Silt: Anne Mahoni
Haapsalu põhikool tahab sünnipäevakingiks seiklusrada
[caption id="attachment_308639" align="alignnone" width="1024"]
Haapsalu põhikool. Foto arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikool tähistab tänavu mais 10. sünnipäeva ja selleks puhuks tahab koolipere kinkida koolile madalseiklusraja.
Nüüd on põhikooli hoolekogu pöördunud vilistlaste, lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste poole palvega toetada annetusega seiklusraja rajamist.
Kooli hoolekogu esimehe Mari-Liis Parbuse sõnul pole seikluspargi mõte iseenesest päris uus, vaid teema on koolirahva seas varemgi jutuks olnud. Tema sõnul võttis teema selle aasta esimesel hoolekogu koosolekul uuesti üles kooli direktor Anne Mahoni.
Haapsalu põhikool. Foto arhiiv[/caption]
Haapsalu põhikool tähistab tänavu mais 10. sünnipäeva ja selleks puhuks tahab koolipere kinkida koolile madalseiklusraja.
Nüüd on põhikooli hoolekogu pöördunud vilistlaste, lapsevanemate, õpetajate ja õpilaste poole palvega toetada annetusega seiklusraja rajamist.
Kooli hoolekogu esimehe Mari-Liis Parbuse sõnul pole seikluspargi mõte iseenesest päris uus, vaid teema on koolirahva seas varemgi jutuks olnud. Tema sõnul võttis teema selle aasta esimesel hoolekogu koosolekul uuesti üles kooli direktor Anne Mahoni. 
Läänemaal helises 1. septembril koolikell 2600 lapsele
[caption id="attachment_374330" align="alignnone" width="2000"]
Noarootsi laste koolitee algas juba esmaspäeval. Piret Pärnapuu[/caption]
Läänemaa kolmes algkoolis, kümnes põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib üle saja lapse rohkem kui mullu.
Laste arv on vähenenud ainult kahes Läänemaa koolis: Vormsi ja Viigi koolis. Kõige pisem on Nõva, kus õpib kaheksa last, kõige suurem oma ligi 700 õpilasega aga Haapsalu põhikool.
Uue direktori käe all alustab kaks kooli: Martna koolijuhiks sai senine Nõva kooli direktor Kädly Künnap, Noarootsi koolijuht Signe Matteus juhib oma töö kõrvalt ka Nõva kooli.
Lääne Elu küsis direktoritelt, mis on tänavu uut ja põnevat.
Noarootsi laste koolitee algas juba esmaspäeval. Piret Pärnapuu[/caption]
Läänemaa kolmes algkoolis, kümnes põhikoolis ja kolmes gümnaasiumis õpib üle saja lapse rohkem kui mullu.
Laste arv on vähenenud ainult kahes Läänemaa koolis: Vormsi ja Viigi koolis. Kõige pisem on Nõva, kus õpib kaheksa last, kõige suurem oma ligi 700 õpilasega aga Haapsalu põhikool.
Uue direktori käe all alustab kaks kooli: Martna koolijuhiks sai senine Nõva kooli direktor Kädly Künnap, Noarootsi koolijuht Signe Matteus juhib oma töö kõrvalt ka Nõva kooli.
Lääne Elu küsis direktoritelt, mis on tänavu uut ja põnevat. 
Noored tegid gümnaasiumikatsed Läänemaal
[caption id="attachment_360679" align="alignnone" width="2000"]
Minna Matilda Reinmann (vasakul) ja Emmaliisa Ehrstein tegid katsed Haapsalu algkoolis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu said meie põhikoolilõpetajad esimest korda teha üle-eestilised gümnaasiumi e-sisseastumiskatsed Haapsalus ja Vormsis.
Haridus- ja noorteamet (HARNO) on e-sisseastumiskatseid korraldanud juba kolm aastat.
„Tõsiselt esile kerkis see teema koroonaajal,” ütles HARNO e-testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa Lääne Elule.
Minna Matilda Reinmann (vasakul) ja Emmaliisa Ehrstein tegid katsed Haapsalu algkoolis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavu said meie põhikoolilõpetajad esimest korda teha üle-eestilised gümnaasiumi e-sisseastumiskatsed Haapsalus ja Vormsis.
