Vallajuhtidel napib pagulaste kohta infot

Koosolek linnavalitsuse saalis. Foto: MTÜ Pagula

Pagulaste vastuvõttu ettevalmistav koosolek Haapsalus veenis küll vallajuhte, et pagulasi tuleb vastu võtta, kuid pani neid ka muretsema, kuidas seda kohapeal korraldada.

Vallajuhid tahaksid teada, kes tõlgib, kes ja millal koolitab lasteaia- ja kooliõpetajaid ning sotsiaaltöötajaid, kuidas tagada pagulaste turvalisus jms, vastuseid aga napib.

„Küsimärke on väga palju,” nentis Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

Ojala-Toosi sõnul vajaks peale spetsialistide koolitust „pöördumatult muutunud maailmast, sh muutunud Eestist” ka rahvas. Vallavanemana saab Ojala-Toos peaagu iga päev üliemotsionaalseid telefonikõnesid meile pagulaste aitamise veendunud pooldajailt ja vastastelt.

„Inimesed on tasakaalust väljas, sest on teadmatuses,” ütles Ojala-Toos.

Martna vallavanem Tiiu Aavik ei ole oma vallas midagi selletaolist tajunud, kuid info vähesust märkis ka tema.

„Tundub, et omavalitsused on valmis aitama, aga keegi ei tea, kuidas see täpselt käib,” ütles Aavik. „See, et meil pole pinda, ei tähenda, et nad ei tule. Mina vallavanemana tahaksin teada, kes kuhu jookseb, hüppab ja mida teeb, kui pagulased on kohal, aga ma ei tea. Asi on ikka väga segane.”

„Koosolekul jäi kõlama omavalitsuste mure, mis saab edasi,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse kultuuri, hariduse ja sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Varje Paaliste. „Me anname endale aru, et pagulased tulevad. Aktsepteerime, et sõjapõgenikke tuleb aidata, aga me ei tea, kuidas seda teha.”

Küsimusele, kuidas ta ennast pärast esimest suuremat pagulaste teemal koosolekut tunneb, vastas Paaliste, et nii ja naa. „Inimesena on süda rahulikum, aga kuidagi kõhe on: reaalne valmisolek kohapeal puudub. Kui näiteks täna peaks saabuma meile kaks inimest ja ka elamine on leitud, siis peame valmis olema neile midagi pakkuma, aga meil puuduvad algteadmised nende inimeste kultuurist, puuduvad oskused lapsi lasteaeda ja kooli integreerida,” arutles Paaliste.

Paaliste sõnul napib kohalikes omavalitsustes infot pagulaste tuleku kohta: pagulaste valdkond on jagatud kolme ministeeriumi vahel, tervikpilt aga puudub.

Tiiu Aavik, kes vastuses sotsiaalministeeriumi arupärimisele munitsipaalkorterite kohta teatas, et vallas puudub igasugune võime pagulasi vastu võtta, ütles nüüd, et ühe perekonnaga saadaks hakkama, aga hirmud jäävad. Aavik peab suurimaks probleemiks suhtlust, aga ka turvalisust. „Eks tule siis käest kinni võtta ja poodi viia, aga edasi? Ja meil lähevad ka oma inimesed vahel kaklema,” arutles Aavik.

Aaviku sõnul on vastuseta küsimusi palju, mõned aga said teisipäevasel koosolekul ka vastuse. „Tean nüüd, et perekonnad ei muutu 20–40-liikmeliseks. On ikkagi ema, isa ja lapsed, mitte vennad-õed ja ka nende lapsed,” ütles Aavik.

Samuti rahustas Aavikut teadmine, et vastu võetakse vaid sõjapõgenikke, kes on tõepoolest hädas, mitte kõiki.

Lääne praost Leevi Reinaru ütles, et näeb kirikut eelkõige kogemuste vahendajana.

„Elamispinnaga me aidata ei saa, küll aga saame vahendada soomlaste kogemusi, kuidas suhelda teisest kultuuri- ja usuruumist inimestega. Plaanime sügisel koolitust praostkonna vaimulikele, aga ka kõigile huvilistele,” ütles Reinaru.

Pagulaste vastuvõttu ettevalmistava koosoleku kokku kutsunud MTÜ Pagula tegevjuht Kai Kanarik ütles, et tegemist oli infokoosolekuga, maandamaks pagulastega seotud hirme. „Et kohalikud omavalitsused ei läheks paanikaga kaasa. Üks, mis sai koosolekul selgeks, on see, et omavalitsused on tõesti jäänud ametlikust infoväljast välja, aga paistab, et radikaalset vastuseisu siiski ei ole. On arusaam, et sõjapõgenikke tuleb aidata,” ütles Kanarik.

MTÜ Pagula ise on vaadanud ringi Haapsalu üüriturul ja leidnud, et pikaks ajaks välja üürida on Uuemõisas ja Haapsalus kokku paar-kolmkümmend korterit. Seda, kui palju võiks Haapsalu kanti pagulasi tulla, ei tahtnud Kanarik öelda.