Kaevamistega Saastnas tegid arheoloogid kindlaks kabeli piirjooned ja leidsid hulgaliselt 15.–17. sajandi münte. Kabelist lõuna poolt kaevati välja luustikke.
Arheoloog Heiki Valgu sõnul oli Saastna kabel juba keskajal kuulus suurte olavipäevaaegsete rahvakogunemiste paigana. Sinna tuldi olavipäeva pidama ka hiljem, rootsi ajal. „Luteriusu levimisega muutus see taunimisväärseks kui katolikuaegne ebausu pärand. Kirikuvisitatsioonides on esimene selline teade aastast 1597 ja neid tuleb ette kuni 18. sajandi alguseni. Mainitakse, et rahvas käib siin koos ja peetakse suurt ebausku,” rääkis Valk, tõdedes, et mis seal siis toimus, pole teada.
Seal olidki Läänemaa põliselanikud. Muidu siin võtavad agarasti sõna nn läänlased, kelle esivanemad olid nõuka soldatid ivanovid-petrovid-sidorovid- neid on meil Haapsalus palju, ütleks et enamus…
Ei, just seal olid põhiliselt immigrandid ja turistid…
teada, mis seal toimus, aga kohvi paksu pealt ikkagi ennustatakse
…mõttetu ja sotsiaalset degeneratsiooni põhjustav “teadusharu”.
Sinisilmselt uskudes, et lugupeetav teab, mida tähendab see uhke võõrsõna, ootaks küll huviga selgitust, kuidas nimelt arheoloogia teadusharuna põhjustab sotsiaalset mandumist või allakäiku? Kui ennast pole vaimse võimekusega nii palju õnnistatud, siis ei pea kohe teisi halvustama.
…on kurb kuulda, et seda võõrsõna uhkeks peetakse. Täiesti tavaline ja ei viita ainult taandarengule vaid ka arengu või tegevuse pärssimisele.
Ilmselt teab iga inimene, kes vähegi silmad lahti ringi käinud on, et need asustamiseks ja tihti muudeks tegevusteks kõige paremad kohad kipuvad kattuma nende kohtadega, mille esivanemad välja valisid, mis nüüd on konserveeritud ja mitmesuguseks tegevuseks tegevuseks piiratud või keelatud.
Muinasjutte on juba niigi rohkem kirjutatud, kui neid elus läbi lugeda jõuab – palju neid veel vaja on? Kipuvad sama süžeega olema kahjuks.