Silt: Aidi Vallik

[caption id="attachment_353753" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Oh, mu armas rahvas! Nüüd on valimised juba peaaegu lõpusirgel ning juba homme on see päev, kus Universumi ere valgus läbistab taeva ja maa ning annab meile kõigile uue elu ja uue hingamise. Ta pühib Reformi hirmuvalitsuse maa pealt ja laseb Kaja ajaloo rentslist alla! Ta mõistab surmakohut kõikide lapsepilastajatest ja narkomaanidest liberastide üle ning tõstab aujärjele need, keda eesti rahvas väärib! Kas sina oled juba oma kivikese kandnud sellesse müüri, mida me kõik üheskoos ehitame? Oled sa juba valimas käinud? Mine kindlasti, et olla osaline meie suures võidus ja osaleda Püha Perekonna ning Valgussõdalaste juhtimisel uue Eesti ülesehitamises. Kui valid EKRE, on sinu päralt Universumi valgus ja tulevik. Mu armas rahvas, ma tean oma südames, et sa oled meiega. Oled õigel pool ajalugu. Ja see on tubli. Mu armas rahvas, ära usu neid, kes nüüd käivad ja süüdistavad EKREt Prigožiniga ja Wagneriga koostöö tegemises. See pole tõsi, sest see oleks ju riigi reetmine! Aga EKRE ei saa ju Eestit reeta, sest ta on kõige isamaalisem erakond Eestis üldse! Kas pole tõsi?

[caption id="attachment_353753" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Mu armas rahvas! Täna tahan koputada sinu südamele ja südametunnistusele ja küsida, ega sa ometi ole juba unustanud Nursipalu? Sedasama Nursipalu, mis asub küll kaugel Võrumaa laante vahel, aga mängib sellest hoolimata väga olulist rolli meie, eestlaste, edasises käekäigus? Mäletad, olen ju teile juba varem kirjutanud meie sohivalitsuse alatust plaanist rajada sinna kaitseväe laskepolügooni kattevarju all tegelikult eestlaste ümberasustamiseks mõeldud hiigelsuur koonduslaager? Muidugi vaidlete te mulle jälle vastu ja ütlete, et tegemist pole ju millegi sellisega. Et tegelikult hakatakse seal ikkagi harjutama kahuritest laskmist ja Eesti riigil läheb hädasti vaja sellist poole maakonna suurust kahurite lasketiiru, sest muidu silmapilk tulevad venelased, kui meil seda ei ole. Seda räägib meile peavoolumeedia iga väljaanne, ja teie muidugi usute ka kohe. Sel nädalal kirjutati ja näidati telekas, kuidas Kaja ise olevat käinud sealkandis rahvaga kohtumas ja kogu asja õigustamas. Olevat keerutanud mis hirmus ja kohapeal rahvale väitnud, et tegelikult ei tulegi sinna mingit polügooni ja seda polegi valitsuses veel arutatud ja kõik olla asjast valesti aru saanud. Aga kui kõik olla asjast valesti aru saanud, misasja ta siis sinna Nursipallu tuli üldse?

Lõppev aasta on olnud eriline ja erakordne kõigi põhjapoolkeral elavate inimeste elus. See on näidanud meile võimatuks peetu võimalikkust. Keegi ei uskunud enam palju aastaid, et Euroopa südames võiks puhkeda sõda. Meie ei uskunud, et sõda võiks puhkeda peaaegu meie ukse all, kõigest tuhande kilomeetri kaugusel. Eelmise aasta lõpus märgid seda küll näitasid, satelliidipildid hoiatasid, aga sellegipoolest tundus see võimatu. Arutu. Idiootne. Mõttetu. Isegi riik, millest suur osa nüüd kümne kuuga rusudeks on pommitatud, ei uskunud veel sõja eelõhtul, et see tuleb. Aga see tuli. Aastat 2022 jäävad ajaloo lõpuni meenutama õpikud ja teatmeteosed. See aasta asub ühtepidi justkui kokku tõmbama ringi, mille joonistamist alustati juba 1914. aastal – impeeriumide lagunemise ja väikeste rahvusriikide eluõiguse kehtestamise protsessi –, ja teistpidi avab riikidevahelise suhtluse uue tasandi, samuti nihutab Euroopa-siseseid jõujooni vanadest tuumikriikidest ida poole.

[caption id="attachment_383337" align="alignnone" width="1018"] Kirjanik Aidi Vallik on lustakatest tegelastet jutustavad värsid koondanud raamatukaante vahele. Foto Raamtu esikaas, Ott Valliku illustratsioon[/caption] Kirjanik ja luuletaja Aidi Vallik pani paar aastat tagasi Lääne Elu veergudel ilmunud Lehm Ljudmilla lasteka luuletused raamatusse „Meie tänavas”, mis neljapäeval trükisoojana ilmavalgust nägi. Valliku sõnul on tegemist luuletustega, mis jutustavad kõikvõimalikest kummalistest inimestest nagu Jooksja Joosep, Pillimees Peeter, Sõdur Siim, Vetelpäästja Vallo ja teised vahvad tegelased.