Haridus- ja noorteamet (HARNO) on e-sisseastumiskatseid korraldanud juba kolm aastat.
„Tõsiselt esile kerkis see teema koroonaajal,” ütles HARNO e-testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa Lääne Elule. 
1
Kutsehariduskeskus lõpetab kiirtestimise
[caption id="attachment_341645" align="alignnone" width="1920"]
Koroona kiirtest. Foto: Pixabay[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskus lõpetab tulevast nädalast õpilaste ja õpetajate kiirtestimise koroonaviiruse suhtes.
„Meie lõpetasime ära. Kohustuslikku rühmade kaupa testimist järgmisest nädalast ei toimu,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov.
Koroona kiirtest. Foto: Pixabay[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskus lõpetab tulevast nädalast õpilaste ja õpetajate kiirtestimise koroonaviiruse suhtes.
„Meie lõpetasime ära. Kohustuslikku rühmade kaupa testimist järgmisest nädalast ei toimu,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov. 
Läänemaa koolid on testimiseks valmis
[caption id="attachment_352010" align="alignnone" width="2000"]
Ridala põhikooli direktor Milve Viigand komplekteeris vaheaja viimasel nädalal klasside jaoks kiirteste. Foto Elen Freivald[/caption]
Uuel nädalal pärast vaheaega koolipinki naasvaid õpilasi ootab esimesel koolipäeval kiirtestimine koroonaviiruse suhtes. Enamik koole on selleks valmis.
Haridusministeerium andis selle nädala alguses teada, et pärast koolivaheaega peavad koolid kõiki, ka vaktsineeritud lapsi, vähemalt kaks korda nädalas testima.
Ridala põhikooli direktor Milve Viigand komplekteeris vaheaja viimasel nädalal klasside jaoks kiirteste. Foto Elen Freivald[/caption]
Uuel nädalal pärast vaheaega koolipinki naasvaid õpilasi ootab esimesel koolipäeval kiirtestimine koroonaviiruse suhtes. Enamik koole on selleks valmis.
Haridusministeerium andis selle nädala alguses teada, et pärast koolivaheaega peavad koolid kõiki, ka vaktsineeritud lapsi, vähemalt kaks korda nädalas testima. 
Läänemaa suurim kool testis esmaspäeval ühe klassitäie lapsi
[caption id="attachment_346575" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole võimalik kolm korda nädalas 700 õpilast korraga testida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Maakonna suurim, 700 õpilasega Haapsalu põhikool testis eile ühe klassitäie lapsi põhjendusega, et terve kooli testimiseks pole lapsevanemate nõusolekut ja käib üle jõu.
Haapsalu põhikoolis testiti eile prooviks üks klassitäis lapsi, direktor Anne Mahoni sõnul võttis see peaaegu terve tunni – 45 minutit. Kuigi lapsed said Mahoni sõnul hakkama ja neile tundus see isegi meeldivat, polnud eile vähimatki selgust, kes ja mis intervalliga hakkab Läänemaa suurimas, 700 õpilasega koolis lapsi testima. Direktor sellega ei kiirusta.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole võimalik kolm korda nädalas 700 õpilast korraga testida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Maakonna suurim, 700 õpilasega Haapsalu põhikool testis eile ühe klassitäie lapsi põhjendusega, et terve kooli testimiseks pole lapsevanemate nõusolekut ja käib üle jõu.
Haapsalu põhikoolis testiti eile prooviks üks klassitäis lapsi, direktor Anne Mahoni sõnul võttis see peaaegu terve tunni – 45 minutit. Kuigi lapsed said Mahoni sõnul hakkama ja neile tundus see isegi meeldivat, polnud eile vähimatki selgust, kes ja mis intervalliga hakkab Läänemaa suurimas, 700 õpilasega koolis lapsi testima. Direktor sellega ei kiirusta. 
Õpilaste vaktsineerimine Läänemaal võtab hoogu
[caption id="attachment_341295" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro oma kooli õpilaste pärast muret ei tunne. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui Läänemaa vaktsineeritute hulk täiskasvanute hulgas on kõvasti üle Eesti keskmise, siis noorte vaktsineerimise poolest oleme olenevalt vanusegrupist viimase nelja-viie maakonna hulgas.
Koolidest on vanematele saadetud nõusolekuvormid, milles küsitakse luba lapse Covid-19 vastu vaktsineerimiseks ja koroonaproovi võtmiseks. Kuigi vastata paluti niipea kui võimalik, on vastamise tähtajad kooliti erinevad. Enamasti on tähtajad alles kätte jõudnud või kohe kätte jõudmas.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul on ka neil nii. „Info selle kohta, mida vanem vastas, on ainult kooliõel,“ selgitas Iro. „Kooliõde hakkab meil vaktsineerima, kui on neid, kes seda soovivad.“ Kas soovijaid on, Iro ei tea. Enda sõnul keskendub ta juhina kooli peamisele ülesandele, õppetöö korraldamisele.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro oma kooli õpilaste pärast muret ei tunne. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui Läänemaa vaktsineeritute hulk täiskasvanute hulgas on kõvasti üle Eesti keskmise, siis noorte vaktsineerimise poolest oleme olenevalt vanusegrupist viimase nelja-viie maakonna hulgas.
Koolidest on vanematele saadetud nõusolekuvormid, milles küsitakse luba lapse Covid-19 vastu vaktsineerimiseks ja koroonaproovi võtmiseks. Kuigi vastata paluti niipea kui võimalik, on vastamise tähtajad kooliti erinevad. Enamasti on tähtajad alles kätte jõudnud või kohe kätte jõudmas.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul on ka neil nii. „Info selle kohta, mida vanem vastas, on ainult kooliõel,“ selgitas Iro. „Kooliõde hakkab meil vaktsineerima, kui on neid, kes seda soovivad.“ Kas soovijaid on, Iro ei tea. Enda sõnul keskendub ta juhina kooli peamisele ülesandele, õppetöö korraldamisele. 
Läänemaa koolid ei hakka õpilasi vaktsineerima
[caption id="attachment_339966" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul on neil üks selle kandi väheseid koole, kus töötab kooliõde. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Nädal enne õppeaasta algust pole koolijuhtidel veel täit selgust, kas ja kuidas koolid koroonaviiruse leviku tingimustes tööle hakkavad.
Haridusminister Liina Kersna sõnas eilsel haridusvaldkonna pressikonverentsil, et enam kui pooled 16–17aastastest ja ligi 40 protsenti 12–15aastastest on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitsepoogitud.
Minister lubas, et sügisest saavad kõik soovijad koroonasüsti kooliõdede juures. „Juba praegu on vaktsineerimispäevi koolides ning ka üli- ja kutsekoolides,” ütles Kersna.
Läänemaa koolijuhid seevastu ei kujuta koolis vaktsineerimist hästi ette.
Oru kooli direktor Andres Kampmann tõdes, et vaktsineerimisega on täpselt nii, nagu lapsevanemad kodus otsustavad ja asja ise korraldanud on. „Keegi pole märku andnud, et tahaks kooli kaudu vaktsineerimist saada,” täpsustas ta.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul on neil üks selle kandi väheseid koole, kus töötab kooliõde. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Nädal enne õppeaasta algust pole koolijuhtidel veel täit selgust, kas ja kuidas koolid koroonaviiruse leviku tingimustes tööle hakkavad.
Haridusminister Liina Kersna sõnas eilsel haridusvaldkonna pressikonverentsil, et enam kui pooled 16–17aastastest ja ligi 40 protsenti 12–15aastastest on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitsepoogitud.
Minister lubas, et sügisest saavad kõik soovijad koroonasüsti kooliõdede juures. „Juba praegu on vaktsineerimispäevi koolides ning ka üli- ja kutsekoolides,” ütles Kersna.
Läänemaa koolijuhid seevastu ei kujuta koolis vaktsineerimist hästi ette.
