Haapsallasi kuulati mitu kuud pealt

Prokuratuuri korraldusel kuulati Haapsalu Linnahoolduses käiva kriminaalmenetlusega seoses kahtlustatavatele lisaks pealt veel kümmekonna inimese telefonikõnesid, kokku on uurimise käigus salvestatud aga vähemalt 1000 inimese telefonivestlusi.

Selle aasta jaanuaris said Haapsalu Linnahoolduse juht Alo Lõps ja nõukogu liige Riho Lepp politseiametilt teate, et neid on seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega kahtlustatavatena kaheksa kuud pealt kuulatud ja nende telefonivestlusi salvestatud. Hiljuti vabastas prokuratuur Lõpsi omastamiskahtlusest, kuid uurimine Haapsalu Linnahoolduse veokihanke üle jätkub. Seda uuritakse korruptsioonikuriteona, mille puhul on kahtlustatavate jälitamine õigustatud siis, kui prokuratuuri hinnangul pole muul moel võimalik tõendeid hankida.

Lõpsi ja Lepa sõnul oli neil selle aja jooksul telefonikontakte vähemalt 1000 inimesega, Lääne Elule teadaolevalt said teate pealtkuulamise kohta kümmekond Haapsalu inimest. Nende seas on Haapsalu linna majandus- ja taristunõunik Sirli Vaksmann ning Haapsalu Linnahoolduse nõukogu esimees ja linnavolinik Siim Saareväli, keda kumbagi ei kahtlustatud milleski.

Viis kuud jälgimist

Vaksmann sai 17. jaanuaril PPA Lääne prefektuurilt tähitud kirja, milles anti teada, et 28. märtsist kuni 29. augustini 2018 teostas PPA jälitustoiminguid ning tema perekonna- ja eraelu puutumatust on riivatud.

„See häirib mind väga! Viis kuud kuulati minu kõnesid ja loeti SMSe!” oli Vaksmanni reageering. Ta pakkus, et ainuke põhjus saab olla see, et tema kaudu toimus 2016. ja 2017. aastal Haapsalu linnavalitsuse ja Haapsalu Linnahoolduse vaheline Metsakalmistu metsamaterjaliga seotud kirjavahetus.

„Aga neid dokumente oleks ju võinud küsida! Keegi ei küsinud,” ütles Vaksmann. Kuidas rohkem kui aasta pärast uurimisasutusele huvi pakkunud tehingut kõnede pealtkuulamine asjasse selgust aitaks tuua, on tema sõnul arusaamatu.
Pealtkuulamine jäigi tema ainsaks kokkupuuteks uurimisega – tunnistama Vaksmanni ei kutsutud.

Haapsalu Linnahoolduse nõukogu esimees ja linnavolinik Siim Saareväli, kelle suhtlust ja liikumisi jälgiti 2018. aasta suvel kolme kuu jooksul, võttis ette tee Pärnu politseimajja, et tutvuda tema kohta jälitustegevuse käigus kogutud infoga. Tulemus šokeeris Saarevälja – kogu tema kõnede logi oli läbi töötatud, lisaks oli teda ka positsioneeritud.

„See on uskumatu, kuidas jälitustegevus trügib inimeste privaatellu. See on uskumatu, kui lihtsalt on võimalik inimesi jälgida. Väga ebamugav tunne on sellist asja tagantjärele teada saada,” kostis Saareväli vastuseks küsimusele, mida ta toimunust arvab.

Jälitustegevuse põhjuseks oli ilmselt see, et tema kui Haapsalu Linnahoolduse nõukogu esimees oli kursis veokihankega.

Luba pole vaja

Nii Vaksmanni kui ka Saarevälja häiribki, et kuigi teates jälitustoimingute kohta käsitletakse neid kui kannatanuid – nende kohta ei antud välja jälitusluba nagu kahtlustatavate kohta, kellega nad suhtlesid –, kuulasid uurimisorganid nende kõnesid mitme kuu jooksul.

Advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat, endine riigi peaprokurör Norman Aas selgitas, et luba jälitustoiminguteks antakse korraga kaheks kuuks. „Selle pikendamiseks tuleb prokuratuuril esitada kohtule taotlus ja jälitustoimingute jätkamise vajalikkust tuleb iga kord uuesti põhjendada,” ütles Aas.

Kuna aga Vaksmann ja Saareväli olid „kannatanud”, polnud nende puhul vaja ei luba ega ka selle pikendamist.

Kriminaalmenetluse prokurör Küllike Kask ütles, et ta ei saa uurimist puudutavatele küsimustele praegu vastata.

„Jälitustoiminguid puudutav info pooleliolevas kriminaalasjas on kaitstud riigisaladusega ja selle avaldamine leheveergudel enne lõpliku menetlusotsuse jõustumist ei ole mõeldav,” selgitas ta.

„Prokuratuur seisab kõigi, nii kannatanute, tunnistajate kui ka kahtlustatavate või ükskõik millise teise menetlusosalise põhiõiguste eest,” kinnitas ta.

Kõnelogisid säilitatakse viis aastat

Haapsalu Linnahoolduse juht Alo Lõps esitas teabenõude tehnilise järelevalve ametile, õiguskantslerile ja riigiprokuratuurile, et teada saada, kes on tema kõneeristusi ja muid metaandmeid töödelnud ja millistel eesmärkidel.

„See käib uurimise juurde, et kahtlustatavat kuulatakse pealt, ja varjata pole mul midagi. Küll aga pole normaalne, et kõik need umbes 400 inimest, kelle kõned minu pärast salvestati, pole selle kohta teadet saanud,” leidis Lõps.

„Minu jaoks ongi kõige hämmastavam see, et neid, keda uurimisasutus ise nimetab kannatanuteks, kuulati samamoodi pealt nagu mind. Esitan nõude, et teade saadetaks kõigile, kelle kõnesid on salvestatud,” ütles Lõps.

Elektroonilise side seaduse § 113 kohustab sideettevõtjat jälgimistoimingute tegemise ja taotlemise kohta säilitama logifaile vähemalt viis aastat ja prokuratuuril on võimalus neid kogu selle aja jooksul ka töödelda.