Silt: Anne Mahoni

[caption id="attachment_470181" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli lapsed võivad rahul olla, sest käivad Läänemaa parimas koolis. Foto: Juhan Hepner[/caption] Oru kool, Vormsi kool ja Haapsalu põhikool edestavad põhikoolide pingereas kahte kolmandikku Eestis põhiharidust andvatest õppeasutustest, jättes selja taha paarsada hariduskantsi. Ühes kategoorias on Läänemaa pisim Vormsi kool koguni esimene: nelja aasta jooksul pärast lõpetamist on sada protsenti lõpetanuist saanud keskhariduse. Põhikoolide pingerea koostas Õhtuleht viimase kolme aasta tulemuste põhjal, tuginedes kolmele näitajale: keskhariduseni jõudmine, lõpueksamite tulemused ning õpetajate vanus ja kvalifikatsiooninõuetele vastavus. Õhtulehe kaardil on Läänemaa kollane, meie piirinaaber Lääneranna vald must, Lääne-Harju vald punane ning Saue vald roheline. Kollaseks värvitud omavalitsuse parim kool asub esisajas. Punane tähistab 101.–150. kohta, must 151. või veelgi madalamat kohta, roheline aga esiviitkümmet. Kõik esikolmikus Läänemaa parim Oru kool asub pingereas 81. kohal, Vormsi 88. kohal ja Haapsalu põhikool 91. kohal – kõik haridusasutuste esikolmandikus. Vormsi koolijuht Maret Võrno põ

[caption id="attachment_469755" align="alignnone" width="1920"] Martna-Palivere põhikooli direktor Kädly Künnap otsib viite õpetajat. Foto: Juhan Hepner[/caption] Läänemaa koolijuhid kuulutavad konkursse välja juba märtsis, et leida tulevaks sügiseks klassi ette kvalifitseeritud õpetajad, kelle hulk aasta-aastalt kahaneb. Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni ei oska isegi täpselt öelda, kui pikalt on ta eesti keele ja kirjanduse õpetajat otsinud. „Kas just viis aastat, võin eksida, aga viimastel aastail oleme otsinud kogu aeg,” märkis ta. Kvalifitseeritud koolmeistrit ei ole tal õnnestunud leida. Tulevaks sügiseks otsib põhikool taas nõuetele vastavat eesti keele ja kirjanduse ning ka muusikaõpetajat. Täiskohaga tööd jätkuks Läänemaa suurimas koolis neljale, kui mitte viiele eesti keele ja kirjanduse õpetajale. Praegu kuuest-seitsmest osaliselt väiksema koormusega töötavast pedagoogist vastab kvalifikatsioonile kolm, täiskoormusega töötab neist üks. Kolmest kaks saavad tänavu 60aastaseks. Õpetajad on jäänud vanaks 60aastaste ja va

[caption id="attachment_469401" align="alignnone" width="1920"] Anne Mahoni juhtis põhikooli 13 õppeaastat. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni paneb 30. juunist ameti maha ning jääb pensionile. Mais 68aastaseks saav ja 13 aastat Läänemaa suurimat üldhariduskooli juhtinud Mahoni ütles, et jääb koolitööst täiesti eemale ega jätka ka õpetajana. „Praegu ütlen ma nii,” sõnas Mahoni. Haapsalu linnavalitsus on välja kuulutanud konkursi, et põhikoolile uus direktor leida. Mahoni sõnul ei tulnud otsus amet maha panna äkki.

[caption id="attachment_467740" align="alignnone" width="1920"] Praegu pole teada, mis kell septembrist tunnid algavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Seaduse järgi peab uuest õppeaastast koolipäev algama kell 9 või hiljem, Haapsalu koolides on see nõue aga tekitanud palju segadust. Lastevanemad süüdistavad koole ja kooli pidajat ehk Haapsalu linnavalitsust. Viimased survestavat vanemaid nõustuma koolipäeva senise, kella kaheksase algusega selle asemel, et kaaluda ka teisi variante koolipäeva lühendamiseks, näiteks topelttunde. Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann nimetab etteheiteid, nagu survestaks linnavalitsus koolipäeva algust muutmata jätma, alusetuteks. Pigem avaldab talle selleks survet ühe kooli hoolekogu. „Astun sammu tagasi, võibolla väljendasin oma seisukohti liiga jõuliselt,” ütles Kampmann, kes arutas koolipäeva alguse muutmist koolide hoolekogude juhtidega. Ta ütles, et ehkki eelistab senise algusaja jätkumist, langetatakse otsus lastevanemate enamuse soovist lähtudes. „Kõigile sobivat varianti ei ole,” tõdes ta. S

