Silt: Anne Mahoni
29
Poisid õmblevad ja tüdrukud teevad puutööd
[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd.
Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.”
Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp
Nutiseadmed koolis – kes keelab, kes mitte
[caption id="attachment_435619" align="alignnone" width="696"]
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks.
Noorte sõnul telefoni vahetunnis keelata ei saa. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaa koolijuhid ei arva, et koolis nutiseadmete kasutamist peaks riiklikult reguleerima.
Enamik Läänemaa koolijuhte peab nutiseadmete probleemi koolis siiski teravaks. 
Koolijuhid otsivad suvi otsa õpetajaid
[caption id="attachment_435338" align="alignnone" width="1149"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul muutub õpetajate leidmine varsti võimatuks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mullu kevadel kuulutasid Läänemaa koolijuhid välja üle 60 konkursi, sest ligi kuuendik maakonna õpetajatest ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele.
„Tegelikult tegelesin ma sellega suvi otsa,“ ütles Vormsi koolijuht Sabine Burger Lääne Elule. Kevadel pidi Burger välja kuulutama kaheksa konkurssi, leidmaks nõuetele vastavad õpetajad. Ainult kuulutuse peale loota ei saa, sest tahtjaid lihtsalt pole. Koolijuhile tähendas see lõputut otsingut, kas keegi teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes tuleks saarekooli õpetajaks. 
Läänemaal läheb tänavu kooli üle 2500 lapse (vt aktuste aegu siit)
[caption id="attachment_433430" align="alignnone" width="1920"]
Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Seitsmeaastane Mimi Balder läheb homme Haapsalu algkooli 1. klassi. Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahes algkoolis, üheksas põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib sel aastal mõnikümmend last vähem kui mullu.
Läänemaa suurim on Haapsalu põhikool, kus õpib tublisti üle 600 lapse. Kõige väiksem on 19 lapsega Vormsi kool. Õpilaste arv on kasvanud Taebla, Oru ja Kullamaa koolides ning Läänemaa ühisgümnaasiumis. Mujal on õpilasi mullusest natuke vähem.
Päris esimest korda heliseb koolikell 225 põnnile. Haapsalus läheb 1. klassi 135 last ja Lääne-Nigulas 90 last. Lääneranna vallas läheb 1. klassi 41 last, neljandik neist hakkab käima Metsküla koolis.
Uue direktori käe all alustab kooliaastat Noarootsi kool, mida hakkab juhtima endine Noarootsi gümnaasiumi õppejuht ja staažikas matemaatikaõpetaja Katrin Karm.
Läänemaa koolid otsivad õpetajaid
[caption id="attachment_432143" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa koolides on klassi eest veel mõned õpetajad puudu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pisut enam kui kolme nädala pärast algava kooliaasta eel on mitu Läänemaa koolijuhti kimpus õpetajate leidmisega: puudu on eesti keele, loodusainete ja klassiõpetajad.
„Olen nii kaugel, et varsti mind enam mingid kvalifikatsiooninõuded ei huvita. Peaasi, et õpetaja leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni, kellel on õppeaasta eel koolist puudu eesti keele õpetaja. Konkursi tähtaeg on küll kohe kukkumas, kuid soovijaid pole. „Kuidas me selle lahendame, tõesti ei oska praegu öelda,” ütles Mahoni.
Läänemaa koolides on klassi eest veel mõned õpetajad puudu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Pisut enam kui kolme nädala pärast algava kooliaasta eel on mitu Läänemaa koolijuhti kimpus õpetajate leidmisega: puudu on eesti keele, loodusainete ja klassiõpetajad.
„Olen nii kaugel, et varsti mind enam mingid kvalifikatsiooninõuded ei huvita. Peaasi, et õpetaja leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni, kellel on õppeaasta eel koolist puudu eesti keele õpetaja. Konkursi tähtaeg on küll kohe kukkumas, kuid soovijaid pole. „Kuidas me selle lahendame, tõesti ei oska praegu öelda,” ütles Mahoni. 
Koolijuhid taunivad tähtajalisi töölepinguid
[caption id="attachment_432064" align="alignnone" width="906"]
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.
Läänemaa koolijuhid tähtajalisi lepinguid ei poolda. Fotod: Kaire Reiljan, Andra Kirna, Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa koolidirektorid ei pea mõistlikuks haridus- ja teadusministeeriumi plaani muuta koolijuhtide tähtajatud töölepingud tähtajalisteks.
