Kõige äikeselisem päev oli mullu 29. juuni

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kaardil on linnadest 20 km raadiuses registreeritud pilv-maa välgulöögid 2022. aastal. Valgega on märgitud välgulöökide koguarv piirkonnas ja sinisega äikesepäevade arv (päevi mil registreeriti vähemalt 3 pilv-maa välgulööki). Foto kuvatõmmis / keskkonnaagentuur

Haapsalu piirkonnas oli eelmise aasta kõige äikeselisem päev 29. juuni, mil registreeriti 334 välgulööki, selgub keskkonnaagentuuri keskkonnaportaalis avaldatud eelmise aasta äikeseülevaatest.

Kokku oli eelmisel aastal Haapsalu piirkonnas äikeselisi päevi kaheksa ning välgulööke registreeriti 20 kilomeetri raadiuses ümber Haapsalu 497.

Ka Lihulas oli kõige äikeselisem päev 29. juuni, kuid seal registreeriti sel päeval 154 välgulööki. Seitsme äikeselise päeva jooksul registreeriti Lihula piirkonnas kokku 326 välgulööki.

Eestis oli varasemaga võrreldes eelmisel aastal äikest vähem. Eesti välgudetektorite võrgus registreeriti mullu äikest 21 protsenti vähem, kui oli perioodil 2005−2021 keskmiselt. Esimene pilv-maa välk registreeriti 6. aprillil Liivi lahel ja viimane 15. detsembril Pärnumaal.

Huvitavad faktid:

  • kõige äikeselisem päev Eestis oli 29. juuni;
  • kõige äikeselisem kuu aasta jooksul oli juuni;
  • kõige rohkem äikest registreeriti Põlva maakonnas;
  • kõige äikeselisem asukoht oli Loksa piirkond.

Ülevaatliku loo sellest, kui palju esines möödunud aastal äikest eri maakondades ja linnades ning mida huvitavat ilmainimesed andmetest veel välja lugesid, saab vaadata põhjalikust ülevaatest.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments