Silt: Anton Pärn

[caption id="attachment_450827" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnahoolduse töömehed paigaldasid reedel Ehte 2 majale Höije Rahu piltidega plakatid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti polgu ohvitseride asemel kaunistavad reedest Haapsalus Lossiplatsi ääres Ehte 2 maja kaks fotokunstnik Höije Rahu kunstiteost. Vasakpoolsel tööl, mis kannab nime „Unistuste impeerium”, on kujutatud udusel taustal luiki ja kuldsete munadega luigepesa. Parempoolsel tööl „Otsija” näeb linnusevaremetes üht Rahu loodud munapead. „„Otsija” oli üks esimesi pilte, mille Haapsallu tagasi tulles tegin,” ütles Rah

[caption id="attachment_206245" align="alignnone" width="1024"] Aurupaat Kallis Mari jääb tänavu kaldale. Foto: arhiiv[/caption] Kuigi Läänemaa muuseumidel oli tänavu plaan aastaid jõude seisnud aurulaev Kallis Mari sõitma panna, jääb alus ka tänavu kaldale. „Kallis Mari ei ole jõukohane. See ei tähenda, et ta meie plaanidest välja kukuks,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Kuigi igal aastal on muuseumid pidanud Kallile Marile peale maksma, ei saa Pärna

[gallery ids="450047,450048,450049,450050,450051,450052,450053,450054,450055,450056,450057,450058,450059,450060,450061,450036,450037,450038,450039,450040,450041,450062,450043,450044,450046,450067,450045,450064,450042,450063,450065,450066,450068,450069,450070"]   Iloni Imedemaal pühapäeval avatud näitus „Avastamata Ilon Wikland” näitab maailmakuulsa kunstniku loomingut seninägematust küljest. Et Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina tuntuks saanud Ilon Wikland on joonistanud pilte naisteajakirjale ja õpikule ning illustreerinud vendade Grimmide muinasjutte, on paljudele teadmata. Kui ei teaks, et need on Wiklandi joonistused, ei oskaks seda pilte vaadates oletadagi, sest kunstniku varastel töödel erineb tema käekiri hilisemast, meile harjumuspärasemast loomingust. Kuid just sellisest küljest tutvustab Ilon Wiklandit lastekaitsepäeval Iloni Imedemaal avatud näitus. Kui seni on Iloni Imedemaa koostanud näitusi peamiselt oma kogude baasil, siis nüüd näitusele jõudnud tööd on kõik pärit erakogus – suurem osa neist Wiklandi tütardelt, kui

[caption id="attachment_439238" align="aligncenter" width="1920"] Anton Pärn. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ühe inimese kohta tuli möödunud aastal keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige usinamalt käisid muuseumides saarlased – 4,1 korda inimese kohta aastas. Järgnes Läänemaa 3,9 külastusega inimese kohta aastas. Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseum

[gallery ids="448667,448666,448665,448664,448663"] Haapsalu meremuda võib vabalt nimetada mustaks kullaks, sest kasu saab sellest mitut moodi – muda aitab parandada inimeste tervist, aga andis uue suuna ka linna arengule. Ajaloolased ei armasta mängida mõttega, et mis oleks olnud, kui… Ometi võiks aastal, mil Haapsalu tähistab kuurordi 200. aastapäeva, korraks mõelda, kuidas oleks käinud linna käsi, kui 205 aastat tagasi poleks Haapsallu arstiks tulnud äsja Tartu ülikooli lõpetanud Carl Abraham Hunnius. Ja kui seesama Hunnius poleks märganud, et kohalikud kasutavad liigesehädade raviks merest saadavat muda. Võibolla oleks Haapsalu jäänud kiduvaks väikelinnaks. Võibolla oleks aga leitud mõni muu arengusuund. Kuid võibolla oleks Haapsalust sellele vaatamata saanud kuurort, kus mudaravi asemel oleks põhirõhk hoopis meresuplustel. Esimesed supelmajad rajatigi Haapsalus merre juba paarkümmend aastat enne seda, kui linnast kuurort sai: 1805. aastal. Nagu ütles Fra Mare ravispaa juhataja Maret Sukles, peetigi 19. sajandi algupoolel esimeseks raviks jalutamist, teiseks merevees suplemist, kolmandaks päevitamist. „Meil Haapsalus on need tasuta kä

