sõelale on jäänud ettekandjad, kes tegelevad keskaja teemaga,” ütles konverentsi korraldaja, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid peavarahoidja Eve Otstavel.
Eelmisel aastal tuli kehtivate piirangute tõttu konverents ära jätta ja nii ongi umbes pooled tänavustest ettekannetest sellised, mis oleks pidanud kõlama eelmisel aastal. Esinejad, nagu Läänemaa muuseumi ajalookonverentsil ikka, on tuntud ja tunnustatud ajaloolased.
Muuseumijuht Anton Pärn Läänemaa muuseumi toimetiste eelmise numbri esitlusel kaks aastat tagasi. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Pärast aastast vaheaega saavad laupäeval Haapsalu kultuurikeskuses taas kokku ajaloolased ja ajaloohuvilised, et maha pidada Läänemaa muuseumi 27. ajalookonverents.
Suurem osa seitsmest ettekandest käsitleb keskaega. „Nii on kujunenud, et sõelale on jäänud ettekandjad, kes tegelevad keskaja teemaga,” ütles konverentsi korraldaja, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid peavarahoidja Eve Otstavel.
Eelmisel aastal tuli kehtivate piirangute tõttu konverents ära jätta ja nii ongi umbes pooled tänavustest ettekannetest sellised, mis oleks pidanud kõlama eelmisel aastal. Esinejad, nagu Läänemaa muuseumi ajalookonverentsil ikka, on tuntud ja tunnustatud ajaloolased. 
Arheoloogid tutvustasid Haapsalu ja Lihula kaugemat minevikku
[gallery ids="332645,332647,332649,332651,332653,332655,332657,332659,332661,332663,332665,332667,332669,332671,332673,332675,332677,332679,332681,332683,332685,332687,332689,332691"]
Fotod Andra Kirna
Euroopa arheoloogiapäevade puhul sai reedel Haapsalus ja laupäeval Lihulas tutvuda linnade varasema minevikuga.
Haapsalus oli giidiks arheoloog ja SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Lihulas tutvustas muistiseid ja rääkis kaevamistest arheoloog Mati Mandel.