Kaelus-turteltuvi. Foto: Arne Ader
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2017. aasta linnuks turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi.
„Need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud nii meil kui ka mujal Euroopas. Seepärast soovime neid liike inimestele tuttavamaks teha ja loodusvaatlejate abiga neist ka rohkem teada saada,“ selgitas tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts.
Alanud tuviaastal korraldatakse armastusluule-, joonistus- ja postkaardikonkurss, toimuvad loodusõhtud, oodata on nii turteltuvisid kui ka teisi meie tuvisid tutvustavaid artikleid ning saateid raadios ja televisioonis. 14. veebruaril ilmub traditsiooniline aasta linnu postmark. Turteltuvide uurimiseks on kavas nende märgistamine ning teadmiste parandamine nende leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta. Selleks palume kõigist kohatud turteltuvidest teada anda selleks loodud veebirakenduse abil, mida saab kasutada nii aasta linnu kodulehel kui ka nutiseadmetes.
Turteltuvide ja ka teiste meie tuvide ning kavandatavate tegevuste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt.
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23.
Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse.
Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.
Turteltuvi
Turteltuvi on suure rästa suurune küllaltki huvitava välimusega lind. Kui enamuse tuvide juures on tooniandvaks põhivärvuseks hall, siis turteltuvi puhul see nii ei ole. Turteltuvi keha põhilised värvid on valge, pruun ja õrnroosa. Linnu keha alapool alates puguala alumisest osast on valge, samuti ka sabasulgede alapool. Puguala on õrnroosa, mis on segunenud hallikate toonidega. Tuvi selg ja tiibade küünraosa on pruunid ning tiibade tipmised hoosuled tumepruunid. Turteltuvi pea on lauba-, pealae- ja kuklapiirkonnast sinakashall, pea küljed silmast allpool aha rohekashallid. Selle rohekashalli vöödi lõpetavad kaela külgedel kolm peent rida tumedaid sulgi, mis eralduvad üksteisest heledate vöötidega. Tuvi nokk on hall, vahanahk valge. Linnu jalad on tumepunased ja mustade küüntega. Silma värvus on turteltuvil mitte nii punane, kui kõigile tuntud kodutuvil, ta on rohkem heleroosa punase helgiga.
Turteltuvi eelistab elupaigana kultuurmaastikke; hõredaid salumetsi ja põldudevahelisi metsatukki. Turteltuvi on samuti üks selliseid linde, kes aeglaselt urbaniseerub – linnastub.
Pesa rajab lind puu otsa ning pesamaterjalidena kasutab ta peeneid oksi. Pesa on nõrk ning pesitsusjärgselt harilikult eriti kaua ei säili.
Turteltuvi toiduks on peamiselt seemned, marjad ja pehmemad taimeosad.
Linnu looduslikeks vaenlasteks on peamiselt erinevad kakud ja kullid, asulate läheduses või nende sees elavate turteltuvide peamisteks vaenlasteks on aga meie tavaline kass.
Turteltuvi ei ole looduskaitse all.
Allikas: bio.edu.ee