Ebaseaduslik linnujaht Kihnul. Foto: Mati Kose
Eesti läänerannikul ja saartel sügisese linnurände ajal peetava massilise ja ebaeetilise linnujahi ohjeldamiseks on vaja seada täiendavaid nõudeid välismaiste jahitunnistuste tunnustamisele ja kontrollida tõhusamalt, kuidas võõrriigi jahimehed nõudeid täidavad, leidis riigikogu keskkonnakomisjon.
Üks lisameede võiks olla näiteks jahiturismi ettevõtete litsentseerimine, et välismaised jahituristid ei saaks tegutseda koordineerimatult, ütles BNS-ile riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
Vakra sõnul puudutab massiline küttimine just rändveelinde, kes sügisrände ajal peatuvad Eestis ja keda lühikese perioodi jooksul jahitakse suurel hulgal.
“Selle nädala alguses olnud keskkonnakomisjoni istungil leiti, et probleem ei ole niivõrd lindude arvu vähenemises seoses küttimise suurenemisega, kuivõrd probleem on eetiline ning küttida ei tohiks rohkem linde, kui jahimees jõuab ise ära tarvitada. Erilise tähelepanu all oli jahiturism ja välismaalt saabuvad linnukütid, kes ei austa ega pea kinni Eesti jahieetikast,” rääkis Vakra.
Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts ütles BNS-ile, et selts on kaalunud võimalust panna vastutama jahiturismi korraldaja.
“Praegu ei vastuta korraldaja praktiliselt millegi eest ja nii võibki igaüks, ka jahi- ja looduskauge inimene, olla jahiturismi korraldaja,” rääkis Korts. “Ka ei ole nõutud, et jahikorraldaja turisti saadaks. Selline olukord loob võimalused seaduste ja jahinduse hea tava rikkumiseks. Jahiseltsidel ja maaomanikel ei ole võimalik jahituristi kõrval seista ja teda kontrollida. See õigus ja kohustus peab olema jahikorraldajal, kellele kuulub ka jahi eest teenitav tulu.”