Võiks arvata, et ühe valla arengukava on üks lõpmata igav ja kuiv dokument, mida ei loe keegi peale mõne ametniku ja mis kedagi õieti ei huvitagi. Teda on lihtsalt igaks juhuks vaja, kui tahetakse fondidest (euro)raha saada.
Tänavu sügisel koostavad kõik omavalitsused riburada oma arengukavasid ja eelarvestrateegiaid, volikogu võtab need vastu. Üllataval kombel ei ole need sugugi igavad.
Kullamaa ja Noarootsi arengukava erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Noarootsi oma on realistlik, kirjas on kõige hädavajalikum ja selline töö, millest jõud ilma laenu võtmata üle käib.
Kullamaa mehed aga armastavad laia joont ja võtavad asju suurelt ette. Nii on ka valla arengukava koostamisel lastud fantaasial vabalt lennata. Sild üle Kasari jõe, hüdroelektrijaam, Rändaja keskus koos taluturuga, maadlusmaja, metsainfokeskus, vibumaja, kunstmurukattega harjutusväljak, terviserada, laululava Rohumäele jne.
Ei ole üks arengukava teisest halvem ega parem. Erinevus on mõtlemises. Ühes kohas hakatakse enne kuskil saalinurgas maadlema ja alles hiljem söandatakse unistada paremaist tingimustest. Teises kohas mõeldakse kohe maadlusmajale. Kullamaa kuldne minevik kohustab!