25. juunil kutsuvad Kiideva ja Puise külaseltsid huvilisi Kiideva–Puise rattasõidule. Jällegi on lisaks tervisesportlastele oodatud kõik looduse- ja ajaloohuvilised, sest Kiideva küla on iseenesest vaatamisväärsus.
Juba 16.–17. sajandil tuntust kogunud kaluriküla muutus XX sajandi alguses Läänemaa tähtsaimaks kalapüügikeskuseks. Praegusekski on Kiideva üks vähestest tõelistest kaluriküladest, kus väikesed kalurimajad asetsevad üksteisele ligistikku.
Täpselt kell 12 stardime endisi aegu meenutava Kiideva muuseumi õuelt ja möödume hiljuti rajatud postijaamast, mis täidab nii bussiootepaviljoni kui ka postkastide varjualuse rolli. Edasi näeme 19. sajandist pärinevat puidust kahekorruselist Kiideva mõisa peahoonet. Hoone seinad on vooderdatud Eestis väga erandlike kalasoomuseid meenutavate ümarate otstega laastudega.
Järgneb järsk vasakpööre ligi viie kilomeetri pikkusele matkarajale, mis on kunagine otsetee Kiidevalt Puisesse. Kunagi kasutati seda teed üsna sageli – käidi jala või sõideti hobuvankril ühest külast teise asju ajama. Nüüd on rada üsna rohtunud, kuid siiski jalgrattasõiduks parajalt lai ja korralik. Parem on tulla maastikurattaga, sest Lõpre tamme juures on pinnas veidi pehme. Matkaraja algus kulgeb põllu serval. Suur põld on nõuka-aja pärand, kuigi ka vanasti karjatati ranna- ja puisniitudel loomi ja viljakamatel maalappidel hariti põldugi. Maa on siin siiski väheviljakas, kivine ja liivane. Keset põldu paistab puude varjus talukoht, mille asemel olevat olnud savitöökoda. Veel praegugi tuleb sealt tellisetükke päevavalgele.
Edasi kulgeb rada Puise metsa serval varjulisel metsateel. Tosinal teabetahvlil on tutvustused siinse metsa kõige tavalisemate taimeliikide kohta. Kohati avaneb vasakul Matsalu lahe sinine veeväli ja randa palistav roostikuvöö, kus vahel võib näha luiki, parte, hanesid ja muid sulelisi. Endised puisniidud ei ole veel kõik taastatud, keerates Lõpre tammele suunava viida juures paremale, jõuame ühele paremini korrastatud niidule. Pinnas on paiguti liigniiske, seetõttu võib rada sobida ka nõudlikumale rattahundile. 20 meetri kõrgune, neljameetrise ümbermõõduga Lõpre tamm on ainuke looduskaitse alla võetud Puise metsa üksikobjekt.
Puise poolsaarele kogunesid 1944. aasta septembris paljud eestlased, ka tolleaegse Eesti valitsuse liikmed, et paatidega okupatsiooni eest Rootsi pageda. Kahjuks nii riigimeeste kui ka paljude teiste päästmine nurjus. Praegu näeb Puiseski vanu kalurielamisi, millest mõned kasutusel vaid suvilatena. Pöörates vasakule Puise–Tuuru teele, avanevad vaated merele ning taamal paistvatele laidudele: lähedamal on Kakrarahu, selle taga pisut kaugemal Kumari laid ja veel mõned väiksemad.
Kalaspordibaasi bussipeatuse juures asub üks nn Breti (Albert Kallasmaa) kividest, teised kaks asuvad Parila ja Tuuru vahel. Kilomeeter enne parempööret Kiidevale jääb vasakule Põgari palvemaja, kus 1944. aasta 22. septembril toimus Otto Tiefi valitsuse viimane istung. Palvemaja tagant ja Sassi poolsaarelt paistavad Põgari ja Sassi tuuleveskite varemed.
Kiideva külaselts on teinud palju kohaliku elu-olu tutvustamiseks. Rattasõidu ja ka külaelu eestvedajad Tiiu Tomingas ja Madis Sarik on nii enne kui pärast sõitu kohal ja vastavad kõigi huviliste küsimustele. Osavõtnutele pakume sooja suppi Rannarootsi maitse järgi. Võistlusraja äärde jäävate objektide kohta oleks hea eelnevalt infot koguda ja pärast sõitu võib nendega põhjalikumalt tutvuda.
Tere tulemast!
Aare Vaalma
