Silt: aarne taal
3
Läänemaa tohib küttida ühe karu
[caption id="attachment_405772" align="alignnone" width="1681"]
Karusid on meie metsades järjest rohkem. Foto: Keskkonnaamet[/caption]
Keskkonnaamet andis loa Läänemaal ühe karu küttimiseks, läinud jahihooajal tohtis meil küttida kaks karu.
Kuigi keskkonnaamet annab jahilubasid, lähtudes karude arvukusest, leiab Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal, et üks luba ei ole piisav. „Ega ikka ei ole küll,” ütles Taal Lääne Elule. „Kui igal aastal jääb Eestis auto alla kümmekond karu, siis on neid liiga palju.”
Karusid on meie metsades järjest rohkem. Foto: Keskkonnaamet[/caption]
Keskkonnaamet andis loa Läänemaal ühe karu küttimiseks, läinud jahihooajal tohtis meil küttida kaks karu.
Kuigi keskkonnaamet annab jahilubasid, lähtudes karude arvukusest, leiab Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal, et üks luba ei ole piisav. „Ega ikka ei ole küll,” ütles Taal Lääne Elule. „Kui igal aastal jääb Eestis auto alla kümmekond karu, siis on neid liiga palju.”
Endisest kalkunifarmist sai lasketiir
[caption id="attachment_300162" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa jahindusklubi eestvedaja Aarne Taali sõnul on turbakottidest vall laskerajal ohutuse
pärast. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa jahindusklubi ehitas endise kalkunifarmi mahajäetud hoone Üsse külas ümber 50 meetri pikkuseks lasketiiruks. Kaks aastat kestnud ehitus on jõudnud sinnamaani, et tiir sai aprilli lõpus kasutusloa, kuigi eesseisvaid töid, enne kui tiir päris valmis ja ka maja ümbrus korda saab, on Läänemaa jahindusklubi eestvedaja Aarne Taali sõnul veel küllaga. Suurema osa ehitustöid on kahe aasta teinud Läänemaa jahimehed ise. „25 meest on siin töötanud rohkem kui kümme tundi, neid, kes ühe tunni on käinud, pole kirja pannudki,” rääkis Taal.
Läänemaa jahindusklubi eestvedaja Aarne Taali sõnul on turbakottidest vall laskerajal ohutusepärast. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa jahindusklubi ehitas endise kalkunifarmi mahajäetud hoone Üsse külas ümber 50 meetri pikkuseks lasketiiruks. Kaks aastat kestnud ehitus on jõudnud sinnamaani, et tiir sai aprilli lõpus kasutusloa, kuigi eesseisvaid töid, enne kui tiir päris valmis ja ka maja ümbrus korda saab, on Läänemaa jahindusklubi eestvedaja Aarne Taali sõnul veel küllaga. Suurema osa ehitustöid on kahe aasta teinud Läänemaa jahimehed ise. „25 meest on siin töötanud rohkem kui kümme tundi, neid, kes ühe tunni on käinud, pole kirja pannudki,” rääkis Taal.
Läänemaa jahimehed jäid karuloast ilma
[caption id="attachment_280640" align="alignnone" width="1071"]
Kolm aastat tagasi aprillis jäi noor emakaru veebikaamerasse Dirhami metsas. Andres Mägi veebikaamera[/caption]
Kuigi Läänemaa jahimehed tegid ettepaneku kahe karu laskmiseks, ei tohi tänavu meil küttida mitte ühtegi karu.
„Küsisime kahte luba, et siis ehk oleksime ühe saanud, aga ei saanud,” ütles Läänemaa jahindusnõukogu liige Hugo Peterson Lääne Elule. Vähemalt üks karu tuleks Petersoni hinnangul Läänemaal kindlasti küttida.
Kolm aastat tagasi aprillis jäi noor emakaru veebikaamerasse Dirhami metsas. Andres Mägi veebikaamera[/caption]
Kuigi Läänemaa jahimehed tegid ettepaneku kahe karu laskmiseks, ei tohi tänavu meil küttida mitte ühtegi karu.
„Küsisime kahte luba, et siis ehk oleksime ühe saanud, aga ei saanud,” ütles Läänemaa jahindusnõukogu liige Hugo Peterson Lääne Elule. Vähemalt üks karu tuleks Petersoni hinnangul Läänemaal kindlasti küttida. 
Valitsusliit lubab raudteed Rohukülani
[caption id="attachment_235018" align="alignnone" width="900"]
Riisipere-Haapsalu raudtee endine omanik Aarne Taal usub, et rööbastee jõuab ühe suvega valmisehitatud. Arvo Tarmula[/caption]
Eile allkirjastatud koalitsioonilepingus on ka Haapsalu raudtee, mis kokkuleppe järgi peaks nelja aastaga valmis saama.
Riisipere-Haapsalu raudtee endine omanik Aarne Taal usub, et rööbastee jõuab ühe suvega valmisehitatud. Arvo Tarmula[/caption]
Eile allkirjastatud koalitsioonilepingus on ka Haapsalu raudtee, mis kokkuleppe järgi peaks nelja aastaga valmis saama. 
Läänemaal võib küttida mullusest vähem hunte
[caption id="attachment_251800" align="alignnone" width="900"] Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh[/caption]
Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et tänavu võib hunte lasta vähem kui mullu, mistõttu Läänemaa võib jahiloata jääda. Ametnikud vaidlesid eile hilja õhtuni, otsus tuleb täna.
Eelmisel hooajal kütiti Läänemaal 17 hunti, nendest kaks Noarootsi jahipiirkonnas eriloaga. Kaks hunti kütiti ka Läänemaaga külgnevas Padise jahipiirkonnas Harjumaal. Sellisel hulgal hunte ei kütitud eelmisel jahihooajal üheski teises maakonnas.
Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh[/caption]
Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et tänavu võib hunte lasta vähem kui mullu, mistõttu Läänemaa võib jahiloata jääda. Ametnikud vaidlesid eile hilja õhtuni, otsus tuleb täna.
Eelmisel hooajal kütiti Läänemaal 17 hunti, nendest kaks Noarootsi jahipiirkonnas eriloaga. Kaks hunti kütiti ka Läänemaaga külgnevas Padise jahipiirkonnas Harjumaal. Sellisel hulgal hunte ei kütitud eelmisel jahihooajal üheski teises maakonnas. 
Keskkonnainspektsioon uurib põtrade salapärast surma
[caption id="attachment_197892" align="alignnone" width="1181"]
Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür.
Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi ikka ära ei sure,” ütles ta.
Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte.
Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür.
Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi ikka ära ei sure,” ütles ta.