Foto: Arhiiv
Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar, kes tõi avalikkuse ette ohtliku MMS-i kultuse, avastas oma suureks hämmastuseks, et lastekaitse toimib Eesti Vabariigis ainult siis, kui ülevalt poolt konkreetne käsk tuleb – kahe nädala jooksul pole lastekaitsjad kloordioksiidi ohvriks langenud laste vastu mingit huvi tundnud, kirjutab ta oma arvamusloos.
Kloordioksiid on nüüd paljastatud, kuid töö teiste ebateaduste tagamaade avalikustamiseks alles algab. Artikkel, mis paljastas kloordioksiidi rühmituse tegevuse Eestis ja laste väärkohtlemise toksilise kemikaaliga, ilmus 17. septembril. Sellest on praeguseks möödunud veidi üle kahe nädala. Vahepeal on juhtunud palju. Politsei tegutses imetlusväärse kiirusega – ajakirjanikult võeti ütlused, samal päeval tehti läbiotsimised ja uurimine käib praegu täie hooga, juba on käes ka esimesed ekspertiisitulemused. Kahel korral on teemat arutanud riigikogu sotsiaalkomisjon, kokku on kutsutud ka juristide töörühm, mis analüüsib seadusemuudatuse tegemise vajalikkust.
"Pean ausalt tunnistama, et ma arvasin, et lastekaitse on möödunud kahe ja poole nädala jooksul sellega juba aktiivselt tegelenud. Ma arvasin, et kuna olen kõik enda käsutuses olevad materjalid ja tõendid politseile üle andnud, siis sealt on lastekaitse need kätte saanud ja töö käib. Ma eksisin," kirjutab Jõesaar.
Asi hakkas liikuma allest pärast seda, kui ajakirjanik helistas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale ja kurtis talle kõik südame pealt ära. Jõesaar helistas uuesti ka politseisse. Politsei korraldas reede õhtul välkkoosoleku, kuhu olid kaasatud ka lastekaitsega tegelevad inimesed. Plaan on alustada kodukülastusi.
"Jumal tänatud, asi edeneb, aga kas on normaalne, et lastekaitse kaks nädalat midagi ei teinud? Kas nad tõesti ei pea lastele kloordioksiidi jootmist tähelepanuväärivaks ega enda töövaldkonda kuuluvaks?" küsib Jõesaar.
Kloordioksiidist on räägitud palju, kuid see on alles algus. Nüüd tuleb minna edasi. Aineid, mida meditsiinieitajad kasutavad, on veel. Kolloidhõbe ja amügdaliin on neist ühed ohtlikumad. Aga on veel maagilisi „ravimeid”, mille ilusa nime taga võib peituda tont teab mis.
"Ma loodan, et nüüd hakkavad kõik meediaväljaanded – jah, ka teie, naisteajakirjad, võiksite dieedinippide kõrval päris probleemidest kirjutada – süstemaatiliselt jälgima ebateaduste maailmas toimuvat. toovad esile selle, mis on ohtlik, ja kõnelevad konkreetselt sellest, mis on ogar, kuid kahjutu. Ma loodan, et ka „Hallo, Kosmos!” ja Telegram.ee suhtuvad nüüdsest alates avaldatava materjali sisusse kriitilisemalt. Ingrid Peek ja Mariann Joonas, te ju tegelikult ei taha õhutada lapsi mürgitavaid kultusi, ega?" esitab Jõesaar üleskutse.
Loe loo täisversiooni Eesti Päevalehest.
hea oleks ka kui hakatakse senisest rohkem rääkima ka nö. traditsioonilise meditsiini mürkidest, geneetiliselt muundatud toidust ja mürkidest, mida me toidu nime all lastele sisse söödame. MMS on selle kõrval liivakastimäng.
3 lapse isana ja vanaisana isana kysiks,kuidas rahastatakse ùldse seda nn. Lastekaitset ? Ja palju ning mille eest sealne juhtkond palka saab ?