Oru kooli direktor Andres Kampmann tõdes, et vaktsineerimisega on täpselt nii, nagu lapsevanemad kodus otsustavad ja asja ise korraldanud on. „Keegi pole märku andnud, et tahaks kooli kaudu vaktsineerimist saada,” täpsustas ta. 
Lapsed pääsevad lõpuks kooli
[caption id="attachment_327070" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli 1. ja 3. klassi õpilased Maria (vasakul) ja Robin Reimer ootavad kooliminekut pikisilmi. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kümneaastane Robin Reimer ootab suure elevusega esmaspäeva, et lõpuks ometi sõpradega kokku saada ja neile üle hulga aja tere öelda.
Haapsalu põhikooli 3. klassi õpilane Robin Reimer on üks üle 800st Läänemaa 1.–4. klassi lapsest, kes 3. maist tagasi koolipinki pääsevad.
Haapsalu põhikooli 1. ja 3. klassi õpilased Maria (vasakul) ja Robin Reimer ootavad kooliminekut pikisilmi. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kümneaastane Robin Reimer ootab suure elevusega esmaspäeva, et lõpuks ometi sõpradega kokku saada ja neile üle hulga aja tere öelda.
Haapsalu põhikooli 3. klassi õpilane Robin Reimer on üks üle 800st Läänemaa 1.–4. klassi lapsest, kes 3. maist tagasi koolipinki pääsevad. 
Põhikooli eksamite lahtisidumine lõpetamisest tekitab koolijuhtides vastakaid tundeid
[caption id="attachment_324527" align="alignnone" width="2000"]
Läinud kevadel tegid riigieksameid ainult gümnasistid ja sedagi tavapärastest hiljem. Foto: Magnus Jakob Epkin[/caption]
Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal plaaninud, et põhikooli lõpueksamid küll toimuvad, kuid nende tulemus ei mõjuta kooli lõpetamist ja lõputunnistusele kantakse hinde asemel protsent.
Läänemaa koolijuhid suhtuvad haridusministeeriumi kavasse erinevalt. Oru kooli direktor Andres Kampmann ütles, et tema on ammu selle poolt, et olulised võiksid olla pigem gümnaasiumi sisseastumiseksamid, mitte põhikooli lõpueksami tulemused. „Tähtis on sisseastumine, mitte väljaastumine. Kinno minnes ostame ju ka sisenedes pileti, mitte ei pea saalist väljudes maksma,” ütles Kampmann.
Kampmanni sõnul tuleb ka 9. klassi lõpetades teha teadmisi kontrollivaid töid. Pigem näeb ta, et põhikooli lõpus oleks tasemetöö, nagu on ka 3. ja 6. klassi lõpus. Need annavad tema sõnul nii kooli pidajale kui ka ministeeriumile tagasisidet õppekava ja õpetamise kohta ja selle järgi saab õppekava paremaks muuta.
Läinud kevadel tegid riigieksameid ainult gümnasistid ja sedagi tavapärastest hiljem. Foto: Magnus Jakob Epkin[/caption]
Haridus- ja teadusministeerium on sel aastal plaaninud, et põhikooli lõpueksamid küll toimuvad, kuid nende tulemus ei mõjuta kooli lõpetamist ja lõputunnistusele kantakse hinde asemel protsent.
Läänemaa koolijuhid suhtuvad haridusministeeriumi kavasse erinevalt. Oru kooli direktor Andres Kampmann ütles, et tema on ammu selle poolt, et olulised võiksid olla pigem gümnaasiumi sisseastumiseksamid, mitte põhikooli lõpueksami tulemused. „Tähtis on sisseastumine, mitte väljaastumine. Kinno minnes ostame ju ka sisenedes pileti, mitte ei pea saalist väljudes maksma,” ütles Kampmann.
Kampmanni sõnul tuleb ka 9. klassi lõpetades teha teadmisi kontrollivaid töid. Pigem näeb ta, et põhikooli lõpus oleks tasemetöö, nagu on ka 3. ja 6. klassi lõpus. Need annavad tema sõnul nii kooli pidajale kui ka ministeeriumile tagasisidet õppekava ja õpetamise kohta ja selle järgi saab õppekava paremaks muuta.