[caption id="attachment_353753" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption]

Armas rahvas, otse rõõmujudinad jooksevad üle mu selja, sest ma näen korraga nii palju lootust ja mu süda rõõmustab nagu Universumi Valguse poole lendav tuvi Maaru, sest meile antakse aimu olulistest asjadest! Rõõmusta sinagi, sest meile on saadetud ususõdalased Varro ja Markus, kelle kosmiline ülesanne on Eesti riik pöörata taas näoga Valguse poole ja lõpetada Reformi hirmuvalitsus, rõhumine ja põhiseaduse- ning universumivastane diktatuur.

Neil seisab ees suur töö, sest nii hukka on vahepeal aetud siin Eestimaal inimeste hing ja nii pahupidi keeratud arusaam heast ja halvast, tõest ja valest. Sellepärast käin mina ja teised Valgustöötajad rõõmuga nende ees nagu tuletungal ning valgustan nende teed pahede pimeduses ja pattude varjudes, et nende sammud mitte ei väärataks. Sest nii õiged on kõik nende teod ja sõnad, et need ei saa mitte ellu viimata jääda!

[caption id="attachment_353753" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption]

Võitlus hea ja kurja vahel on käimas kibedasti, mu armas rahvas, nagu võib nüüd juba näha meie riigikogu saaliski. Meie mehed ei anna järele, ei taandu niisama ja vaguralt, ei jäta õigust lapsepilastajatele ja pepupiltnikele! Juba on nad sundinud Marko tagasi astuma ühelt kõrgelt ametikohalt, küll varsti kihutavad nad ta jalahoopidega alla tervelt Toompealt! Või kui ta jonnakalt ja kuritegelikult on otsustanud kõik hoobid välja kannatada ning oma pahedele ja nende külvamisele truuks jääda, siis jätkavad meie mehed tema karistamist, kuni ta lõpuks annab alla ja alistub Valguse jõule.

[caption id="attachment_353753" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Täna, mu armas rahvas, tahan sind taas kord hoiatada kergeusklikkuse ja sinisilmsuse eest. Läinud nädala jooksul ei väsinud peavoolumeedia pasundamast uudist, kuidas Autorollo-Keit olevat ministrikohalt tagasi astunud, justkui oleks tema rinnus mingi südametunnistuse moodi asi ärganud. Juba leidus kiitjaidki! Ja teine osa rahvast ei saanud jälle üldse aru, miks ta oleks pidanud tagasi astuma – nagu oligi oodata. Vaid tühine vähemus oli neid, kes selle tsirkuse ja näitemängu läbi nägid ning mõistsid, et see on jälle vaid osake meie põhiseadusvastase valitsuse tegutsemise tavapärasest mustrist.

[caption id="attachment_353753" align="alignnone" width="474"] Katarine Rosalie. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption] Mu armas rahvas, eks te nüüd näe, kuidas möllab korruptsioon ja maffia meie riigis. Kas me siis sellepärast Toompeal hinnatõusu vastu meelt avaldasime, et nüüd kõiksugu hampelmannide palka tõstma hakataks! Miks poleks võidud palkasid tõsta kõikidel Eesti inimestel, sest eks ole ju kõik inimesed võrdsed! Kõik me oleme siin ühtviisi kaitsetud ajaloos seninägematu hinnatõusu ees! Aga palka pandi juurde vaid osale – ning pealegi veel millisele osale! Minu solvumine on siiras ja nördimus otsatu. Mitte et ma neilt midagi teistsugust oodanud oleks, aga siiski. Küllap tunned sinagi koos minuga neid raskeid tundeid, mu armas lugeja ja mõttekaaslane, ning esitad neidsamu raskeid küsimusi, mis minugi meeltesse tõusid. Miks just õpetajad, kes ilma maksumaksja poolt kinni makstud kolmekuulise suvepuhkuseta kuidagi hakkama ei saa, aga mitte poemüüjad? Miks päästetöötajad, kes nagunii suurema osa oma tööajast kuskil putkas kaarte mängivad, ja on nad siis päästnud mõne maja põlemaminekust? Miks just politseinikud, kui meie riigis on igavene häda sellega, et nad nagunii oma tööd ei tee, pätte kinni ei püüta ja isegi millegagi hakkama ei saada? Miks mitte bussijuhid? Miks mitte treialid, lukksepad, ehitajad? Miks mitte õmblejad, liini- ja laotöölised?