Hanilast sõidab presidenti valima tõenäoliselt volikogu esimees Mardo Leiumaa (paremal). Foto: arhiiv
Riigikogu ei suutnud presidenti ära valida, nii etvalimine läheb valijameeste kogusse, mis tuleb kokku vähem kui kuu aja pärast – 24. septembril Estonia kontserdisaalis.
Valijameeste kogusse kuuluvad riigikogu kõik liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. See, kui palju valijamehi kohalikust omavalitsustest valimiskogusse läheb, sõltub omavalitsuse suurusest (rahvaarvust). Läänemaalt läheb valimiskogusse kümme valijameest, st igast omavalitsusest üks. Selle, kes läheb, otsustab volikogu. Kõige tõenäolisem on volikogu esimehe minek, kuid volikogu võib otsustada ka teisiti.
„Ei oodanud, et nii läheb,” ütles presidendi riigikogus valimata jäämise kohta Hanila volikogu esimees Mardo Leiumaa. Hanilas pidanuks korraline istung peetama 21. septembril, nüüd tuleb kokku tulla varem, sest valijamehed peavad teada olema hiljemalt 17. septembriks. Leiumaa on volikogu esimees teist vahetust ja volikogus viiendat kosseise, kuid presidenti valimas pole ta varem käinud. „Volikogu otsustab, kes läheb, aga loodan, et see olen mina,” ütles Leiumaa.
Oma eelistust Leiumaa välja ei öelnud, kuid tunnistas, et on pigem parempoolsete vaadetega. Varem on Leiumaa Lääne Elule öelnud, et toetaks presidendina Siim Kallast. Allar Jõksi ja Mart Helme ta toona presidendina välistas. Ühtegi erakonda Leiumaa ei kuulu. Leiumaa ei välistanud, et president võib valimata jääda ka valijameeste kogus.
See, kelle vahel valijamahed hakkavad valima, pole veel täpselt teada. Reformierakond on öelnud, et esitab valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. Isamaa ja Res Publica Liit on koondunud Allar Jõksi selja taha. Keskerakond on kinnitanud, et toetab Mailis Repsi. Valimiskogus aga võib olla ka päris uusi kandidaate. Konservatiivne rahvaerakond on algusest peale öelnud, et seavad üles oma esimehe Mart Helme. Kandidaadi saavad üles seada 21 valimiskogu liiget. Et president osutuks valituks peab teda toetama enamik valijamehi (50 protsenti plus üks). Kui presidendi valimisega ei saa hakkama ka valijameeste kogu, jõuab valimine tagasi riigikogusse.
Jah, see moodustab kusagil 3% valijameeste üldarvust, olulisem ehk see millise kanditaadi taha need hääled lähevad,
https://www.youtube.com/watch?v=allPSCvAiNY
arvan, et inimest, keda kahtlustatakse suure hulga raha omastamises, petmistes, sealjuures mälu ,,kaotamises,, ja eneseupitamises ennast presidendiks kandideerijaks pakkudes, ei võiks sellesse ametisse valida!
mis majandustunnetus siis Kallasel on ? Häbi ja vastik oli kuulata tema uhkustamist pensionireformiga.Et õnnestus ikka niiii häasti välja.Tõesti, enamus peab rügama kaks-kolm tööaastat,et üks pensioniaasta kätte saada . kas see on normaalne ? Ja sellist majandustegelast valime presidendiks ???
tore, kui kõiki afääre ja skeeme ei tea ning Kümmeli raamatut pole ka veel lugeda jõudnud . Eelistus kujunebki selle järgi mida aastate jooksul meediast meelde ja silma jäänud. Jättes kõrvale erakondadevahelised teemad arvan näinud olevat 1te väga laia maailma ja majandustunnetusega meest SIIM KALLAST. Kahju ,et presidendiks kandideerib,hoopis peaminister peaks see mees olema,hakkaks asjad õiges suunas liikuma
peaksid enne otsustamist lugema läbi Toomas Kümmeli raamatu “Veb fond. Kadunud raha”.
Ja kui ka siis südametunnistuse hääl nõu ei anna, siis on asjad ikka väga halvasti.
Kui presidendi valimisega ei saa hakkama ka valijameeste kogu, jõuab valimine tagasi riigikogu UUDE KOOSSEISU.
Päris ahvatlev on esile kutsuda erakorralised parlamendivalimised.
Oh ! Alles nüüd sain teada, mis peitub selle ilusa nimega valimisliidu taga.