Silt: Anton Pärn

[caption id="attachment_459487" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu toomkiriku võlvid kaetakse soojustusega ning ristimiskabel ja käärkambrid saavad soojustatud katuse. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu toomkiriku soojustamise hanke võitis OÜ Rändmeister, kes peab töö lõpule viima järgmise aasta lõpuks. „Lähiajal kaetakse ristimiskabel ja käärkamber telgiga, sest seal algab katusevahetus,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn. Toomkiriku energiatõhususe parandamise käigus saavad ristimiskabel ning mõlemad käärkambrid soojustatud katuse, soojustusega kaetakse ka toomkiriku võlvid ja restaureeritakse peasissepääsu k

[caption id="attachment_458680" align="alignnone" width="1920"] Anton Pärn. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu muuseumisuvi tõi sel aastal mitu uut näitust ja põnevat konverentsi. See annab põhjuse küsida sihtasutuse Läänemaa muuseumid juhilt, arheoloog Anton Pärnalt, kas tal on alati kiire. „Mulle meeldib tegutseda ja tihtipeale see siis nii ongi,“ ütles ta. Kui palju on teil praegu erinevaid rolle? Pere – abikaasa, isa ja vanaisa – need rollid ei kao kuhugi. Aga töö juures

[caption id="attachment_437498" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption] Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on välja kuulutanud hanke Haapsalu toomkiriku energiatõhususe parandamiseks. „Põhiline efekt tuleb kiriku võlvide soojustamisest, aga sellele lisaks plaanime kohendada ka soojasüsteemi,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn. Kava järgi kaetakse võlvipealsed kivivilla kihiga. Kiriku soojemaks saamiseks restaureeritakse ka aknad ja paigaldatakse lisaraamid. Tööde põhiprojekti on koostanud Sova Arhitekti

[gallery ids="452756,452757,452759,452758,452760,452755,452761,452762,452715,452714,452713,452712,452711,452710,452716,452717,452709,452719,452718,452720,452743,452744,452722,452721,452723,452724,452725,452726,452727,452728,452729,452730,452731,452732,452733,452734,452735,452736,452737,452738,452739,452741,452745,452746,452747,452748,452749,452750,452751,452752,452753,452754"]   Läänemaa muuseumi ajalookonverents, toimetised ja arheoloogianäitus olid pühendatud juunis 80aastaseks saanud arheoloog Mati Mandelile. Konverentsi ettevalmistused olid käinud saladuskatte all, et päevakangelane sellest aimu ei saaks. Ja saladust õnnestus pidada. „Ma aimasin, et midagi tehakse, aga et nii vägevat, see on küll täielik üllatus,“ ütles Mandel päeva lõpuks. Eriti liigutatud oli Mandel linnusemuuseumi põhjatiiva kolmes esimese korruse ruumis avatud arheoloogianäitusest, kus on väljas leiud viimase poole sajandi jooksul Mandeli poolt läbi viidud arheoloogilistelt kaevamistelt Lihulas, Ehmjas, Uuglas, Ahlis, Maidlas ja mujalgi. Näituse koostaja, Mandeli õp

[caption id="attachment_429271" align="alignnone" width="1920"] Linnusemuuseumi juhataja Jaak Mäll mullusel ajalookonverentsil. Foto Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa muuseumi tänavune ajalookonverents keskendub arheoloogiale ja vanemale ajaloole. Läänemaa maapõue uurimisest jutustab ka konverentsi lõpus avatav näitus. Laupäeval kogunevad juba 31. korda Haapsallu ajaloolased ja ajaloohuvilised, et pidada Läänemaa muuseumi ajalookonverentsi ja esitleda Läänemaa muuseumi toimetiste uut numbrit. Teist aastat peetakse konverentsi Haapsalu linnusemuuseumis, kus laupäeval avatakse arheoloogianäitus. Tavakülastajatele on linnuse