„Kui eesmärk on tõsta kvaliteeti, et koolijuhid ei oleks mugavustsoonis, siis konkreetselt see muudatus ei paranda mitte midagi,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor, Läänemaa koolijuhtide ühenduse esimees ja Eesti koolijuhtide ühenduse eestseisuse liige Malle Õiglas Lääne Elule.
Ligi kolmandikule õpilastest käis matemaatikaeksam üle jõu (parandatud 20.06 kell 10.27)
[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"]
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.
Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap. 
Galerii: algkool tähistas sünnipäeva näitemänguga
[gallery ids="425467,425468,425469,425470,425471,425472,425473,425474,425475,425476,425477,425478,425479,425480,425481,425482,425483,425484,425485,425486,425487,425488,425489,425490,425491,425492,425493,425494,425495,425496,425497,425498,425499,425500,425501,425502,425503,425504,425505,425506,425507,425508,425509,425510,425511,425512,425513,425514,425515,425516,425517,425518,425519,425520,425521,425522,425523,425524,425525,425526,425527,425528,425529,425530"]
Neljapäeva õhtul tähistas Haapsalu linna algkool 185. sünnipäeva õpilaste näidendiga, mis võttis kooli ajaloo kokku.
Krista Kumbergi kirjutatud näidend algas juba 1837. aastaga, kui alustati linna vaestele mõeldud kooli ettevalmistustega.
Koolijuhid: ministeerium tegeleb tühja-tähjaga
[caption id="attachment_424522" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu algkooli juhi Malle Õiglase sõnul saaks tundide algust hilisemaks nihutada vaid siis, kui ka lapsevanemate tööpäev algaks hiljem. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa koolijuhid leiavad, et sotsiaalministeeriumi plaan nihutada koolipäeva algus hilisemaks ei lahenda mitte ühtegi probleemi.
Haapsalu algkooli 6. klassi õpilane Eneli Pragi tõuseb argipäeviti kell kuus, et õigeks ajaks bussi peale ja kooli jõuda. Koolile lähemal elav klassiõde Merit Põvvat tõuseb pool tundi hiljem. Koolipäev algab kümme minutit pärast kaheksat.
Haapsalu algkooli juhi Malle Õiglase sõnul saaks tundide algust hilisemaks nihutada vaid siis, kui ka lapsevanemate tööpäev algaks hiljem. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa koolijuhid leiavad, et sotsiaalministeeriumi plaan nihutada koolipäeva algus hilisemaks ei lahenda mitte ühtegi probleemi.
Haapsalu algkooli 6. klassi õpilane Eneli Pragi tõuseb argipäeviti kell kuus, et õigeks ajaks bussi peale ja kooli jõuda. Koolile lähemal elav klassiõde Merit Põvvat tõuseb pool tundi hiljem. Koolipäev algab kümme minutit pärast kaheksat. 
Uuel õppeaastal on Haapsalus üks venekeelne klass
[caption id="attachment_418864" align="alignnone" width="1024"]
Haapsalu põhikoolis on järgmisel õppeaastal ainult üks klass, kus osa õppest toimub vene keeles. Foto: Arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikooli hoolekogu küsib linnavolikogult luba, et järgmisel õppeaastal oleks üks 9. klassi paralleel venekeelse õppega.
Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ütles, et tegemist on keelekümblusklassiga, kus osa tunde toimub eesti, osa vene keeles.
Tuleval õppeaastal lähevad kõik Eesti koolide 1. ja 4. klassid üle eestikeelselt õppele, hoolekogu ettepanekul ja volikogu otsusel võib teistes klassides õpe toimuda ka mõnes teises keeles kui eesti keeles. Hiljemalt 2029. aasta sügisest peab õppetöö kõigis klassides olema eestikeelne.
Haapsalu põhikoolis on järgmisel õppeaastal ainult üks klass, kus osa õppest toimub vene keeles. Foto: Arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikooli hoolekogu küsib linnavolikogult luba, et järgmisel õppeaastal oleks üks 9. klassi paralleel venekeelse õppega.
Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ütles, et tegemist on keelekümblusklassiga, kus osa tunde toimub eesti, osa vene keeles.
Tuleval õppeaastal lähevad kõik Eesti koolide 1. ja 4. klassid üle eestikeelselt õppele, hoolekogu ettepanekul ja volikogu otsusel võib teistes klassides õpe toimuda ka mõnes teises keeles kui eesti keeles. Hiljemalt 2029. aasta sügisest peab õppetöö kõigis klassides olema eestikeelne.