Silt: Andrei Taratuhin

[gallery ids="362036,362038,362040,362043,362045,362047,362049,362051,362053,362055,362058,362060"] Malle-Liisa Raigla fotod Esmaspäev, 9. mail, mil Venemaal tähistatakse teise maailmasõja lõppu, möödus Haapsalus vaikselt. Kaubamaja juures asuvale monumendile tõid soovijad vaikselt lilli – peamiselt punaseid nelke, aga ka lillasid nelke ja valgeid roose. Toojad asetasid lilled vaasi ja seisid korraks au andmiseks mälestusmärgi ees. Mõni tegi ka pärast lillede asetamist telefoniga mälestusmärgist pildi. Üks punane nelk oli asetatud ka igale mälestusmärgi kõrval asuvale hauakivile. Ühtegi keelatud sümboolikat, Georgi linti või Z-tähte, polnud ei mälestusmärgile asetatud lilledel ega kandnud neid ka lillede toojad. Ka polnud lilletoojatel tänavu rinnas ühtegi aumärki, nagu see eelmistel aastatel olnud on. Hukkunuid mälestati nii, nagu politsei- ja piirivalveamet tänavu 9. mai tähistamist näha soovis.

Ukraina sõja tõttu on sel aastal II maailmasõja lõpu tähistamine ja agressioonisümbolite kasutamine teravdatud tähelepanu all. Aprilli lõpus võttis riigikogu vastu vaenusümbolite eksponeerimist keelava seaduse, mis jõustus eelmisel nädalal. Kuigi seadus on üsna uus, on politsei Läänemaal selle põhjal alustanud juba ühe väärteomenetluse.

[caption id="attachment_359149" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsega liitudes võib valida püssiga metsas käimise, supikeetmise ja veel mitme tegevuse vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Ukrainas alanud sõda on kasvatanud huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu ka Läänemaal. Eestis on sel aastal kaitseliiduga liitunud juba üle 1000 inimese ja avaldusi tuleb iga päev juurde. Kaitseliidu Lääne maleval on liikmeid umbes 900, neist veidi alla veerandsaja on uued liikmed. Lääne maleva pealiku Andres Välli sõnul praegu menetlemises veel 10–15 avaldust. Menetlemine tähendab, et kaitseliitu astuda soovijate kohta tehakse taustakontroll ja näiteks kriminaalse minevikuga inimesi vastu ei võeta. Liitujate keskmist vanust ei osanud Välli nimetada, kuid tema hinnangul on tegemist pigem nooremate inimestega.

[caption id="attachment_224092" align="alignnone" width="900"] Kiiruskaamera Lihulas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi 1. märtsist saavad omavalitsused õiguse paigaldada oma territooriumile kiiruskaameraid, ei hakka Haapsalu linn, Lääne-Nigula ega ka Lääneranna vald kohe uusi kaameraid püsti panema. Kohe nad seda teha ei saakski, sest valitsus pole veel kinnitanud seaduse vajalikke rakendussätteid. „Kiirusrežiimi rahustamisel on kaameratel märkimisväärne roll,” tõdes Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. „Kuna nende paigaldamise õigus on antud omavalitsustele, siis hakkame nii valdade kui ka maanteeametiga jooksvalt läbi arutama, kuhu neid paigaldada,” lisas ta.

[caption id="attachment_326374" align="alignnone" width="2000"] Politsei. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa omavalitsusjuhtidele ei meeldi siseministeeriumi kolmapäeval avalikkuse ette jõudnud mõte panna joobes inimeste kainestusmajja toimetamise kohustus omavalitsustele. Siseministeerium soovib anda joobes inimeste kainestusmajja või koju toimetamise üle politseilt omavalitsustele, politsei ülesandeks jääks vaid agressiivsete purjus inimestega tegelemine. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus ütles, et hommikul ideed lugedes ajas see küll naerma, kuid järele mõeldes enam naljakas ei olnud. „Kujutad ette, kuidas sotsiaaltöötaja läheb vintis inimest kuskile viima,” ütles Parbus.

[caption id="attachment_347062" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu politsei kontrollis reedel Mandariini söögikohta. Malle-Liisa Raigla[/caption] Politsei on alustanud väärteomenetlust ühe isolatsiooninõudeid rikkunud inimese suhtes ja avastanud rikkumised kolmes söögikohas, kus ei kontrollitud vaktsineerimistõendeid. Eelmisest nädalast alustas seni avalikus ruumis maskikandmist ja koos terviseametnikega söögikohti kontrollinud politsei tõhusamat kontrolli koroonanõuetest kinnipidamise üle. Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul on suurim muudatus see, et kui varem andis politsei terviseametile rikkumistest teada ja menetlust alustasid viimased, siis nüüd saab rikkumist menetleda ja rikkujaid ka karistada politsei. Taratuhini sõnul ei kontrolli politseinikud üksnes söögikohti, vaid ka spordiklubisid, juuksureid ja teisi teenindusasutusi. Maskikontroll kaubanduskeskustes on aga jäänud ettevõtjate endi õlule. „Muidugi, kui märkame kaubanduskeskustes rikkumisi või ei kanta maski, võime ka meie neid

[caption id="attachment_334463" align="alignnone" width="2000"] Valesti pargitud autosid on kõigil tänavatel, kus esmaspäevast on parkimine keelatud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kui parkimist ja peatumist keelavate märkide all parkivate autode probleem Haapsalus süveneb, hakkab linnavalitsus laskma märgi eirajate sõidukeid ära vedada. Esmaspäevast on parkimine ja peatumine keelatud kõigil Haapsalu tänavatel, kuhu liiklus on Posti ja Metsa tänava remondi tõttu suunatud. Nii ei tohi peatuda Kalda, Niine, Metsa, Nurme ja Vaba tänaval. Sellest hoolimata leidub parkimiskeelu eirajaid kõigil nimetatud tänavatel – pargitakse nii otse keelumärgi all kui ka sellest kaugemal.

caption id="attachment_288537" align="aligncenter" width="1152"] Meelis Laurmann. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kui riigikogu kiidab heaks seadusemuudatuse, saab politsei õiguse hakata piirangureeglite rikkujaid kohapeal trahvima. Sotsiaalministeerium on algatanud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse anda politseile õigus teha piirangureeglite rikkujatele, näiteks avalikus ruumis maski kandmisest keeldujatele või hajutatuse nõude rikkujatele, kohapeal trahv. Haapsalu politseijaoskonna juhi Andrei Taratuhini sõnul praegu politseil menetluspädevust ei ole. See tähendab, et politseipatrull saab rikkumise tuvastada ja fikseerida ning tõsisemate rikkumiste puhul edastada andmed terviseametile, kes siis rikkumise kohta väärteomenetluse algatab. Suurem osa politseipatrulli tööst on aga olnud vestlemine rikkujatega, nende veenmine ja selgitamine. „Selgitame inimestele, et nende käitumine on lubamatu, ja enamik inimesi võtab seda kuulda,” ütles Taratuhin. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) strateegilise staabi juht Vallo Koppel ütles reedel antud pressikonverentsil, et õigus rikkujaid kohapeal trahvida oleks praeguses olukorras mõistlik. „Kui terve Eesti püüdleb vähema bürokraatia poole, siis meie võimekus materjale terviseametile edastada ületab terviseameti võimekuse neid menetleda,” rääkis Koppel.