Silt: Andrus Karnau
Andrus Karnau: laske apteegiturg vabaks
[caption id="attachment_165475" align="alignnone" width="1024"]
Andrus Karnau.
Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu peatänava ühes apteegis konutab tabloo, mis loeb päevi 1. aprillini. Neid ridu kirjutades oli päevi jäänud 160. Peen kiri tabloo all ütleb, et nii palju aega on apteegi sulgemiseni. See on üks leebemaid survevahendeid apteegireformi vastu. Tuleva aasta 1. aprillist kehtima hakkav nõue, et ravimite hulgimüügifirmad ei tohi apteeke omada, tundub mõistlik, sest kaitseb vaba konkurentsi, aga nõue, et apteeki tohib omada vaid proviisor, on ebamõistlik, sest pärsib vaba konkurentsi. Eestis on kaks suurt ravimite hulgimüüjat Tamro ja Magnum, kes omavad apteegikette Benu ja Apotheka. Üks suurem hulgimüüja on veel, aga selle omanikku ei tea keegi peale tema enda. Konkurentsiameti andmeil oli tänavu mais ainult 13 protsenti apteekidest hulgimüüjatest sõltumatud. Järelikult peaks lähikuudel lõpule jõudma hiiglaslik reform, kus sajad apteegid vahetavad omanikke. Tamro juhi Leon Jankelevitchi sõnul maksab üks apteek pool kuni miljon eurot. Tegu on ka rahaliselt mahuka tehingute seeriaga, sest omanikku peaks vahetama üle 300 rohupoe. Tegelikkus on aga selline, et proviisorid ei osta kümnete kaupa apteeke. Ravimite hulgimüüjad ei ole valmis oma omandist loobuma, selle asemel nad protestivad. Seda on mõistnud ka valitsusliit.
Andrus Karnau.Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu peatänava ühes apteegis konutab tabloo, mis loeb päevi 1. aprillini. Neid ridu kirjutades oli päevi jäänud 160. Peen kiri tabloo all ütleb, et nii palju aega on apteegi sulgemiseni. See on üks leebemaid survevahendeid apteegireformi vastu. Tuleva aasta 1. aprillist kehtima hakkav nõue, et ravimite hulgimüügifirmad ei tohi apteeke omada, tundub mõistlik, sest kaitseb vaba konkurentsi, aga nõue, et apteeki tohib omada vaid proviisor, on ebamõistlik, sest pärsib vaba konkurentsi. Eestis on kaks suurt ravimite hulgimüüjat Tamro ja Magnum, kes omavad apteegikette Benu ja Apotheka. Üks suurem hulgimüüja on veel, aga selle omanikku ei tea keegi peale tema enda. Konkurentsiameti andmeil oli tänavu mais ainult 13 protsenti apteekidest hulgimüüjatest sõltumatud. Järelikult peaks lähikuudel lõpule jõudma hiiglaslik reform, kus sajad apteegid vahetavad omanikke. Tamro juhi Leon Jankelevitchi sõnul maksab üks apteek pool kuni miljon eurot. Tegu on ka rahaliselt mahuka tehingute seeriaga, sest omanikku peaks vahetama üle 300 rohupoe. Tegelikkus on aga selline, et proviisorid ei osta kümnete kaupa apteeke. Ravimite hulgimüüjad ei ole valmis oma omandist loobuma, selle asemel nad protestivad. Seda on mõistnud ka valitsusliit.
Andrus Karnau: puudujäägiga valitsus
Jüri Ratase valitsuse kõige suurem probleem ei ole Helmete suuvärk või mõne võimuerakonna liikme flirt natsisümboolikaga. Kõige suurem mure on hoopis eelarve struktuurne tasakaal. Majandus kasvab, aga valitsus kulutada ei saa. Pensionitõusu lubati, aga seda teostada ei saa. Mis veel hullem – kulusid tuleb kärpida.
Andrus Karnau: saepuru põlevkiviahju
[caption id="attachment_165475" align="aligncenter" width="1024"] Andrus Karnau.
Foto: Arvo Tarmula[/caption] Narva elektrijaamades võiks hakkpuitu juba ammu põletada. Õigupoolest on seda lühikest aega tehtudki, kuni konkurentide lobitöö sellele piiri pani. Uus keskkonnasäästlik Auvere elektrijaam, mis suudab ka praegu elektribörsile toota, on ehitatud nii, et pooles mahus saaks kasutada biomassi. Mullu pärines iga viies Balti riikides tarbitud elektrikilovatt-tund Venemaalt. Kuigi Eesti ja Läti piiril on kauplemine keelatud, liigub Vene elekter meie võrku Leedu ja ilmselt ka Soome kaudu. Leedu kaudu liikuva Vene elektri kaubanduse on heaks kiitnud ka Eleringi juht Taavi Veskimägi. Kui mullu oli viiendik Balti elektriturust Vene tootjate käes, siis sel aastal kasvab idanaabri osakaal veerandini tarbimisest.
Andrus Karnau.Foto: Arvo Tarmula[/caption] Narva elektrijaamades võiks hakkpuitu juba ammu põletada. Õigupoolest on seda lühikest aega tehtudki, kuni konkurentide lobitöö sellele piiri pani. Uus keskkonnasäästlik Auvere elektrijaam, mis suudab ka praegu elektribörsile toota, on ehitatud nii, et pooles mahus saaks kasutada biomassi. Mullu pärines iga viies Balti riikides tarbitud elektrikilovatt-tund Venemaalt. Kuigi Eesti ja Läti piiril on kauplemine keelatud, liigub Vene elekter meie võrku Leedu ja ilmselt ka Soome kaudu. Leedu kaudu liikuva Vene elektri kaubanduse on heaks kiitnud ka Eleringi juht Taavi Veskimägi. Kui mullu oli viiendik Balti elektriturust Vene tootjate käes, siis sel aastal kasvab idanaabri osakaal veerandini tarbimisest.