Silt: Anton Pärn
Haapsalu veevärk küsis töötukassalt toetust
[caption id="attachment_300160" align="alignnone" width="2000"]
Kaido Erik kärpis alluvate palku, et saada riigilt toetust. Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaal on töötukassalt palgahüvitist saanud 205 ettevõtet kokku üle 1,6 miljoni eurot.
Töötukassa hüvitise saajate seas on nii ettevõtteid, kelle tulu vähenemise osas ei ole küsimustki – näiteks Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ja Haapsalu spordibaasid, mis eriolukorra ajal pidid uksed sulgema. Samas on hüvitise saajate seas ka Haapsalu veevärk.
„See aitab hoida vee hinda madalal,” põhjendas Haapsalu veevärgi juht Kaido Erik.
Kaido Erik kärpis alluvate palku, et saada riigilt toetust. Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaal on töötukassalt palgahüvitist saanud 205 ettevõtet kokku üle 1,6 miljoni eurot.
Töötukassa hüvitise saajate seas on nii ettevõtteid, kelle tulu vähenemise osas ei ole küsimustki – näiteks Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ja Haapsalu spordibaasid, mis eriolukorra ajal pidid uksed sulgema. Samas on hüvitise saajate seas ka Haapsalu veevärk.
„See aitab hoida vee hinda madalal,” põhjendas Haapsalu veevärgi juht Kaido Erik. 
Maapõu paljastas Rüütli tänaval puhta veega kaevu
[caption id="attachment_299916" align="alignnone" width="2000"]
Arheoloog Anton Pärn arvab, et tagumine, sinise kilega kaetud kelder on vanem kui tänavaäärne. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus Rüütli ja Linda tänava nurgal tuli arheoloogilise uurimise käigus välja kaks võlvkeldrit, millest ühes on kristallpuhta veega kaev.
„See on üks huvitavamaid viimase kümnendi ehitusleide linnast – muidugi on huvitav ka linnamüür, aga eluhoonetest on see raudselt kõige unikaalsem,” ütles muuseumijuht ja arheoloog Anton Pärn Rüütli ja Linda tänava nurgal päevavalgele tulnud keldrite kohta.
See, et aastakümneid tühjalt seisnud krundil vanale keldrile satutakse, polnud iseenesest üllatav, pealegi oli varasematest kirjeldusest teada, et sellel kohal on asunud keldriga maja. Keldri nurgale satuti ka kaks aastat tagasi krundil esmaseid arheoloogilisi uuringuid tehes. Sellest teadmisest lähtudes kavandas krundi uus omanik ka oma uue maja asukoha.
Et aga keldreid on kaks, tuli kõigile üllatusena. Pärn ütles, et kuna keldrid on omavahel ühendatud, võidi neid ka ühena kirjeldada. „Keldrid on väga heas seisukorras ja tänapäeva mõistes väga suured,” ütles Pärn, kelle sõnul on kahe keldri pindala kokku umbes 70 m². „Minu soovitus omanikule oleks need säilitada, sest see on väga suur rikkus,” ütles Pärn.
Arheoloog Anton Pärn arvab, et tagumine, sinise kilega kaetud kelder on vanem kui tänavaäärne. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus Rüütli ja Linda tänava nurgal tuli arheoloogilise uurimise käigus välja kaks võlvkeldrit, millest ühes on kristallpuhta veega kaev.
„See on üks huvitavamaid viimase kümnendi ehitusleide linnast – muidugi on huvitav ka linnamüür, aga eluhoonetest on see raudselt kõige unikaalsem,” ütles muuseumijuht ja arheoloog Anton Pärn Rüütli ja Linda tänava nurgal päevavalgele tulnud keldrite kohta.
See, et aastakümneid tühjalt seisnud krundil vanale keldrile satutakse, polnud iseenesest üllatav, pealegi oli varasematest kirjeldusest teada, et sellel kohal on asunud keldriga maja. Keldri nurgale satuti ka kaks aastat tagasi krundil esmaseid arheoloogilisi uuringuid tehes. Sellest teadmisest lähtudes kavandas krundi uus omanik ka oma uue maja asukoha.
