Silt: Anton Pärn
Nigulapäeval esitleti Lääne-Nigula kihelkonna raamatut
[gallery ids="439233,439234,439235,439236,439237,439238,439239,439240,439241,439242,439243,439244,439245,439246,439247,439248,439249,439250,439251,439252,439253,439254,439255,439256,439257,439258"]
Lääne-Nigula kiriku nimipühak on piiskop Nikolaus ja nigulapäeval ehk 6. detsembril esitleti kirikus kaante vahele saanud teost “Lääne-Nigula kihelkonna lugu”.
Piiskop Nikolausest on meie kultuuriruumis kujunenud jõuluvana, kes jagab kingitusi. Seega oli trükisoe raamat omamoodi jõulukingiks.
Ülevaatlik teos valmis seitsme autori kaastööna ning annab Lääne-Nigula piirkonnast ülevaate muinasajast kuni 1940. aastani.
Lääne-Nigula kihelkond on sajandeid olnud kohaliku identiteedi kujundaja ning kultuurilise, usulise ja sotsiaalse läbikäimise keskpunkt. “Kihelkonnakirik, mis on olnud kohtumispaigaks maarahvale Kirimäelt Seljakülani ja Salajõelt Jaakna külani, on läbi aegade mänginud olulist rolli paikkonna identiteedi kujundamisel,” kirjutab raamatu
Haapsalu muuseumi topised jõudsid loodusmuuseumi
[caption id="attachment_439202" align="aligncenter" width="1920"]
Kivikakk (koguja ja preparee-
rija Jaan Vaga). Foto: Herkko Labi[/caption] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kogust jõudis 207 zooloogilist eksemplari septembris Eesti loodusmuuseumi. Haapsalust rändas loodusmuuseumi topiseid, skelette, linnumune ja märgpreparaate, näiteks purgis vedelikus olev vaskuss. Tallinna ei jõudnud terve Läänemaa muuseumide looduskogu – kümme museaali
Kivikakk (koguja ja preparee-rija Jaan Vaga). Foto: Herkko Labi[/caption] Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kogust jõudis 207 zooloogilist eksemplari septembris Eesti loodusmuuseumi. Haapsalust rändas loodusmuuseumi topiseid, skelette, linnumune ja märgpreparaate, näiteks purgis vedelikus olev vaskuss. Tallinna ei jõudnud terve Läänemaa muuseumide looduskogu – kümme museaali
Kärbe vähendab muuseumide toetust
[caption id="attachment_264741" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu raekoda. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Riigipoolse toetuse neljaprotsendiline kärbe puudutab ka Läänemaal tegutsevaid muuseume, kes peavad kasinamalt hakkama saama.
SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koondab uuest aastast kolm töökohta. „Koondame tehnilise poole pealt, mitte sisutöötajaid,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Ta lisas, et tehniline pool tähendab piletimüüjaid ja remondimeest. „Osale saame võibolla pakkuda
Haapsalu raekoda. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Riigipoolse toetuse neljaprotsendiline kärbe puudutab ka Läänemaal tegutsevaid muuseume, kes peavad kasinamalt hakkama saama.
SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid koondab uuest aastast kolm töökohta. „Koondame tehnilise poole pealt, mitte sisutöötajaid,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Ta lisas, et tehniline pool tähendab piletimüüjaid ja remondimeest. „Osale saame võibolla pakkuda 
Haapsalu toomkirik saab soojemaks
[caption id="attachment_437498" align="aligncenter" width="1920"]
Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid said riigilt üle 334 000 euro toetust, et soojustada Haapsalu toomkiriku võlvidepealset ja muuta kiriku aknad tuultpidavaks.
Kogu projekt läheb muuseumijuhi Anton Pärna sõnul koos käibemaksuga maksma 400 000 eurot. Omaosalust selle toetuse puhul ei nõuta. „Küll on aga tingimus, et kui kogu projekt läheb kallimaks, peab toetuse saaja selle lõpuleviimise tagama,” ütles Pärn.
„Projekteerimine alles algab, praegu tehakse muinsuskaitse eritingimusi,” üt
Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid said riigilt üle 334 000 euro toetust, et soojustada Haapsalu toomkiriku võlvidepealset ja muuta kiriku aknad tuultpidavaks.
Kogu projekt läheb muuseumijuhi Anton Pärna sõnul koos käibemaksuga maksma 400 000 eurot. Omaosalust selle toetuse puhul ei nõuta. „Küll on aga tingimus, et kui kogu projekt läheb kallimaks, peab toetuse saaja selle lõpuleviimise tagama,” ütles Pärn.
„Projekteerimine alles algab, praegu tehakse muinsuskaitse eritingimusi,” üt
Linnusemüüril käib remont
[caption id="attachment_437306" align="alignnone" width="1920"]
Lahtised kivid aiavärava kohal saavad tugevamini kinni. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu linnuse väikese värava kohal parandavad töömehed müüri. „Olukord oli päris hull, kivid olid seal ikka väga lahti,” ütles linnust haldava Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Linnuse väikese värava kohal tehakse Pärna sõnul korda kaheksameetrine müürilõik. „Praegu on ilm selleks veel sobiv, öökülma pole olnud,” ütles Pärn.