[caption id="attachment_450827" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnahoolduse töömehed paigaldasid reedel Ehte 2 majale Höije Rahu piltidega plakatid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti polgu ohvitseride asemel kaunistavad reedest Haapsalus Lossiplatsi ääres Ehte 2 maja kaks fotokunstnik Höije Rahu kunstiteost. Vasakpoolsel tööl, mis kannab nime „Unistuste impeerium”, on kujutatud udusel taustal luiki ja kuldsete munadega luigepesa. Parempoolsel tööl „Otsija” näeb linnusevaremetes üht Rahu loodud munapead. „„Otsija” oli üks esimesi pilte, mille Haapsallu tagasi tulles tegin,” ütles Rah

[caption id="attachment_206245" align="alignnone" width="1024"] Aurupaat Kallis Mari jääb tänavu kaldale. Foto: arhiiv[/caption] Kuigi Läänemaa muuseumidel oli tänavu plaan aastaid jõude seisnud aurulaev Kallis Mari sõitma panna, jääb alus ka tänavu kaldale. „Kallis Mari ei ole jõukohane. See ei tähenda, et ta meie plaanidest välja kukuks,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Kuigi igal aastal on muuseumid pidanud Kallile Marile peale maksma, ei saa Pärna

[gallery ids="450047,450048,450049,450050,450051,450052,450053,450054,450055,450056,450057,450058,450059,450060,450061,450036,450037,450038,450039,450040,450041,450062,450043,450044,450046,450067,450045,450064,450042,450063,450065,450066,450068,450069,450070"]   Iloni Imedemaal pühapäeval avatud näitus „Avastamata Ilon Wikland” näitab maailmakuulsa kunstniku loomingut seninägematust küljest. Et Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina tuntuks saanud Ilon Wikland on joonistanud pilte naisteajakirjale ja õpikule ning illustreerinud vendade Grimmide muinasjutte, on paljudele teadmata. Kui ei teaks, et need on Wiklandi joonistused, ei oskaks seda pilte vaadates oletadagi, sest kunstniku varastel töödel erineb tema käekiri hilisemast, meile harjumuspärasemast loomingust. Kuid just sellisest küljest tutvustab Ilon Wiklandit lastekaitsepäeval Iloni Imedemaal avatud näitus. Kui seni on Iloni Imedemaa koostanud näitusi peamiselt oma kogude baasil, siis nüüd näitusele jõudnud tööd on kõik pärit erakogus – suurem osa neist Wiklandi tütardelt, kui

[caption id="attachment_439238" align="aligncenter" width="1920"] Anton Pärn. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ühe inimese kohta tuli möödunud aastal keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige usinamalt käisid muuseumides saarlased – 4,1 korda inimese kohta aastas. Järgnes Läänemaa 3,9 külastusega inimese kohta aastas. Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseum

[gallery ids="448667,448666,448665,448664,448663"] Haapsalu meremuda võib vabalt nimetada mustaks kullaks, sest kasu saab sellest mitut moodi – muda aitab parandada inimeste tervist, aga andis uue suuna ka linna arengule. Ajaloolased ei armasta mängida mõttega, et mis oleks olnud, kui… Ometi võiks aastal, mil Haapsalu tähistab kuurordi 200. aastapäeva, korraks mõelda, kuidas oleks käinud linna käsi, kui 205 aastat tagasi poleks Haapsallu arstiks tulnud äsja Tartu ülikooli lõpetanud Carl Abraham Hunnius. Ja kui seesama Hunnius poleks märganud, et kohalikud kasutavad liigesehädade raviks merest saadavat muda. Võibolla oleks Haapsalu jäänud kiduvaks väikelinnaks. Võibolla oleks aga leitud mõni muu arengusuund. Kuid võibolla oleks Haapsalust sellele vaatamata saanud kuurort, kus mudaravi asemel oleks põhirõhk hoopis meresuplustel. Esimesed supelmajad rajatigi Haapsalus merre juba paarkümmend aastat enne seda, kui linnast kuurort sai: 1805. aastal. Nagu ütles Fra Mare ravispaa juhataja Maret Sukles, peetigi 19. sajandi algupoolel esimeseks raviks jalutamist, teiseks merevees suplemist, kolmandaks päevitamist. „Meil Haapsalus on need tasuta kä