[gallery ids="448011,448012,448013,448014,448015,448016,448017"] Haapsalu vanalinnas trassitöödel said arheoloogid uusi andmeid Haapsalu kunagise linnamüüri kulgemisest. Et Haapsalul on keskajal olnud linnamüür, on olnud teada juba 1960. aastatest. Kuigi maapinnal pole müürist juba sajandeid ühtki jälge, on trasse kaevates siin-seal müürile peale satutud, kuid selle kulgemine polnud päris selge. Eelmisel nädalal satuti linnamüürile Saue tänaval. Arheoloog Anton Pärna sõnul jooksis 1,5 meetri kõrgune müür piki Saue tänava põhjapoolset külge praeguse kõnnitee all. „Kui olime jõudnud Saue 3 maja juurde, oli müür ühel hetkel keset trassi ja me ei saanu

[gallery ids="447526,447527,447528,447529,447530,447531,447532,447533,447534,447535,447536,447537,447538,447539,447540,447541,447542,447543,447544,447545,447546,447547,447548,447549,447550,447551"]   Pärast mitmeaastast vaheaega on tänasest Haapsalu promenaadil mälestuspink tosin aastat Haapsalus elanud poolatarile, kindral Johan Laidoneri abikaasale Maria Kruszewska-Laidonerile. Mälestuspingi avasid 1. mail Poola suursaadik Eestis Artur Jan Orzechowski ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles, lõigates läbi Eesti ja Poola lipuvärvides lindid pingil. Eelmise pingi Maria Laidonerile pani Tallinna Rotary klubi promenaadile 2014. aastal. Nüüd tegi seda naiskodukaitsjate innustusel Poola saatkond. „See näitab kuidas Poola rahvas ja saatkond hoiavad meeles küllaltki legendaarse naise Maria Laidoneri mälestust,” ütles Sukles. Ta lisas, et linnapea ja linnakodanikuna valutab ta süda natuke sellepärast, me võiksime Maria Laidoneri rohkem tunda. „Meil on tahvel e

[gallery ids="446884,446887,446869,446867,446883,446885,446886,446878,446868,446870,446871,446874,446872,446879,446873,446875,446880,446881,446876,446877,446882"] Laupäeva õhtul kell 17 jõudis Haapsallu tänavune jüriöö märgutuli. Tule tõid Järvamaalt kohale Haapsalu motoklubi Müristaja MC mootorratturid. Türi motoklubi Alempois MC jagas märgutuld teistele Eesti motoklubidele oma kodukanti viimiseks juba mõned päevad enne jüripäeva, sest nädalavahetusel saab tuletoomises kaasa lüüa rohkem inimesi kui nädala keskel tööpäeval. Haapsalus võeti tuli vastu lossiplatsil vabadussõja mälestussamba ees. Lühikese kõne pidas sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Märgutulest süüdati ka mälestusküünlad. Jüriöö ülestõus oli

[caption id="attachment_332656" align="alignnone" width="1152"] Anton Pärn tutvustamas huvilistele linnusemüüri, mis talle siiani üllatusi pakub. Foto Andra Kirna[/caption] Küttetrassi rajamiseks Haapsalu vanalinnas Kodaniketorni juures eeluuringuid teinud arheoloog Anton Pärnale jäi silma kunagine müürikatkestus, mille kohta pole teada, mis ajal see on tekkinud. Pärna sõnu

[caption id="attachment_240888" align="alignnone" width="900"] Aurupaat Kallis Mari Väiksel viigil. Foto: Urmas Lauri[/caption] Viimased viis aastat jõude seisnud aurulaeva Kallis Mari tahab Läänemaa muuseumid tänavu taas sõitma panna. „Ütleme nii, et meil on see kavas,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Praegu otsivad muuseumid võimalusi aurupaat taas vette panna. Uut kaptenit paadile veel leitud ei ole. Mullu jäi aurupaat kaldale, sest eelmine kapten vahetas töökohta ega saanud seetõttu enam alust juhtida. 2023. aastal Kallis Mari sõitis, kuid sellele eelneval kolmel