Hannes Hanso: meie riigikaitse kilp ja mõõk tugevnevad

Maailma ja Euroopa kohal on mõningased murepilved. Euroopa seisab silmitsi äärmusluse, terrorismi ja muude ohtudega. Üsna ettearvamatult käitub meie idanaaber, kes näeb NATOs ja Läänes oma peamist vaenlast. Venemaa relvajõudude kasvav kohalolu ja sõjalised õppused Eesti piiri taga, samuti Vene sõjalennukite kassi-hiire mäng Läänemere kohal ja ka meie õhuruumis on kujunenud uueks normaalsuseks. Peame tõdema, et ilmselt jäävad Putini režiimi taolised sammud veel pikalt kestma. Seega tuleb muutunud julgeolekumaastikus otsustavalt tegutseda, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola oleksid paremini kaitstud, kirjutab kaitseminister Hannes Hanso (pildil).

NATO idatiiva julgeoleku tugevdamisel kujuneb oluliseks verstapostiks juuli alguses Varssavis toimuv alliansi tippkohtumine, mille õnnestumise nimel on nii Eestis kui mujal pikki kuid süvitsi tööd tehtud. Pingutatud on selle nimel, et suureneks liitlaste jalajälg nii Eestis kui teistes NATO piiririikides. Tegeletud on NATO võimete üldise tugevdamise, sealhulgas Venemaa tõkestusvõime ja hübriidsõja vastase strateegiaga, kus on samuti vaja pikaajalisi lahendusi.

Saabusin hiljuti Brüsselist NATO kaitseministrite kohtumiselt, kus panime koos kolleegidega detailselt paika selle, milline saab Läänemere piirkonnas olema NATO uus kaitse-ja heidutushoiak, et Varssavis oleks lihtsam põhimõttelisi otsuseid teha. Üks läbimurdeline otsus langetati juba Brüsselis. Nimelt otsustas NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu saata pataljoni-suuruse lahingüksuse nii Eestisse, Lätti, Leetu kui Poola. Umbes 800-1200 meheliste rahvusvaheliste üksuste täpsemad koosseisud lepitakse kokku sõjalisel tasandil pärast Varssavi tippkohtumist.

Eestis ringi sõites olen ma kogenud, et inimestele jääb termini heidutus tähendus mõneti arusaamatuks. Seetõttu on selgitamine igati asjakohane. Me seisame heidutuse eest, mis koosneb neljast osisest. Neist esimene hõlmab meie iseseisvat kaitsevõimet – eeskätt hästi varustatud ja välja õpetatud võitlusvõimelist Eesti kaitseväge. Heidutuse teiseks komponendiks on lahinguvõimeliste ja piisavalt arvukate liitlasvägede pidev kohalolu Eesti pinnal.

Kolmandana tooksin välja need liitlasväed, mis vajadusel Eestile appi tulevad. Et see toimiks, on vaja panustada nii nendesse vägedesse, taristusse kui õppustesse. Tõhusa heidutuse osiseks on ka tuumaheidutus.

Venemaal on Lääne sõjaväeringkonnas umbes 350000 sõjaväelast, kuid NATO ei püüdle siinses piirkonnas numbrilise ülekaalu poole. Praeguses olukorras ei vaja me külma sõja aegset mees mehe, diviis diviisi, sõjalennuk sõjalennuki vastu lähenemist. Meie tegevused peavad olema usutavad ja veenma võimalikku agressorit, et Eestit võitleb oma vabaduse eest igal juhul. Nad peavad andma selge sõnumi, et NATO kaitseb oma liitlasi kogu poliitilise ja sõjalise jõuga, mis tal on. Nad annavad nii liitlastele kui vastasmeeskonnale üle piiri signaali, et meie heidutushoiak on absoluutselt kindel ja tugev ning et NATO artikkel number viis kehtib. Heidutuse tegelik sisu on sõjalist konflikti vältida.

NATO jaoks on täna tõsiseks väljakutseks Venemaa võimekus piirata  ligipääsu meie piirkonnale ehk Kaliningradis paiknevad relvajõud. Kriitilise tähtsusega on Leedu – Poola piiri ehk Suwałki koridori kaitstuse tagamine, et vältida „julgeolekusaare“ teket Eestis, Lätis ja Leedus. Nii tõstab eesseisev liitlasvägede kohaloleku suurendamine Balti riikide esmast kaitsevõimet ja Poola võimet kaitsta Suwalki koridori ning aitab lahti hoida tee toetusvägede saabumisele. Kuidagi ei saa alahinnata ühiseid õppuseid, õhuturvet ja NATO sõjalaevade tegevust Läänemerel, mille osas tulevad samuti Varssavist otsused.

Eesti ei eelda, et keegi hooliks meie julgeolekust rohkem kui me ise. Ent Eesti ei ole üksi, meile on toeks liitlased. Hindame kõrgelt alliansi ühtsust, liitlasriikide valmisolekut oma liitlasi nii poliitiliselt kui sõjaliselt kaitsta. Eesti riigikaitse kilp on esmane kaitsevõime ja mõõk kollektiivkaitse. NATO kollektiivkaitse aitab täita need lüngad, mis käiksid Eestile üksinda üle jõu. Heaks näiteks on siin Eestis juba mõnda aega paiknevad liitlaste lennukid. Varssavist saabuv sõnum pakub Eestile täiendavat julgeolekut ja turvalisust. See sõnum jõuab ka võimaliku agressorini: NATO kaitseb iga oma liitlast. Igale agressioonile järgneb vältimatu ja tugev vastulöök.

Hannes Hanso, kaitseminister, SDE