Silt: Andrei Taratuhin

[caption id="attachment_435913" align="alignnone" width="1280"] Avariiline auto. Foto: Pixabay[/caption] Tänavu on liikluskindlustusele teatatud 183 Läänemaal juhtunud kergemast õnnetusest ehk plekimõlkimisest. Seda on kahe võrra vähem kui mullu samal ajal. Isikukahju on nende õnnetustega tänavu põhjustatud seitsmele inimesele ehk kahele inimesele vähem kui aasta eest. Valdav osa tänavustest õnnetustest, 142, on juhtunud Suur-Haapsalus, neist Haapsalu linnas 87. Kõigist tänavustest plekimõlkimistest pooled on juhtunud parklas – enamasti on tagurdatud otsa kokkupõrge parkivale või liikuvale sõidukile. Parklas juhtunud õnnetuste kõrval on olnud sagedased ka kokkupõrked ristuval teel liikujaga.

[gallery ids="425239,425240,425241,425242,425243,425244,425245,425246,425249,425250,425253,425254"]   Pühapäeva õhtul kella 18.10 paiku teatati häirekeskusele, et Haapsalus on Uuemõisa suunalises Niine bussipeatuses kahtlane kohver, kolm tundi hiljem selgus, et tegemist oli tööriistakohvriga. „Ei olnud ähvardus, aga loomulikult kontrollisime ja piirasime ala kõigile,” ütles Haapsalu politseijuht Andrei Taratuhin.

[caption id="attachment_424062" align="alignnone" width="1280"] Aivar Kaus on abipolitseinik olnud 30 aastat. Foto: PPA[/caption] 30 aastat Haapsalus abipolitseinikuna töötanud Aivar Kaus sai politseiameti staažiristi. Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul on Kausi puhul tegemist fantastilise inimesega. „Ta on alati abivalmis, kohusetundlik ja viisakas,” ütles Taratuhin. „Ta on eeskujuks teistele abipolitseinikele ja nii mõnelegi politseinikule.”

[caption id="attachment_421162" align="alignnone" width="1920"] Vene numbrimärgiga autod liikluses osaleda ei tohi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ülemöödunud nädalal lõppesid kolmandate riikide kodanikel relvalubade kehtivused ja enam ei tohi liikluses osaleda vene numbrimärkidega sõidukid. Läänemaal pole politsei kinnitusel kummagagi probleeme olnud.

[caption id="attachment_389246" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul ei ole veel Suure-Lähtrust leitud vastsündinu juhtum lahendatud ja ennatlikke järeldusi teha ei maksaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Esmaspäeval andis politsei teada, et Maroko politsei on vahistanud naise, kes on veebruari alguses Suure-Lähtrust leitud vastsündinud poisi ema. Seejärel läks nii naise profiilil kui ka mujal sotsiaalmeedias lahti tema sõimamine. „Alati on kurb, kui keegi internetis satub, ükskõik, mis asjaoludel, suurema tähelepanu alla, kus tehakse ennatlikke järeldusi,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. Ta kinnitas, et politsei monitoorib ka sotsiaalmeediat ja on seal toimuvaga kursis. „Emotsioon emotsiooniks, aga ma kutsuks inimesi üles oma ütlemiste üle mõtlema,” ütles Taratuhin. „Kui avastame, et kellegi väljaütlemistes või üleskutsetes on mõne süüteo koosseis, siis peame reageerima.” Politseijuhi sõnul on neile oluline, et sõltumata menetluse staadiumist ei hakataks inimesi sildistama. „Tahan loota, et me kõik oleme uhked selle üle, et Eesti on õigusriik ja õigusriigis võib inimese süüdi mõista ainult kohus,” ütles Taratuhin. Tema sõnul pole politsei veel vastuseid kõikidele küsimustele ja uurimine alles käib. „Ema isik on teada, see on kindel. Kõik ülejäänu on versioonid, mida peab kontrollima: mis juhtus, kus juhtus, kuidas juhtus ja miks juhtus. Tuleb kannatust varuda.”

[caption id="attachment_419168" align="alignnone" width="1920"] Politsei praegu maastikuotsinguid ei tee, vaid kontrollib saadud vihjeid. Foto: Andra Kirna[/caption] Möödunud nädala esmaspäeval Suure-Lähtrust surnult leitud vastsündinu ema pole politsei veel tuvastanud, kuid ei lõpeta otsinguid enne, kui kõik võimalikud versioonid on kontrollitud. Tööd otsingutega tehakse igapäevaselt: kontrollitakse nii maastikku kui ka iga politseini jõudnud infokildu. „Igapäevaselt oleme hommikust õhtuni selle juhtumiga tegelenud,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. Tema sõnul töötab juhtumiga iga päev vähemalt viieliikmeline meeskond, kelle tööpäevad on tavapärasest pikemad , ja vajadusel kaasatakse ka  kolleege teistest jaoskondadest. Uurimine, mis Suure-Lähtrus juhtuda võis, võib aega võtta kaua. „Võib-olla homme tuleb vihje, mis aitab meid lahenduseni,” ütles Taratuhin. „Kui seda vihjet ei tule, siis peame selle pika töö tulemusel avastama. Sel juhul on ajalistest raamidest keeruline rääkida. Praegu ma ei näe, et kusagil oleks võimalik järele anda enne kui kõik võimalikud versioonid saavad kontrollitud, ekspertiisid läbi analüüsitud. Seni me tegeleme sellega.”