Parkisime auto postkontori lähedale pimedasse ja eraldatud nurka. Saime teada, et selle asutuse töötajad on head samariitlased, sest meie telefonid hakkasid rõõmsalt vilkuma, näidates ekraani ülaservas wifi ikooni. Postimajas jäeti ruuter sisselülitatuks ka töövälisel ajal. See üllatas meid , kuid just siis oli see žest meile päästerõngaks.
Väsimus oli kadunud. Ootasime põnevusega võimalust vestelda, uudiseid lugeda ja võibolla ka mõnd filmi vaadata. Uni ja puhkamine loovutasid koha internetile.
