Silt: andmekeskus

Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et Sunly ja Norra ettevõtte Magnora Data Center ASA (MDATA) poolt Ristile plaanitav 180 megavatise võimsusega andmekeskus tekitab huvi teisteski ettevõtjates. „Sinna kõrvale on võimalik rajada ettevõtlust, mis tarbiks andmekeskuse jääksoojust,” rääkis Randmaa. „Näiteks saab seda kasutada logistikakeskuse kütmiseks või vertikaalpõllumajanduses, mis tähendab kinnises ruumis mitmesuguse toidu, näiteks salati kasvatamist.” Vallavalitsus kohtus möödunud nädalal Sunly ja MDATA esindajatega, et kuulda, milline kasu võiks andmekeskuse arendusest olla kohalikul kogukonnal. Sellise andmekeskuse rajamine ei tähenda Randmaa sõnul ainult lisa

Sunly hakkab Risti hübriidparki 180 MW andmekeskust rajama koos Norra börsiettevõttega Magnora Data Center ASA (MDATA). „Magnora toob projekti Põhja-Euroopa andmekeskuste parima praktika,” ütles Sunly energiakeskuste arendusjuht Kaarel Aus. MDATA on andmekeskuste projektide arendaja ja andmekeskuste tegevuste omanik Põhja-Euroopas ja Itaalias. Aus tõi välja, et põhjamaade andmekeskuste turg on küllastunud ja investorid otsivad uusi asukohti. „Risti on ainulaadne asukoht: kõrvuti Baltikumi suurima päikesepargiga, olemas vajalikud võrguühendused ja kiudoptiline ühendus Helsingisse alla 5 millisekundi,” ütles ta. „See sobib hästi suurte operaatorite vajadustega,” ütles MDATA juhatuse e

[caption id="attachment_476891" align="alignnone" width="1920"] Eveconi alajaam Kirikmäel, mis ühendab juba olemasolevat päikeseparki plaanitava akupanga ja andmekeskusega. Foto Aivar Õepa[/caption] Taastuvenergia arendaja Evecon plaanib Lihulasse ehitada kuni sajamegavatise elektritarbimisega andmekeskuse, mis koos juba olemasoleva päikesepargi ja ehitatava akupargiga moodustab Eesti seni suurima hübriidpargi. „Võttes arvesse suurt nõudluse kasvu andmekeskustele hiljutistel aastatel ning tulevikuprognoose, on andmekeskuste rajamine koostöös partneritega sellest mudelist loomulik samm edasi,” ütles Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell. Andmekeskus on plaanitud Lihula Olerexi tankla vastu üle Pärnu maantee. Lääneranna valla planeeringute spetsialisti Margus Källe sõnul räägib valitud asukoha kasuks mitu aspekti. Ühest küljest asub planeeritav ala Pärnu-Lihula ja Risti-Virtsu maantee ristumiskohas, mis tähendab, et ligipääsetavus on hea. Teisalt on piirkonnas olemas valguska

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Meid on tabanud tõeline andmekeskuste uputus. Lühikese aja jooksul on teatatud kolme keskuse plaanimisest: Ristile, Lihulasse ja Jõgisoole. Nendega ilmselt asi ei piirdu. On väga tõenäoline, et mõni arendus on sedavõrd toores, et nende detailplaneeringute alustamise soovid pole kohalike omavalitsusteni jõudnud. Palju neist plaanidest teoks saab, on muidugi iseasi ja seda saame varsti näha. Pole keeruline leida põhjust, miks on andmekeskused kuumad investeeringud. Kõiksugu tehisarud vajavad neid suures koguses, mistõttu kasvab nende ehitamine üle maailma aina kiiremas tempos. Kui meieni jõuab kasvõi kaduvväike osa sadadest miljarditest eurodest, mida üle maailma andmekeskuste ehituseks kulutatakse, on ikkagi hästi. Kui mitte otse, siis kaude tõuseb sealt ka kohalikele tulu ja tekib

[gallery ids="468272,468273,468271"]   Taastuvenergiaettevõte Sunly esitas detailplaneeringu taotluse, et rajada Lääne-Nigula valda Risti aleviku lähistele Baltimaade suurim andmekeskus, mille rajamise kogumaksumus võib olla üle 1,7 miljardi euro. 180 MW võimsusega andmekeskuse linnak oleks ettevõtte teatel Eesti suurim elektritarbija ja looks üle 150 uue töökoha. „Soovime luua tingimused selleks, et Eestisse tekiks vajalik taristu tehisaru rakendamiseks. Risti asukoht võimaldab siduda kohaliku taastuvenergia tootmise ja suuremahulise elektritarbimise. See annab meie elektritootmisele kindluse ja loob Eestile uue tehnoloogilise võimekuse,” ütles Sunly juht Priit Lepasepp pre

[caption id="attachment_441932" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raudteejaam. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaal on ikka ja jälle esile kerkinud lennukaid projekte, mis pole ühel või teisel põhjusel edukad olnud. Mõni neist, nagu näiteks Haapsallu Euroopa taasterahastu toel raudtee ehitamine, on teoks saamisele päris lähedale jõudnud. Mõni teine on paraku maabunud suurprojektide surnuaeda. Haapsalu raudtee Haapsalut Tallinnaga ühendava raudtee taastamise võimalus muutus käegakatsutavaks 2017. aastal, mil Jüri Ratase valitsus otsustas ehitada valmis projekti esimese etapi, Riisipere ja Turba vahelise raudtee. See 7,72 miljonit eurot maksnud lõik avati 2019. aastal. 2022. aastal otsustas Kaja Kallase juhitud valitsus aga vahetult enne järgmise etapi, Turba-Risti lõigu ehitust raudtee taastamisest üldse loobuda. Tallinna halduskohus ei võtnud Haapsalu ja Lääne-Nigula omavalitsuste ühist kaebust menetlusse. Praeguseks on kogu raudteetrass Turbast Rohukülani projekteeritud, aga selle ehitus on päevakorrast maas. Taristuminister Vladimir Svet rääkis mullu, et toetab Haapsalu raudtee taastamise mõtet, kuid raha selleks pole. Turbast Rohukülani vi