Lõppenud aastal viidi läbi järjekorras 12. avaliku arvamuse uuring selgitamaks välja Eesti elanike teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Uuringu tulemustest selgub, et Eesti inimeste teadlikkus eurotoetustest on kõrge: 18-74-aastastest elanikest on Euroopa Liidu struktuuritoetustest ehk eurotoetustest kuulnud 82% ning neist omakorda 81% teadis nimetada mõnda konkreetset valdkonda, kuhu toetusi suunatakse.
Võrreldes 2015. aastaga on eurotoetustest kuulnute osatähtsus vähenenud kaheksa protsendipunkti võrra. Eelmise aasta kõrgem tulemus on seletatav 2014. aastal läbi viidud eurotoetuste laiahaardelise teavituskampaaniaga. Kampaania keskendus televisioonile, raadiole ja ajalehtedele, mis on uuringuandmetelelanike jaoks ka kõige olulisemad ja usaldusväärsemad teabekanalid. 2016 on rakendussüsteemile olnud töine aasta. Tegemist on olnud rakendusperioodi vaheaastaga, kus eurotoetuste rakendamisel on tegeletud paljude eel- ja sisutegevustega. Seetõttu pole korraldatud 2015. aastaga võrreldavaid masskampaaniaid. Oluline on ära märkida, et Eesti on eurotoetusi saanud alates 2004. aastast, millest tänaseks on möödunud 12 aastat. See tähendab, et eurotoetustega seotud temaatika hakkab aasta-aastale inimeste jaoks tavapäraseks muutuma, mis omakorda toob esile vajaduse suunatumale teavitusele.
Sarnaselt eelnevate aastatega on inimeste teadlikkus selles osas, kuhu eurotoetusi panustatakse olnud n-ö sama mustriga – valdkondadest enim teatakse, et eurotoetusi investeeritakse teedesse, transporti ja sadamatesse, põllumajandusse ja kalandusse ningkeskkonnahoidu (sh vee- ja jäätmemajandusse). Kõrge teadlikkus transpordi ning veemajanduse taristusse suunatud toetustest on seletatav asjaoluga, et tänavu on lõpetatud palju mahukaid antud valdkonda puudutavaid projekte. Näiteks, üle-Eesti läbi viidud veemajandusprojektid, tänu millele ühe osana on inimeste kodudesse tagatud puhas vesi ning toimuv kanalisatsioonisüsteem.
Huvi eurotoetuste-alase teabe saamise vastu on mõõdukas – rohkem teavet sooviks saada 41% eurotoetustest kuulnud elanikest. Ajalises võrdluses on veidi suurenenud nende inimeste osatähtsus, kes antud teemal kindlasti teavet saada ei soovi – tänavu oli neid 25%, kuid eelmisel aastal 17%. Eurotoetuste teabekanalid on jäänud aastate lõikes samaks: kõige sagedamini on teavet saadud televisioonist, raadiost ja üleriigilistest ajalehtedest. Samuti hinnati nendest teabekanalitest eurotoetuste kohta saadavat infot kõige sagedamini usaldusväärseks.
Uuringust tuleb välja, et enam kui 4/5 eurotoetustest teadlikest elanikest on arvamusel, et eurotoetuste mõju Eesti majanduse arengule või Eesti arengule üldiselt on positiivne. Negatiivseks peab eurotoetuste mõju kuni 5% küsitletutest. Keskmisest sagedamini pidasideurotoetuste mõju positiivseks Lõuna-Eesti elanikud, keskmisest harvemini agaKirde-Eesti elanikud. Võrreldes eesti rahvusest inimestega olid mitte-eesti rahvusest vastajad eurotoetuste mõjude suhtes skeptilisemad, olles samas ka eurotoetuste teemal vähem teadlikud kui eestlased. Mitte-eesti rahvusest vastajate huvi eurotoetuste teema kohta teabe saamise vastu on samas kõrgem kui eestlastel, mis viitab vajadusele võtta eurotoetuste teavitamisel varasemast enamfookusesse Eesti muukeelne elanikkond: materjalid, mida levitakse võiksid olla mitmekeelsed ning arvestada venekeelse elanikkonna meediatarbimisega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi uuringu andmetel on Eesti inimeste teadlikkus eurotoetustest varasemate aastatega võrreldes vähenenud, ollakse eurotoetuste temaatikaga üldjoontes kursis. Nagu ka muude valdkondade, nii ka eurotoetuste puhul tuleb arvestada, et inimeste teadlikkus sõltub palju kampaaniatest ja nende ulatusest – mida vähem kampaaniad ja silmapaistvust, seda tagasihoidlikum on sihtgrupi teadlikkus. Samuti pole eurotoetuste näol Eesti elanike jaoks enam tegu uudse teemaga (kuna Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti toetusi saanud juba alates 2014. aastast), mis samuti põhjendab üldise huvi mõnetist vähenemist. Sellegipoolest näitavad uuringutulemused, et inimesedpeavad eurotoetusiEesti arengu seisukohaltjätkuvalt olulisteks.
Anu Kikas, rahandusministeeriumi välisvahendite osakond
