2

Andrus Karnau: metsanduse arengukava: Hunt sõi Karu ära

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Andrus Karnau. Foto: Arvo Tarmula
Andrus Karnau. Foto: Arvo Tarmula

Riigikogu peaks veel sel kevadel vastu võtma uue metsanduse arengukava aastaiks 2021–2030, kuid see võib osutuda keeruliseks, sest keskkonnaministeeriumi ettevalmistustöö ei näi usaldusväärsena.

Kui miski ei paista usutavana, siis ta ka ei ole seda. Piltlikult öeldes valmistub Hunt Karu ära sööma. Hunt on metsanduse arengukava üks neljast stsenaariumist, mis lubab meeletult suurt raiemahtu, Karu aga tahaks harvesterid metsaserva jätta.

Keskkonnaministeerium tellis oma ala ekspertidelt Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskusest metsanduse arengukava stsenaariumide analüüsi. See valmis novembris, kuid arengukava juhtkogu liikmed seda lugeda ei saanud, sest ministeerium otsustas, et analüüsi järeldused ei sobi neile. „Keskkonnaministeerium ei võtnud seda tööd vastu, sest see ei vastanud eesmärkidele, mis olid ette antud. Seda ei esitletud ka metsanduse arengukava juhtkogule,” ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Marju Kaasik.

Ministeeriumi tellitud analüüs oli kaks kuud salastatud. Tõsi, praegu on see ministeeriumi kodulehelt leitav. Analüüs võrdleb metsanduse arengukava nelja stsenaariumi kliimapoliitika ja elurikkuse seisukohalt. Analüüs viitab tervele reale vasturääkivustele stsenaariumides. „Töörühma liikmetele ei tundu mõned metsanduse arengukava stsenaariumide aspektid usutavad ega realistlikud,” seisab analüüsis, mille koostamist juhtis Kaja Peterson.

Põhijäreldusena ütleb analüüs, et Eestis ei tohiks eeloleval kümnel aastal raiuda rohkem metsa kui 8 miljonit tihumeetrit aastas. Seda on märksa vähem, kui viimastel aastatel on raiutud. Viimased andmed näitavad, et 2017 oli raiemaht üle 12 miljoni tihumeetri, kusjuures sellist lageraiemahtu kui 2017 pole Eesti metsad kunagi varem näinud – üle 10 miljoni tihumeetri. Pole põhjust arvata, et mullu või tunamullu oleks raiemahud olnud väiksemad, pigem vastupidi.

Nii et kui püüda aru saada, miks ministeerium eksperdiarvamuse kõrvale jättis ja kõigele lisaks ka kaks kuud salastatuna hoidis, siis kõige loogilisem seletus on, et raiemahu hinnang oli liiga konservatiivne. Ometi ütleb metsanduse arengukava koostamise ametlik põhjendus esimese asjana, et selle koostamise eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade majandamiseks, arvestades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskonnakaitse aspekte.

Eesti valitsuse suur kliimapoliitiline eesmärk on saavutada 2050 kasvuhoonegaasineutraalne majandus. Stockholmi keskkonnainstituudi analüüsi järgi ei tohiks selle eesmärgi saavutamiseks raiuda rohkem kui 8 miljonit, aga keskkonnaministeerium leiab, et metsandust suunates pole kliimapoliitika tähtis.

Enamasti räägivad metsamehed, et raiest hoolimata on loodusväärtused säilinud. Ka selle väite lükkab analüüs ümber, öeldes, et metsaelupaikade vähene mitmekesisus ja kehv kaitseseisund teevad muret.

Metsanduse arengukava stsenaariumeil on kõlavad nimed: Rebane, Karu, Ilves ja Hunt. Neist väikseima raiemahuga on Karu (8,6 miljonit koos harvendusraiega), suurim aga Hunt (ligi 20 miljonit tihu). Metsanduse praegusele olukorrale vastab enam-vähem Rebane (ligi 14 miljonit). Hundi ja Karu nime kannavad metsanduse arengukava kaks kõige vastandlikumat stsenaariumi, millest esimene lubaks raiuda metsa poole rohkem kui siiani, aga teine sunniks mahte koomale tõmbama ning keelaks lageraie sootuks. Seega on ministeerium ilmselt arvestanud, et äärmised tapetakse, keskmised koju lähevad.

Nimetades ebausaldusväärsuse põhjusi, torkas kummalise detailina silma, et arengukava koostamise juhtkogusse on kaasatud taarausuliste koja vanem. Luterlased ja õigeusklikud koondavad Eestis märksa rohkem inimesi, luteri kirik on ka laialdase maakoguduste võrguga. Nii et luteri kirikuõpetajad peaks päris hästi teadma, mida tähendab metsatööstus inimeste rahakotile, aga ka seda, mida üha laialdasem metsaraie hingele põhjustab.

Metsanduse arengukava koostamisega käib kaasas veel üks arusaamatu sisuga esindusrühm – metsakogu. See peaks siis esindama „lihtsat rahvast”. Selle liikmete vanus, tegevusala ja sugu on piinlikult rõhutades välja toodud, aga esimese asjana tekib küsimus, et miks selle lihtsa inimese esindaja hulgas pole ühtki, kes on noorem kui 30. Keskkonnaministeeirum kardab ilmselt Greta Thunbergi fänne, kes küsiks, et kuidas te, vanad mehed, julgete metsa maha raiuda, jättes noortele vaid raiesmikud?

Kui miski näib liiga ilus, siis ta polegi seda. Loodusfotograafid said oma töö eest loodetavasti helde tasu, sest metsanduse arengukava stsenaariume ehivad hundi, ilvese, karu ja rebase pildid. Fotod on kaunid, kuigi realistlikum oleks ju stsenaariume ehtida piltidega mudarööpaisse uppuvatest raielankidest või metsamaastikest, mis meenutavad rohkem tuumakatsetuse polügoni pärast plahvatust.

Kolumn on ilmunud Postimehes.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mati
Mati

Küsin veel kord, et mida siis ikkagi teha, kui, ma arvan, et rahva enamuse, arvamusest sõidetakse lihtsalt üle ja asi vask. Aga mure meie metsade saatuse üle on väga-väga suur.

Turvas
Turvas

Hea artikkel.

wpDiscuz