Juba on kord
Lahtised kivid aiavärava kohal saavad tugevamini kinni. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu linnuse väikese värava kohal parandavad töömehed müüri. „Olukord oli päris hull, kivid olid seal ikka väga lahti,” ütles linnust haldava Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Linnuse väikese värava kohal tehakse Pärna sõnul korda kaheksameetrine müürilõik. „Praegu on ilm selleks veel sobiv, öökülma pole olnud,” ütles Pärn.
Juba on kord
Suurärimees kinkis linnale kaks lipumasti
[caption id="attachment_430946" align="alignnone" width="1920"]
Lossipargis on nüüd kolm lipumasti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu lossiparki püstitati eile suurärimees Armin Karu annetatud raha eest kaks uut lipumasti senise ühe kõrvale.
„Ütleme nii, et kodanikualgatus koos rahaga,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Lossipargis on nüüd kolm lipumasti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu lossiparki püstitati eile suurärimees Armin Karu annetatud raha eest kaks uut lipumasti senise ühe kõrvale.
„Ütleme nii, et kodanikualgatus koos rahaga,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. 
Kallis Mari jääb tänavu kaldale
[caption id="attachment_206245" align="alignnone" width="1024"] Aurulaev Kallis Mari. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu aurulaev Kallis Mari tänavu suvel Väikesel viigil lõbusõite tegema ei hakka ja jääb kaldale.
„Meil pole laevajuhti võtta,” ütles aurupaati haldava Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn.
Aurulaev Kallis Mari. Foto: arhiiv[/caption]
Haapsalu aurulaev Kallis Mari tänavu suvel Väikesel viigil lõbusõite tegema ei hakka ja jääb kaldale.
„Meil pole laevajuhti võtta,” ütles aurupaati haldava Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. 
Seminar meenutab suurpõgenemist
[caption id="attachment_310977" align="alignnone" width="1152"]
Suurpõgenemise mälestusmärk Puises. Foto: arhiiv[/caption]
Tänavu möödub 80 aastat ajast, mil kümned tuhanded inimesed teise maailmasõja ajal Vene vägede sissetungi eest läände põgenesid. Suurpõgenemise aastapäeva meenutamiseks on tulemas mitmeid mälestusüritusi, otsa teeb reedel lahti seminar Haapsalus rannarootsi muuseumis.
Seminari korraldaja on eestirootslaste kultuuriomavalitsus koos MTÜ Tammepuu Eesti klubiga, mille eesmärk on hoida ja väärtustada üleilmset pagulaskogukonda ja aidata neil hoida sidet kodumaaga. Reedese seminari põhirõhk küll rannarootslaste saatusel, kuid esile tõstetakse ka naispagulaste mälestusi.
Kell 11 algava seminari esimeses osas on kolm ettekannet ja enne kohvipausi kõlab kaks põgenemislugu. Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna kõneleb päeva sissejuhatuseks 1930. aastatel Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumiga sama katuse all tegutsenud Rootsi eragümnaasiumist. „Kavatsen rääkida selles võtmes, kuidas gümnaasium mõjutas rannarootsi kultuuri,” ütles Lõuna. Ta lisas, et eragümnaasiumi moraalne tähtsus rootsi kogukonnale oli väga suur. „See ei olnud ju lihtsalt eragümnaasium, vaid nad võitlesid välja ka eksamiõiguse. Tavalist eragümnaasiumi diplomit ülikool ei tunnustanud,” rääkis Lõuna.
Suurpõgenemise mälestusmärk Puises. Foto: arhiiv[/caption]
Tänavu möödub 80 aastat ajast, mil kümned tuhanded inimesed teise maailmasõja ajal Vene vägede sissetungi eest läände põgenesid. Suurpõgenemise aastapäeva meenutamiseks on tulemas mitmeid mälestusüritusi, otsa teeb reedel lahti seminar Haapsalus rannarootsi muuseumis.
Seminari korraldaja on eestirootslaste kultuuriomavalitsus koos MTÜ Tammepuu Eesti klubiga, mille eesmärk on hoida ja väärtustada üleilmset pagulaskogukonda ja aidata neil hoida sidet kodumaaga. Reedese seminari põhirõhk küll rannarootslaste saatusel, kuid esile tõstetakse ka naispagulaste mälestusi.
Kell 11 algava seminari esimeses osas on kolm ettekannet ja enne kohvipausi kõlab kaks põgenemislugu. Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna kõneleb päeva sissejuhatuseks 1930. aastatel Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumiga sama katuse all tegutsenud Rootsi eragümnaasiumist. „Kavatsen rääkida selles võtmes, kuidas gümnaasium mõjutas rannarootsi kultuuri,” ütles Lõuna. Ta lisas, et eragümnaasiumi moraalne tähtsus rootsi kogukonnale oli väga suur. „See ei olnud ju lihtsalt eragümnaasium, vaid nad võitlesid välja ka eksamiõiguse. Tavalist eragümnaasiumi diplomit ülikool ei tunnustanud,” rääkis Lõuna.
Galerii: Haapsalu sai väikelaste mänguväljaku
[gallery ids="426530,426531,426532,426533,426534,426535,426536,426537,426538,426539,426540,426541"]
Laupäeva keskpäeval avas Pipi koos Haapsalu Rotary klubi, Läänemaa muuseumide ja linnavalitsusega Haapsalu piiskopilinnuse mänguväljakul väikelaste ala.
Mänguväljaku rajamiseks kogus Haapsalu Rotary klubi oksjoniga heategevusüritusel raha linnuse muuseumi mänguväljakule uute atraktsioonide rajamiseks.