Silt: Andres Laasma

[caption id="attachment_384886" align="alignnone" width="2000"] Jaak Kaabel on varem kolm aastat juhtinud suursaarte ja mandri vahel toimetavat laevafirmat TS Laevad. Tema sõnul peab väikesaarte liinidel toimetama suursaarte omadest palju paindlikumalt. Foto: Arhiiv[/caption] Uuest aastast hakkab mandri ja väikesaarte vahel ühendust pidavat laevafirmat AS Kihnu Veeteed juhtima vormsilane Jaak Kaabel. Septembrist 2013 Kihnu Veeteid juhtinud Andres Laasma alustab jaanuarist tööd alustava riigilaevastiku eesotsas. Riigilaevastiku üheks tugikohaks saab ka Rohuküla sadam. Laasma ütles, et annab ettevõte juhtimise üle rahuliku südamega, sest ettevõtet on juhitud vastutustundlikult. „Arvestades Jaak Kaabli laiapõhjalisi teadmisi merendusest, meeskondade juhtimisest ja väikesaarte vajaduste tundmist, usun, et ettevõtte areng jätkub kindlal kursil,“ lausus Laasma.

[caption id="attachment_310796" align="alignnone" width="2000"] Rohuküla. Foto: Urmas Lauri[/caption] Transpordiamet annab loodavale riigilaevastikule üle nii Rohuküla sadamas asuva transpordiameti tootmisbaasi kui ka sellega külgneva kai. „Tegemist on transpordiameti valduses oleva kinnistuga, mis piirneb ühes küljest kaiga. Seda kaid kasutatakse meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatava ujuvnavigatsioonimärgistuse paigaldamiseks,” selgitas transpordiameti kommunikatsiooni- ja turundusosakonna kommunikatsiooniekspert Erki Varma.

[caption id="attachment_363410" align="alignnone" width="2000"] Ormsö põhikunded on metsaveoautod, kes aga võtavad laeval palju ruumi, nii et sõiduautodele jääb vähe kohti. Foto: Urmas Lauri[/caption] Väikesaarte transpordiühenduse analüüsis tõdeti, et ühendus peab olema stabiilne ja paindlik. Välja toodi ka väikesaarte mure: suvel jääb iga laev liiga väikeseks, talvel liiga suureks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos tehnikaülikooli mereakadeemiaga analüüsis väikesaarte transpordiühendusi. Uuring ei andnud siiski konkreetseid vastuseid, mida ja millal saarte ja mandri ühendustes täpselt muutma hakatakse, vaid püstitas pigem järgmised teemad, mida tuleb edasi uurida. Ministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand ütles uuringutulemusi esitledes, et riik taotleb küll saarte mandriühenduseks lisatoetust ja täiendavat rahastust, kuid kiiret ja lihtsat lahendust ei ole.

[caption id="attachment_357181" align="alignnone" width="2000"] Vormsi praam Ormsö jätkab sõite tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Osa Eesti laevastikust, sealhulgas Vormsi parvlaev Ormsö, on klassifitseeritud Venemaa laevaregistris, mis arvati Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate organisatsioonide hulka. Ormsöt Vormsi liinil käigus hoidva Kihnu Veeteede juht Andres Laasma ütles, et Venemaa klassiühingusse kuulumine laeva igapäevast töötamist ei sega, sest laevad on Eesti riigi omad ja sõidavad Eesti lipu all. „Reisijaid see ei puuduta. Midagi seisma ei jää, ei ole probleeme liini jätkumisega,” ütles Laasma. Sama kinnitas Vormsi volikogu esimees, endine TS Laevade juht Jaak Kaabel. „Argielu see ei sega,” ütles Kaabel.

[caption id="attachment_299640" align="alignnone" width="2000"] Ormsö tegi suvel ligi 1000 reisi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Parvlaev Ormsö tegi tänavu kolmel suvekuul mandri ja Vormsi vahel sadakond reisi mullusest rohkem, kuid üle mere veetud reisijate ja autode arv hüppeliselt ei kasvanud. Tänavu suvel tegi Ormsö Rohuküla ja Sviby vahel 976 reisi, mida on 98 võrra rohkem kui mullu suvel.

[caption id="attachment_317950" align="alignnone" width="2000"] Päästevestides reisijad laskusid pühapäeval Reeda küljeluugist nöörredelit mööda Vormsi vabatahtlike merepäästjate alusele Foto: Vormsi merepäästeselts[/caption] Pühapäeva õhtul Svibyst väljunud parvlaev Reet 26 inimesega pardal sõitis tehnilise rikke tõttu mõnesaja meetri kaugusel saarest madalikule. Pühapäeval kell 17.05 Vormsi Sviby sadamast välja sõitnud Reeda pardal oli viis meeskonnaliiget, 21 reisijat – nii täiskasvanuid kui ka lapsi – ning kuus sõiduautot. Laev jõudis sõita kümmekond minutit, enne kui seisma jäi. Reeda pardal viibinud riigikogu liige Erki Savisaar ütles Lääne Elule, et kui oli selgeks saanud, et laev omal jõul liikuma ei pääse, teavitas meeskond olukorrast reisijaid. „Öeldi, et abi saabub paari tunni jooksul ja nii see ka oli,” ütles Savisaar.

[caption id="attachment_316344" align="alignnone" width="2000"] Vormsi praam Ormsö. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tulevast aastast ei pääse raskeveokid nädalavahetustel ja ka teisipäeviti Vormsi parvlaevale, et tagada saare elanikele rohkem autokohti. Vormsilasi häiris juba pikka aega, et metsaveokid broneerisid oma sõidud saare ja mandri vahel kuude kaupa ette, nii et kohalikud ei mahtunud pahatihti oma sõidukitega parvlaevale. Kannatus sai otsa sel suvel, kui parvlaev Ormsö läks korralisse remonti ja liinile tuli palju väiksem Reet, olukord päädis sellega, et isegi saare ainsa toidupoe kaubaauto ei pääsenud praamile.

[caption id="attachment_316193" align="alignnone" width="2000"] Parvlaev Reet. Foto: Urmas Lauri[/caption] Parvlaev Ormsö peamasina plaanilise remondi tõttu on 14. detsembrini taas liinil väiksem asenduslaev Reet.

[caption id="attachment_311067" align="alignnone" width="2000"] Ormsö tuli esmaspäeval tagasi liinile. Arvo Tarmula[/caption] Vormsi ettevõtjad saatsid sel reedel majandusminister Taavi Aasale pöördumise, milles sedastatakse, et parvlaevaühenduse korraldus on niivõrd vilets, et takistab elu toimimist saarel. Vormsi ettevõtjad teevad ministrile üksikasjalikud etteheited: hõre graafik, õnnemäng teemal „kas koju saab või ei” ja vedaja Kihnu Veeteede meeskonna ebaviisakas käitumine. Ettevõtjad pole rahul, et parvlaeva ummistavad metsaveokid. Samuti pole laevapileteid müüvat veebilehte mugav kasutada.