Silt: Anton Pärn

[caption id="attachment_439238" align="aligncenter" width="1920"] Anton Pärn. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ühe inimese kohta tuli möödunud aastal keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige usinamalt käisid muuseumides saarlased – 4,1 korda inimese kohta aastas. Järgnes Läänemaa 3,9 külastusega inimese kohta aastas. Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseum

[gallery ids="448667,448666,448665,448664,448663"] Haapsalu meremuda võib vabalt nimetada mustaks kullaks, sest kasu saab sellest mitut moodi – muda aitab parandada inimeste tervist, aga andis uue suuna ka linna arengule. Ajaloolased ei armasta mängida mõttega, et mis oleks olnud, kui… Ometi võiks aastal, mil Haapsalu tähistab kuurordi 200. aastapäeva, korraks mõelda, kuidas oleks käinud linna käsi, kui 205 aastat tagasi poleks Haapsallu arstiks tulnud äsja Tartu ülikooli lõpetanud Carl Abraham Hunnius. Ja kui seesama Hunnius poleks märganud, et kohalikud kasutavad liigesehädade raviks merest saadavat muda. Võibolla oleks Haapsalu jäänud kiduvaks väikelinnaks. Võibolla oleks aga leitud mõni muu arengusuund. Kuid võibolla oleks Haapsalust sellele vaatamata saanud kuurort, kus mudaravi asemel oleks põhirõhk hoopis meresuplustel. Esimesed supelmajad rajatigi Haapsalus merre juba paarkümmend aastat enne seda, kui linnast kuurort sai: 1805. aastal. Nagu ütles Fra Mare ravispaa juhataja Maret Sukles, peetigi 19. sajandi algupoolel esimeseks raviks jalutamist, teiseks merevees suplemist, kolmandaks päevitamist. „Meil Haapsalus on need tasuta kä

[gallery ids="448011,448012,448013,448014,448015,448016,448017"] Haapsalu vanalinnas trassitöödel said arheoloogid uusi andmeid Haapsalu kunagise linnamüüri kulgemisest. Et Haapsalul on keskajal olnud linnamüür, on olnud teada juba 1960. aastatest. Kuigi maapinnal pole müürist juba sajandeid ühtki jälge, on trasse kaevates siin-seal müürile peale satutud, kuid selle kulgemine polnud päris selge. Eelmisel nädalal satuti linnamüürile Saue tänaval. Arheoloog Anton Pärna sõnul jooksis 1,5 meetri kõrgune müür piki Saue tänava põhjapoolset külge praeguse kõnnitee all. „Kui olime jõudnud Saue 3 maja juurde, oli müür ühel hetkel keset trassi ja me ei saanu

[gallery ids="447526,447527,447528,447529,447530,447531,447532,447533,447534,447535,447536,447537,447538,447539,447540,447541,447542,447543,447544,447545,447546,447547,447548,447549,447550,447551"]   Pärast mitmeaastast vaheaega on tänasest Haapsalu promenaadil mälestuspink tosin aastat Haapsalus elanud poolatarile, kindral Johan Laidoneri abikaasale Maria Kruszewska-Laidonerile. Mälestuspingi avasid 1. mail Poola suursaadik Eestis Artur Jan Orzechowski ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles, lõigates läbi Eesti ja Poola lipuvärvides lindid pingil. Eelmise pingi Maria Laidonerile pani Tallinna Rotary klubi promenaadile 2014. aastal. Nüüd tegi seda naiskodukaitsjate innustusel Poola saatkond. „See näitab kuidas Poola rahvas ja saatkond hoiavad meeles küllaltki legendaarse naise Maria Laidoneri mälestust,” ütles Sukles. Ta lisas, et linnapea ja linnakodanikuna valutab ta süda natuke sellepärast, me võiksime Maria Laidoneri rohkem tunda. „Meil on tahvel e

[gallery ids="446884,446887,446869,446867,446883,446885,446886,446878,446868,446870,446871,446874,446872,446879,446873,446875,446880,446881,446876,446877,446882"] Laupäeva õhtul kell 17 jõudis Haapsallu tänavune jüriöö märgutuli. Tule tõid Järvamaalt kohale Haapsalu motoklubi Müristaja MC mootorratturid. Türi motoklubi Alempois MC jagas märgutuld teistele Eesti motoklubidele oma kodukanti viimiseks juba mõned päevad enne jüripäeva, sest nädalavahetusel saab tuletoomises kaasa lüüa rohkem inimesi kui nädala keskel tööpäeval. Haapsalus võeti tuli vastu lossiplatsil vabadussõja mälestussamba ees. Lühikese kõne pidas sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Märgutulest süüdati ka mälestusküünlad. Jüriöö ülestõus oli

[caption id="attachment_332656" align="alignnone" width="1152"] Anton Pärn tutvustamas huvilistele linnusemüüri, mis talle siiani üllatusi pakub. Foto Andra Kirna[/caption] Küttetrassi rajamiseks Haapsalu vanalinnas Kodaniketorni juures eeluuringuid teinud arheoloog Anton Pärnale jäi silma kunagine müürikatkestus, mille kohta pole teada, mis ajal see on tekkinud. Pärna sõnu

[caption id="attachment_240888" align="alignnone" width="900"] Aurupaat Kallis Mari Väiksel viigil. Foto: Urmas Lauri[/caption] Viimased viis aastat jõude seisnud aurulaeva Kallis Mari tahab Läänemaa muuseumid tänavu taas sõitma panna. „Ütleme nii, et meil on see kavas,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Praegu otsivad muuseumid võimalusi aurupaat taas vette panna. Uut kaptenit paadile veel leitud ei ole. Mullu jäi aurupaat kaldale, sest eelmine kapten vahetas töökohta ega saanud seetõttu enam alust juhtida. 2023. aastal Kallis Mari sõitis, kuid sellele eelneval kolmel

[gallery ids="439233,439234,439235,439236,439237,439238,439239,439240,439241,439242,439243,439244,439245,439246,439247,439248,439249,439250,439251,439252,439253,439254,439255,439256,439257,439258"] Lääne-Nigula kiriku nimipühak on piiskop Nikolaus ja nigulapäeval ehk 6. detsembril esitleti kirikus kaante vahele saanud teost “Lääne-Nigula kihelkonna lugu”. Piiskop Nikolausest on meie kultuuriruumis kujunenud jõuluvana, kes jagab kingitusi. Seega oli trükisoe raamat omamoodi jõulukingiks. Ülevaatlik teos valmis seitsme autori kaastööna ning annab Lääne-Nigula piirkonnast ülevaate muinasajast kuni 1940. aastani. Lääne-Nigula kihelkond on sajandeid olnud kohaliku identiteedi kujundaja ning kultuurilise, usulise ja sotsiaalse läbikäimise keskpunkt. “Kihelkonnakirik, mis on olnud kohtumispaigaks maarahvale Kirimäelt Seljakülani ja Salajõelt Jaakna külani, on läbi aegade mänginud olulist rolli paikkonna identiteedi kujundamisel,” kirjutab raamatu

[caption id="attachment_439202" align="aligncenter" width="1920"] Kivikakk (koguja ja preparee-
rija Jaan Vaga). Foto: Herkko Labi[/caption] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kogust jõudis 207 zooloogilist eksemplari septembris Eesti loodusmuuseumi. Haapsalust rändas loodusmuuseumi topiseid, skelette, linnumune ja märgpreparaate, näiteks purgis vedelikus olev vaskuss. Tallinna ei jõudnud terve Läänemaa muuseumide looduskogu – kümme museaali