Tühjad kortermajakarbid Taebla. ANDRUS KARNAU
Lääne-Nigula vallavolikogu seadis kahe lagunenud kortermaja omaniku valiku ette: kas omanik lammutab majad ise või müüb majad vallale 3000 euroga. Kui omanik pole kummagi ettepanekuga nõus, algatab vald sundvõõrandamise.
Taebla alevikus Nurme põigus seisab kaks ohtlikku tondilossi. Need on 12 korteriga suurplokkelamud, ammuaega tagasi pooleli jäänud, uksi-aknaid neil ees ei ole, katus on hävinud. Nõnda on nad seisnud 17 viimast aastat. Varisemisohtlike katusekonstruktsioonidega hoonekarbid asuvad lasteaia ja korterelamute naabruses ning on eriti ohtlikud lastele.
Tülikas sundvõõrandamine
Lääne-Nigula volikogu liige, endine vallavanem Ülle Erman meenutas, et vallavalitsus on saatnud omanikule varem märgukirju ja otsinud temaga kontakti, aga üles ei ole meest leidnud. Ermani teada on nende kahe maja peal varem ka õnnetusi juhtunud.
„Panime ise uksi-aknaid kinni, aga need võeti jälle lahti,” ütles Erman. Tema mäletamist mööda müüdi need kaks maja ammuaega tagasi maavalitsuse oksjonil, aga majad on vahepeal ka omanikku vahetanud.
Hoone omanik on Soomes elav Fedai Nuri. Lääne-Nigula volikogu liige jurist Andrus Post ütles, et paar kuud tagasi õnnestus vallavalitsusel Nuriga e-kirju vahetada, mees lubas ise Taeblasse tulla asju arutama, aga siis kirjavahetus katkes.
Lääne-Nigula vallavalitsuse ja volikogu arvates ei ole võimalik hoonekarpe enam kasutusele võtta.
Volikogu hinnangul on tegemist ümbrust ja maastikupilti suuresti kahjustavate ehitistega. Seadus lubab sellise kinnisasja sundvõõrandada, aga et protsess on keeruline ja vaevarikas, on seda Eestis väga harva ette võetud.
Seadus ütleb, et enne sundvõõrandamist peab vallavalitsus tegema omanikule hinnapakkumuse. Kui omanik on hinnaga nõus, võib sõlmida ostulepingu. Kui aga kinnisasja omanik pakkumusele tähtajaks ei vasta, on omavalitsusel õigus algatada sundvõõrandamine. Ent ka siis tuleb sundvõõrandamise otsus omanikule kätte toimetada.
„Ei taha nii palju ette mõelda,” vastas Post küsimusele, mis siis saab, kui ei õnnestu ei ostupakkumuse ega sundvõõrandamise otsust omanikule üle anda.
Kallis lammutamine
Vallavalitsuse tellitud kinnisvarahindaja leidis, et nende kahe maaüksuse turuhind on negatiivne, st pooleli, majandusliku rakenduseta ohtlike hoonete lammutus läheb kallimaks, kui on maa väärtus. Ekspert leidis, et sellist kinnistut kinnisvaraturul müüa ei õnnestu.
Seadusest tulenevalt oli vallavalitsusel kaks tegutsemisvõimalust: kohustada Nurme põik 9 ja 11 omanikku ohtlikud majad 150 päeva jooksul lammutama või teha omanikule ettepanek müüa kinnistud koos hoonetega 3000 euro eest Lääne-Nigula vallale. Sellele pakkumusele peab omanik vastama 30 päeva jooksul pakkumuse kättetoimetamisest arvates.
Lääne-Nigula volikogu otsustaski ühel häälel anda omanikule valida: kas omanik lammutab maja 150 päeva jooksul või müüb majad vallale 3000 euroga.
Posti sõnul tahab vald volikogu otsuse kättetoimetamiseks kasutada Soome mõne advokaadifirma või kohtutäituri abi.
Intervjuu andja arvatavasti ise on jälle käbedalt slaalomit pannud ja lääne elu haneks tõmmanud.
Intervjuu andja arvatavasti ise on jälle käbedalt slaalomit pannud ja lääne elu haneks tõmmanud.
Õnnetus ei hüüa tulles.Hüüab-hüüab,hüüdis mitu aastakümmet, kõik teadsid,kes teada tahtsid.
See on lausvale,kui Ülle Erman väidab,et kolmekordsete tühjade majade uksi ja aknaid on kunagi kinni löödud enne selle aasta kevadet.Kes nüüd eksib,kindlasti Lääne Elu jälle.
tobe jutt,taebla valla ajal oli kõik korras. sina kindlalt ristilt või linnamäelt võtad sõna.
Vallavalitsusele tänu, et selle asjaga tegeleb, Taebla valla ajal oli kogu teema kui hane selga vesi. Ja olgem ausad, nende lobudikega pole midagi muud teha, kivi mureneb täiega.
Kolme kordsed said lobudikeks poiskeste lammutuste abil.Mitte kellegi omad,ei keelatud.Viie- kordne rüüstati järk järgult öö pimeduses,kadusid akna klaasid ja uksed.Me enda majja pandi sisse valvur,et sama ei juhtuks,see sai viimasena valmis.
Eksvallavaem sai suusatamises hea koha.Võiks sellega edasi tegeleda,mida ta vallas veel teeb.Oma inimene nagu ,aga selle kohaliku Lasnamäe eest oskas ta libedalt eemale puhverdada.
Miks Lääne Nigula pole suutnud survestada võimu tasandit et rahvas läänemaalt minema ei läheks. Sellised tondilossid on vallavalitsuse töö tegematajätmise tagajärg. Naguma aru saan siis Lääne Nigula eesmärk on see et neid tondilosse ei oleks. Miks te ei tegele põhjustega.
need maja pole lõpuni valmis ehitatudki. Ei ole siin selles kontekstis midagi vallavalitsusele ette heiyta, et rahvas on lahkunud. Need on lobudikud, mis tuleb lammutada, inimesi neis pole olnudki.
Muidugi pole seal inimesi olnud ega saagi olla kui mitte keegi pole selle nimel lillegi liigutanud ja ka selle nimel et need majad valmis saksid. Kui see ei ole vallavalitsuse tegemata töö siis kelle töö see siis on ? Ärge unustage et vaalla puhul on tegemist siiski kohaliku elu juhtimisorganiga.
no ei ole selliseid lobudikke kellelegi vaja. Lammutamine ainuõige, olgu seal inimesi või mitte, see on hoopis teine teema.
stub, Petsil on juhtimisorganit vaja, äkki hakkad doonoriks?
Mis majas Lõhmus ise elab,kas teabki.Kunagi tehti otsus sellise altukse lukusüsteemi kohta,mida naljalt kuskil pole siin.Originaalvõtmega ei pruugi sisse saada.Keerab,ei keera,nii on vallavanema kõrvaltrepikojas lood.Siis sõltubki su elu ja tervis õnnest,kes tuleb vastu ja seest ukse avab.Mõnele pole see probleem 4-5 tundi õues passida,teisele aga on surmamats.Kuhu sa lähed näiteks vastu ööd või reede pealelõunal,kui varahaldus kinni,majavanemat pole kodus ja telefoniraamatu asemel on kättesaadaval naabril ,,tühi koht,,….Samas kõrvalmaja inimene näitab korra võtmeandurit ja tee on vaba.Mängivad meil lasteaialapsed lukukeelega või paneb keegi sisse minnes ukse kinni,siis tagajärg pole teada ,maja nagu suletud kindlus.
Pets sa oled segi joond vä?