Et aga keldreid on kaks, tuli kõigile üllatusena. Pärn ütles, et kuna keldrid on omavahel ühendatud, võidi neid ka ühena kirjeldada. „Keldrid on väga heas seisukorras ja tänapäeva mõistes väga suured,” ütles Pärn, kelle sõnul on kahe keldri pindala kokku umbes 70 m². „Minu soovitus omanikule oleks need säilitada, sest see on väga suur rikkus,” ütles Pärn.
Läänemaal jäävad muuseumid suletuks
[caption id="attachment_276484" align="alignnone" width="2048"]
Haapsalu linnusemuuseumi enne eriolukorra lõppu ei pääse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi laupäevast võib avada vabaõhumuuseumid, siis Läänemaa muuseumid jäävad veel suletuks, et mitte külastajatele pakkuda poolikut lahendust.
Haapsalu linnusemuuseumi enne eriolukorra lõppu ei pääse. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi laupäevast võib avada vabaõhumuuseumid, siis Läänemaa muuseumid jäävad veel suletuks, et mitte külastajatele pakkuda poolikut lahendust. 
Muuseumid pingutavad püksirihma
[caption id="attachment_298640" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühendmuuseumide juht Anton Pärn on mõõdukalt optimistlik ja loodab, et kui inimesed enam välismaale ei sõida, liiguvad nad rohkem Eestimaal ringi. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Muuseumid kärbivad kulusid ning loodavad toetustele ja siseturismile, et kriisiaastal majanduslikult toime tulla.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on praegu veel raske ennustada, milliseks aasta kujuneda võib, kuid ta arvas, et eelarves tuleb 50–60protsendine auk. „Meil tuleb selle olukorraga hakkama saada ja on selge, et peame kärpima,” lisas Pärn.
Kulude vähendamiseks on näiteks külastajatele suletud muuseumihoonetes maha keeratud kütet, loobutud mehitatud valvest ja ka tunduvalt vähendatud koristusteenust.
Läänemaa ühendmuuseumide juht Anton Pärn on mõõdukalt optimistlik ja loodab, et kui inimesed enam välismaale ei sõida, liiguvad nad rohkem Eestimaal ringi. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Muuseumid kärbivad kulusid ning loodavad toetustele ja siseturismile, et kriisiaastal majanduslikult toime tulla.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on praegu veel raske ennustada, milliseks aasta kujuneda võib, kuid ta arvas, et eelarves tuleb 50–60protsendine auk. „Meil tuleb selle olukorraga hakkama saada ja on selge, et peame kärpima,” lisas Pärn.
Kulude vähendamiseks on näiteks külastajatele suletud muuseumihoonetes maha keeratud kütet, loobutud mehitatud valvest ja ka tunduvalt vähendatud koristusteenust. 
Haapsalu muuseumid saavad 80 000 eurot remondiraha
[caption id="attachment_291882" align="alignnone" width="2000"]
Anton Pärn tahab sidemuuseumi eksponaadid Tamme tänavalt tuua endisesse kaubaaita. Arvo Tarmula[/caption]
Kultuuriministeerium jagas aasta alguses remondifondist raha oma haldusalas olevatele kriitilises seisus hoonetele. Haapsalus said toetuse raudteemuuseum ja rannarootsi muuseum.
SA Läänemaa Muuseumid sai 30 000 eurot, et teha Haapsalu raudteejaama hoonetekompleksi kuuluvas pagasiaidas kapitaalremont. „See on meie jaoks väga meeldiv uudis,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn Lääne Elule.