[caption id="attachment_466597" align="alignnone" width="904"] Oma kõne „Mu Haapsalu, mu arm" esitab 9.d klassi õpilane Saskia Klooster[/caption] Nädal enne Eesti sünnipäeva pidasid Haapsalu põhikooli õpilased traditsioonilist kõnevõistlust. Haapsalu põhikoolis on tavaks, et kõnevõistlusel osalejad saavad valida viie ette antud pealkirja vahel. Sel korral oli kolm teemat Eestis, kaks aga Haapsalu kohta. Haapsalu põhikooli huvijuhi Hele Lepiku sõnul esitati tänavu kõnevõistlusele 24 kõne, millest žürii märkis ära kuus. Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul eelistasid noored Haapsalu seotud teemasid „Minu Haapsalu, mu arm” ja „Haapsalu – rikkaim linn Eestis”. Vähem kirjutati teemal „Väike riik suurtes tormides” ja „Nutikas Eesti”. Viiendat teemat „Uue põlvkonna uus Eesti” aga

[caption id="attachment_426745" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Septembrist jõustunud seadusemuudatusega peavad koolid hakkama arvestama ka huvikoolides õpitut, kui see kattub kooli õppekavas nõutavate tulemustega. Läänemaal on koole, kes huviharidusega juba ammu arvestavad, kuid neidki, kellele on olukord uus. Seni on huviharidusega oma koolitunde kompenseerinud enamasti tippsportlased ja kontsertidel esinevad muusikud. Ühisgümnaasiumis valikkursused Läänemaa ühisgümnaasiumis on direktor Gina Metssalu sõnul huviharidusega arvestatud kooli loomisest pe

[caption id="attachment_447177" align="alignnone" width="1920"] HPK üheksandikel ja emakeele õpetaja Evelin Tibbol võttis konsultatsiooniks sobiva ruumi leidmine aega, sest samal ajal käib klassides tavapärane õppetöö. Foto: Andra Kirna[/caption] Tänavu algas põhikoolide lõpueksamite periood kuu aega varem kui seni tavaks ja pärast eksameid peaks õppetöö tavalisel moel veel jätkuma. Tänavu alustasid põhikoolilõpetajad eesti keele teise keelena kirjaliku eksamitööga juba esmaspäeval. Teisipäeval toimus eesti keele eksam neile, kellele see on emakeel. Viimase valikeksami sooritavad põhikooli lõpetajad juba 14. mail. Möödunud õppeaasta esimene eksam, eesti keel teise keelena, algas 20. mail kirjaliku eksamitööga. Viimane eksam, inglise keele valikaineeksami suuline osa, lõpetas eksamip

[caption id="attachment_447063" align="alignnone" width="1920"] Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid. Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi. Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh

[caption id="attachment_393163" align="alignnone" width="1920"] Taebla koolijuht Jaanus Mägi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Matemaatika- ja eesti keele ning kirjanduse õpetajaid klassi ette leida tundub Läänemaa koolijuhtidele võimatu missioonina. Haapsalu põhikool otsib tulevaks sügiseks matemaatika-, eesti keele ja klassiõpetajat. „Arvan, et klassiõpetaja ma leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni. „Ül

[caption id="attachment_436844" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu põhikooli 6. klassi poisid neljapäeval käsitöötunnis. Malle-Liisa Raigla[/caption] Sellest sügisest kehtib koolides uus õppekava, mille järgi ei tehta tööõpetuse tundides enam poistel ja tüdrukutel vahet: mõlemast soost lapsed õpivad puu-, metalli- ja käsitööd. Neljapäeval nohistasid Haapsalu põhikooli kuuenda klassi poisid õmblusmasinate taga, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. „Sul peab olema valge niit, kallis laps. Siis katsetad, kas masin töötab,” ütles käsitööõpetaja Siiri Reimann ühele ja siis teisele poisile: „Triigi see ära. Raud on seal. Siis vaatame edasi.” Poiss valis sinise kangatüki ja suundus triikima. „Õmbleme seitsmendat nädalat poekotti,” ütles Reimann. „Lõp