Regionaalminister pakub välja kuus haldusreformi mudelit. Mõni mudel säilitab enam-vähem praeguse olukorra, mõni on radikaalne – üks maakond, üks omavalitsus ja kes vabatahtlikult ei liitu, selle liidab valitsus ise.
Ministri eelmine, enne 2009. aasta kohalikke valimisi tehtud haldusreformi ettepanek tekitas väikese elevuse, aga sinnapaika see jäi. Nüüd on jälle peaaegu samamoodi. Minister leiab, et kui väga tahta, saaks midagi teha juba tuleva aasta valimisteks. Kui ei taha kiirustada, võiks rihtida 2017. aasta valimisteks.
Kahtlane, kas ministri järjekordsest algatusest asja saab. Omavalitsusjuhid tahaksid muudatusi, aga neil ei ole kindlust, et elu läheb paremaks. Mis annaks kindluse? Haapsalus paistis välja, kui vähe usaldavad omavalitsusjuhid riigi valitsust – valitsuse käest võib pügada saada. Niisiis peaksid valitsus ja omavalitsused kokku leppima, kuidas reformi teha ja kuidas hakkab elu käima pärast reformi; mis jääb valitsuse ja mis omavalitsuste mureks, kuidas jagatakse maksud ja kohustused.
Praegune reformikava on minister Kiisleri soolo. Minister ütles küll, et avalik arvamus võib sundida valitsust haldusreformiga tegelema, aga see on tema arvamus. Radikaalne reform, aga alla selle pole asjal mõtet, eeldab põhimõttelisi muudatusi riigi igal tasandil. Sellise reformi vajadus peab jõudma iga ministri, mitte ainult regionaalministri teadvusse. Enne ei ole loota midagi.