Pärn selgitas, et esmajärjekorras oli plaanis remontida hoopis veidi kaugemale jääv kaubaait, kuid ilmselt läksid kaks aita mingis asjaajamise staadiumis segi. „Korda tuleb teha muidugi mõlemad hooned, selles pole küsimustki. Loodetavasti on võimalik toetus teisele aidale ümber vormistada, sellel teemal me kultuuriministeeriumiga juba suhtleme,” selgitas Pärn.
Anton Pärn tahab sidemuuseumi eksponaadid Tamme tänavalt tuua endisesse kaubaaita. Arvo Tarmula[/caption]
Kultuuriministeerium jagas aasta alguses remondifondist raha oma haldusalas olevatele kriitilises seisus hoonetele. Haapsalus said toetuse raudteemuuseum ja rannarootsi muuseum.
SA Läänemaa Muuseumid sai 30 000 eurot, et teha Haapsalu raudteejaama hoonetekompleksi kuuluvas pagasiaidas kapitaalremont. „See on meie jaoks väga meeldiv uudis,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn Lääne Elule.
Pärn selgitas, et esmajärjekorras oli plaanis remontida hoopis veidi kaugemale jääv kaubaait, kuid ilmselt läksid kaks aita mingis asjaajamise staadiumis segi. „Korda tuleb teha muidugi mõlemad hooned, selles pole küsimustki. Loodetavasti on võimalik toetus teisele aidale ümber vormistada, sellel teemal me kultuuriministeeriumiga juba suhtleme,” selgitas Pärn. 
Galerii: Vanalinna poe hoovist jookseb läbi iidne linnamüür
[caption id="attachment_287198" align="alignnone" width="2000"]
Anton Pärn leidis Vanalinna poe tagant kunagise linnamüüri. Arvo Tarmula[/caption]
Arheoloogilistel kaevamistel Coopi Vanalinna poe taguses hoovis leiti just see, mida muuseumi juht Anton Pärn arvas seal olevat – jupp 15. sajandil ehitatud linnamüüri.
Kaevamine võeti ette seepärast, et krundi omanik Haapsalu tarbijate ühistu hakkab sinna ehitama ridaelamut. Juba suvel oli teada, et enne kui ehituse tarbeks kopa maasse saab lüüa, tuleb sündmuskohale muinsuskaitseamet ja ajaloolased.
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juht Anton Pärn tegeleb juba aastaid Haapsalu linnamüüri otsingute ja kaardistamisega. Ka seekord ei vedanud vaist teda alt – hiiglaslikud maakivid tulid välja täpselt sealt, kus oodatud.
„Tegemist on linnamüüri maakividest vundamendiga, mis on 2,8 meetrit lai. Selle peale oli laotud paekividest müür, mille kive on hilisemal ajal ära muude ehitiste jaoks ära kasutatud, näiteks hoovipealse maja vundamendiks,“ selgitas Pärn.
Anton Pärn leidis Vanalinna poe tagant kunagise linnamüüri. Arvo Tarmula[/caption]
Arheoloogilistel kaevamistel Coopi Vanalinna poe taguses hoovis leiti just see, mida muuseumi juht Anton Pärn arvas seal olevat – jupp 15. sajandil ehitatud linnamüüri.
Kaevamine võeti ette seepärast, et krundi omanik Haapsalu tarbijate ühistu hakkab sinna ehitama ridaelamut. Juba suvel oli teada, et enne kui ehituse tarbeks kopa maasse saab lüüa, tuleb sündmuskohale muinsuskaitseamet ja ajaloolased.
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juht Anton Pärn tegeleb juba aastaid Haapsalu linnamüüri otsingute ja kaardistamisega. Ka seekord ei vedanud vaist teda alt – hiiglaslikud maakivid tulid välja täpselt sealt, kus oodatud.
„Tegemist on linnamüüri maakividest vundamendiga, mis on 2,8 meetrit lai. Selle peale oli laotud paekividest müür, mille kive on hilisemal ajal ära muude ehitiste jaoks ära kasutatud, näiteks hoovipealse maja vundamendiks,“ selgitas Pärn.