Palli rannal lagunenud vetikad meenutasid naftareostust. Fotod: Maris Sander
Üleeile Hiiumaal Palli rannas avanes madalas rannavees pilt, mis meenutas kangesti naftareostust. Rannal olid helepruunid ja tumepruunid õlised laigud, mida läbisid värviliselt helkivad hõbedased jutid. Laikude vaatlemisel tundus, nagu olnuks tegemist avamerelt randunud naftareostusega.
Ometi see nii ei olnud. Keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo vaneminspektor Johan Kähi käis täna kohapeal asja uurimas ning ütles, et tegemist on vetikate lagunemisel tekkiva produktiga, mis sarnaneb väga õlikihiga. „Tulin just Pallilt ja käisin seal meres käsi pesemas – kuigi see paistab välja nagu naftareostus, on ikkagi tegemist taimsete vetikate lagunemisega,” rahustas Kähi, kes ütles, et sarnaseid vihjeid saavad nad igal suvel ning hiljuti olid murelikud rannakülastajad uurinud sarnase nähtuse esinemise kohta Hirmustes ja Luidjal. „Erinevalt naftareostusest pole sellel aga lõhna”, andis Kähi nõu vetikate õitsemise ja lagunemise ning naftareostuse eristamiseks. Seda, milliste vetikate lagunemisega täpsemalt tegemist oli, Kähi osata ei öelnud, kuna jäljed olid tänaseks rannalt valdavalt juba kadunud.
„Ka jõgedes esineb analoogne nähtus. Meid on Jõeranna oja juurde neli või viis aastat kutsutud murega, et metsatööde tegemisel on sinna eraldunud naftat. Tegelikult lagunevad metsas taimsed produktid, mis jäävad kivide taha pidama – eriti suveperioodil,” kõneles Kähi.
Hiljuti analüüsis Kai Künnis-Beres TTÜ Meresüsteemide Instituudist Saaremaal Pulli panga juurest võetud veeproovi, kes selgitas, et seal esinev sinivetikate massiline esinemine muudab vee häguseks, samuti muutub vee värvus esialgu sinakasroheliseks, seejärel kollakaspruuniks. Kui vetikas on elus, sarnaneb tema mass sinakasrohelise õlivärviga, kui vetikas on juba lagunemisjärgus, meenutab see pigem veepinnal ulpivat munaputru.
Ja mida meie Läänemaa pealinna Tagalaht meenutab? Õudust kuubis.