Pole vist kedagi, kes poleks kuulnud märtsis kadunud reisilennukist MH370. See, et lennuk jäljetult kaob, pole haruldane. 1946. aastast on kadunud 94 lennukit kokku 1418 inimesega pardal. Seevastu suurte reisilennukite kadumine on üsna ebatavaline.
Aviation Safety Networks’i põhjaliku lennuõnnetuste andmebaasi läbitöötamine näitab, et MH370 239 reisijaga pardal on vaid viimane pikas lennukite reas, mis on kadunud ja mida pole kunagi leitud.
Vaatamata suurtele arvudele on enamiku lennukite pardal olnud kadumise ajal vähem kui 30 reisijat. Et nii suur reisilennuk, nagu nüüd Malaisia oma, jäljetult kaob, on haruldane. Viimati kadus eelmise aasta 7. aprillil Lääne–Aafrikas Gabonist läänes Sćo Tomé ja Principe lähedal mere kohal jäljetult väiksem reisilennuk Beechcraft 1900C–1, mille pardal oli arvatavasti ainult piloot.
Jäljetult kaduma on jäänud ka suuremaid lennukeid. Reedel, 16. märtsil 1962 tõusis Wake atollilt Vaikses ookeanis õhku Lockheed Super Constellation 107. Lennuk oli tulnud San fancisco lähedalt Travise õhuväebaasist ja pidi suunduma Clarki õhuväebaasi Filipiinidel.
Teel sinna pidid lennuk tegema vahemaandumise ka Guami saarel Vaikses ookeanis, kuid kui Guami kontrolltorn püüdis piloodiga ühendust saada, olid raadiohäired nii suured, et lennuki asukohta ei õnnestunud kindlaks teha.
Samas piirkonnas viibinud naftatanker teatas vahetult pärast seda, et meeskond oli näinud õhus plahvatust. Käima lükati suur päästeoperatsioon. Vaatamata sellele, et 48 lennukit ja kaheksa laeva otsis läbi 373 000 km² suuruse ala, ei leitud lennukist ega ka pardal olnutest vähimatki märki.
Üks ajaloo tuntuimaid kadumisi oli, kui piloot Amelia Earhart ja tema navigaator Fred Noonan olid 1937. aasta juulis ümbermaailmalennul teel üle Vaikse ookeani. 2. juulil tõusis Earhart oma Electraga Uus–Guineast õhku, et plaani kohaselt 18 tundi hiljem maanduda väikesel Howlandi saarel, kus asus väike kütusejaam.
Nad ei jõudnud aga kunagi kohale. Seitse tundi pärast õhkutõusmist Uus–Guineast oli Amelia Earhart teatanud, et asub õigel kursil. Pärast seda kadus raadioühendus.
Aastate jooksul on lennuliikluses olnud mitu seletatamatut juhtumit.
Üks, kõige salapärasem, oli 24. märtsil 1968, kui Aer Linguse lend 712, pardal 61 inimest, kadus lennul Lõuna–Iirimaalt Corkist Londonisse. Vaatamata sellele, et leiti vraki detaile, ei õnnestunud uurijail pärast mitmeaastast uurimist õnnetuse põhjust tuvastada. Pealtnägijad väitsid, et lennuk oli kurssi muutnud, kuid raadioside lennukiga seda ei kinnitanud.
Rootsi tuntuim lennumüsteerium on 1952. aastast, mil sõjalennuk DC3, mis tegeles luuramisega tollase Nõukogude Liidu järele, lasti sama aasta 13. juunil Nõukogude liidu hävitajate poolt alla. Kaheksa meest hukkus. Lennuki rusud leiti pärast mitmeaastast otsimist alles 2003. aastal Läänemere põhjast. Praegu näeb lennukit Linköpingis lennuväemuuseumis.
Maailma kõike tundmatum piirkond, kus lennukid ja laevad väidetavalt jäljetult kaovad, on nn Bermuda kolmnurk. Ala, mis piirneb Bermuda, Puerto Rico ja Florida lõunatipuga. Kolmnurk on aga müüt. Kuigi lennukeid on seal kadunud, pole nende arv võrreldes lennukite hulgaga, mis sellest piirkonnast üle lendab, kuigi suur.
Palju lennukeid koos meeskonnaga kadus jäljetult Teise maailmasõja ajal. Andmebaasis on kirjas 94 sellist kadumist kokku vähemalt 542 inimesega pardal. Tegelikud arvud on kindlasti veel suuremad, sest andmebaasi andmed ei sisalda Jaapani, Saksa ja Nõukogude kadunud lennukeid, andmed pärinevad eelkõige Briti ja Ameerika allikaist.
Kaks Teise maailmasõja kõige tuntumat kadumist on vaieldamatult briti näitleja Leslie Howardi kadumine Biskaia lahes lennul Portugalist Lissabonist Bristolisse Suurbritannias 1. juunil 1943.
Arvatakse, et Saksa hävitaja tulistas ta alla. Teine puudutab sõjalennukit, millega orkestrijuht Glenn Miller lendas Suurbritannia Bristoli lähedalt lennubaasist Pariisi poole vabastatud Prantsusmaal. See lennuk kadus jäljetult 12. detsembril 1944.
Tõlkinud Kaire Reiljan