-0.4 C
Haapsalu
Laupäev, 20. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Algor streng

Silt: algor streng

Vormsi volinik teeb aastase pausi

[caption id="attachment_324749" align="alignnone" width="1600"] Algor Streng. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavolikogu liige Algor Streng (valimisliit Avatud Vormsi) võttis volikogu tööst pausi ja naaseb 2025. aasta aprillis. Streng ütles Lääne Elule, et kaalus end üldse volikogust taandada, aga piirdus esialgu aastaga.

Algor Streng lahkub pooleks aastaks volikogust

[caption id="attachment_324749" align="alignnone" width="696"] Algor Streng. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi volikogu liige Algor Streng (valimisliit Avatud Vormsi) peatab pooleks aastaks oma liikmelisuse volikogus.

Läänemaa omavalitsuste volikogud kogunevad reedel

[caption id="attachment_347302" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallas panid Reformierakonna esindaja Jaanus Ratas (vasakult), valimisliidu Tugevad Kogukonnad esinumber Mikk Lõhmus ja EKRE esindaja Hardi Rehkalt koalitsioonilepingu punktid paika juba oktoobris. Foto: Urmas Lauri[/caption] Nii Haapsalus, Lääne-Nigulas kui ka Vormsis algab uue volikogu esimene istung reede pärastlõunal kell kaks. Lääneranna vallavolikogu peab esimese istungi teisipäeval. Kõigi volikogude esimesel istungil on päevakorras vaid kolm punkti: volikogu esimehe valimine, volikogu aseesimehe valimine, seejärel teatab valla- või linnavalitsus tagasiastumisest. Esimesel istungil juhib volikogu tööd kuni volikogu esimehe valimistulemuse selgumiseni omavalitsuse valimiskomisjoni esimees, seejärel asub juhi toolile volikogu vastselt valitud esimees.

Vormsit ootavad muutused

Kohalikud valimised, mis andsid Vormsi seitsmeliikmelises volikogus neli kohta valla juhtimist kritiseerinud valimisliidule Avatud Vormsi, toovad saarel kaasa võimupöörde. Vormsi valimisaktiivsus oli Eesti kõrgeim – hääletamas käis 82,7 protsenti valijaist. Valimised võitnud valimisliidu Avatud Vormsi volikogu esimehe kandidaat ja enim hääli saanud Jaak Kaabel ütles, et väikeste saarvaldade kõrge valimisprotsent on mõneti mõistetav, sest olulist rolli mängib isiklik tutvus kandidaatidega. „On suur rõõm, et Vormsi areng nii paljudele korda läks,“ tõdes ta.

Vormsi volikokku püüdlevad samad inimesed uutes liitudes

[caption id="attachment_344584" align="alignnone" width="1080"] Algor Streng (VL Avatud Vormsi), Ivo Sarapuu (Keskerakond) ja Jaak Kaabel (VL Avatud Vormsi) pürivad Vormsi volikokku. Foto: Andra Kirna[/caption] Võrreldes nelja aasta taguste valimistega, kui valida oli sisuliselt ühe valimisliidu nimekiri, on sel korral Vormsis oodata päris valimisvõitlust. Kui volikogu eelmine koosseis koosnes tervenisti ühe valimisliidu Terve Vormsi inimestest, siis seekord on suuresti sama seltskond jagunenud kahe valimisliidu – Avatud Vormsi ja Tasakaalus Areneva Vormsi – ning Keskerakonna nimekirja vahel. Ka on kandidaate seekordsetel vaimistel kümne võrra rohkem. Lääne Elu rääkis Vormsi valimisteemadest Keskerakonna nimekirja kokku pannud Ivo Sarapuuga, Algor Strengi ja Jaak Kaabeliga valimisliidust Avatud Vormsi ning Andreas Viksiga valimisliidust Tasakaalus Arenev Vormsi.

Vormsis lähevad vastamisi Keskerakond ja kaks valimisliitu

[caption id="attachment_324749" align="alignnone" width="1600"] Algor Streng. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsis lähevad vastakuti kaks valimisliitu – sepp-paadimeister Algor Strengi Avatud Vormsi ja kunagise Vormsi vallavanema Tanel Viksi valimisliit Tasakaalus Arenev Vormsi. Streng ja Viks mõlemad vastandavad end neli aastat tagasi valimised võitnud Terve Vormsi valimisliidule, mille liikmed nad olid. Terve Vormsi juht ja Vormsi vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu  kandideerib aga seekord hoopis Keskerakonna nimekirjas, mille kokkupanek edeneb tal visalt. Neli aastat tagasi samuti Terve Vormsi nimekirjas kandideerinud Streng on uude ühendusse kaasa võtnud oma endised liidukaaslased pruulmeistri Arkadi Tammiku ja Vormsi kooliõpetaja Madli Tarjuse. Koos nendega kandideerib produtsent Karl Kermes ja endine TS Laevade juhatuse esimees Jaak Kaabel, kes on ka valimisliidu kandidaat Vormsi vallavolikogu esimehe kohale.

Vormsi volikogu tahab umbusaldada revisjonikomisjoni esimeest

[caption id="attachment_334771" align="alignnone" width="1662"] Arvo Allik. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Vormsi volikogu kolm liiget esitasid 28. juunil volikogule revisjonikomisjoni esimehe Arvo Alliku umbusaldusavalduse. Avaldust hakatakse arutama volikogu järgmisel istungil. Madli Tarjus, Algor Streng ja Arkadi Tammik põhjendavad umbusalduse algatamist sellega, et revisjonikomisjoni esimees ei suuda komisjoni vastavalt kokkulepitud tööplaanile juhtida ning et Allik ei taha menetleda komisjoni tööplaani läbipaistvalt, kaasates teisi volikogu liikmeid. Umbusaldajate sõnul näitab selline passiivsus komisjoni esimehe soovi eirata korruptsiooni- ja huvide konflikti riske Vormsi valla praeguses juhtimises.

Ministeerium ei kehtestanud Vormsi saarele raierahu

[caption id="attachment_204990" align="alignnone" width="945"] Vormsi mets[/caption] Vormsi vallavalitsus küsis keskkonnaministeeriumilt luba kehtestada kogu saarel lindude pesitsusajal 15. aprillist 15. juunini raierahu, kuid ministeerium keeldus. „Keskkonnaministeerium ei planeeri seada erisusi raierahu seadmiseks väikesaarte metsades. Kohalikul omavalitsusel on võimalik määrata kohalikud kaitsealad, seada nende kaitse- ja kasutustingimused ning seeläbi suunata metsade raiet,” seisis keskkonnaministri Tõnis Möldri vastuses vallale.

Vormsi volikogu jäi erapooletuks

[caption id="attachment_320393" align="alignnone" width="2000"] Kolmapäeva lõuna ajal tõi parvlaev Ormsö saarelt mandrile reka suure puidukoormaga. Arvo Tarmula[/caption] Vormsi volikogu otsustas toetada enam kui 600 allkirjaga metsateemalise pöördumise kuuest ettepanekust viite, kuid lageraiete piiramise küsimuses jagunesid hääled pooleks. Vormsi volikogu arutas esmaspäeval pärast mitut edasilükkamist, kuidas vastata mullu suvel volikogule saadetud pöördumisele. Pöördumises oli tehtud ettepanek keelata saarel lageraie, kehtestada raierahu 15. aprillist 31. juulini, käsitleda metsa majandamist eraldi teemaplaneeringus, kehtestada teedel massipiirang, toetada puidu väärindajaid ning teha ettepanekud metsaseaduse muutmiseks.