Haapsalu laskurid Triin Kuusik (vasakult) ja Kaisa Kuusik võitsid laupäeval Narvas Eesti meistritiitli võistkondlikus õhupüstolist laskmises. Pildilt on puudu naiskonna kolmas liige Kerli Neljas, kes õpib Tallinna Audentese spordigümnaasiumis. Foto: Arvo Tarmula
Spordiklubi Haapsalu naislaskurid Kerli Neljas, Kaisa Kuusik ja Triin Kuusik kaitsesid laupäeval Narvas võistkondliku õhupüstoli laskmise Eesti meistritiitlit.
Kui mullune tiitel võideti napi kahesilmalise edumaaga, siis tänavu oli Haapsalu naiste ülekaal juba mäekõrgune. Kolme peale lasid Haapsalu naised kokku 1097 silma. Teiseks jäänud Narva laskmisklubi noortest komplekteeritud võistkond kogus 1083 silma. Männiku laskurklubi naised kogusid 1082 silma ja lõpetasid kolmandana. Sama silmade arvuga, kuid kolme laskuri viimase seeria nõrgema summaga jäeti neljandaks suursoosikuna võistlust alustanud Narva esindusnaiskond.
Haapsalu laskurite treener Mati Seppi oli hoolealuste tulemuse üle uhke. „Lootsin salamisi, et saame medali, kuid kuldne autasu oli tõsine üllatus,” ütles Seppi. Ta selgitas, et isiklike rekordite võrdluses olid narvakad meie laskuritest tugevamad. „Eeldatavalt olid tugevad ka Viljandi ja Kaiu laskurklubi,” teadis Seppi.
Stabiilne laskmine
Seppi möönis, et õnneks ei jagata tiitleid mitte isiklike rekordite põhjal, vaid ikka konkreetsel võistlusel lastud silmade põhjal. „Võistkondliku laskmise üks osa on närvide mäng, milles ühed tulevad võitjaks, teised aga kaotavad,” nentis ta. Treener selgitas, et Narvas lasid võistkonna nooremad liikmed Kerli Neljas ja Kaisa Kuusik esimeses vahetuses. Teises vahetuses läks tulejoonele ankrunaine Triin Kuusik.
Kuna Kaisa Kuusik ja Neljas tegid esimeses vahetuses juba hea tulemuse ette, kogudes 40 lasuga vastavalt 368 ja 365 silma, sai ankrunaine Triin Kuusik tulejoonele minna pingevabamalt. „Kui esimesest vahetusest on all nõrk või keskpärane tulemus, on võistkonna viimasel liikmel raske midagi parandada,” ütles Seppi. Triin Kuusik, kelle isiklik rekord selles harjutuses pärineb kaheksa aasta tagusest ajast ja on 380 silma, kogus Narvas pingevabalt 364 silma. Sellest piisas võiduks.
Seppi hinnangul tõi Haapsalule edu just stabiilsus. „Hiilgavat laskimist ei näidanud keegi, kuid mis veelgi tähtsam, keegi ei lasknud palju alla oma võimete,” sõnas treener. Just ebastabiilne laskmine sai saatuslikuks kõigile teistele konkurentidele. Teiseks tulnud Narva laskurklubi noorte võistkonna liige Aleksandra Moissejev lasi hiilgavaks isiklikuks rekordiks 377 silma, kuid sama võistkonna Viktoria Karpina lastud 352 silma võttis neilt võimaluse võidelda kulla eest.
Pime lasketiir
Kindla soosikuna võistlust alustanud Narva esindusnaiskonna liige Veera Rumjantseva lasi 374 silma. Teised liikmed Oksana Frojan ja Kristina Zahharova toetasid teda kõigest 355 ja 353 silmaga. Seppi teadis, et mõlemad naised lasevad tavaliselt üle 370 silma.
Üheks põhjuseks, miks mõnigi laskur lasi alla oma võimete, pidas Seppi Narva lasketiiru kehvi valgusolusid. „Lasketiir on pime,” ütles ta. Seda enam väärib Seppi sõnul märkimist meie laskurite tulemus. Seppi lisas, et peale pimedais oludes laskmise pidid meie laskurid elama üle ka ligi viietunnise autosõidu. „Hakkasime hommikul kell 5 Haapsalust sõitma, et kell 10 Narvas tulejoonel olla,” ütles treener. „Nii pikk autosõit muudab keha kangeks.”
Peale naiste oli Narvas võistlustules ka meeste õhupüssivõistkond, kes jäi neljandaks. „Viimased kolm aastat järjest oleme neljandad olnud,” nentis treener. Alati on meeskonda kuulunud kogenud laskurid Kristjan Kruusing ja Marek Tamm. Kolmas liige on tänavu Martten Tiitsma. Mehed lasid kolme peale 1767,1 silma. Suurima arvu silmi lasi Tamm, kes kogus 590,8 silma. Kruusing ja Tiitsma lasid vastavalt 590,2 ja 586,1 silma. Võitis Narva laskurklubi 1797,5 silmaga.
