Tarbijate ostujõud on paranenud ja selle najal areneb ka majandus. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvasid eraklientide hoiused SEB-s 7,2 protsenti. Eluasemelaene väljastas SEB 41 protsenti enam kui aasta tagasi.
Hoiuste jõudsa kasvu taustal on näha, et raha liigub enam ka väärtpaberitesse ja alternatiivsetesse investeerimisvõimalustesse. See trend tuleneb suuresti soovist leida oma ülimadalate intressidega hoiustele kõrgemat tootlust. Soovitame investeerimisotsuste eel pidada nõu panga spetsialistidega, et investeeringud oleks kooskõlas kliendi riskitaluvusega. Lisaks aktsiaturgudele on populaarsust kogumas ka raha paigutamine kinnisvarasse sooviga see välja üürida. Nii aktsiaturgude tõus, kui ka spekulatiivsema kinnisvaraturu tekkimine on seotud keskpankade võlakirjaostu programmiga, mis on pannud raha turul otsima tulusamaid, kuid ka märksa riskantsemaid paigutusvõimalusi.
Ettevõtted kinnitavad kanda uutel turgudel
Aasta on möödas Vene-Ukraina kriisi puhkemisest ja sellele järgnenud sanktsioonidest ning tuleb tunnistada, et Eesti ettevõtted on keerulised ajad hästi üle elanud. Mitmed ettevõtted on suutnud siseneda Kesk-Euroopa turgudele ja uue lainena on laienetud Baltimaades. Küll on näha, et Vene kriisist johtuvad mõjud pole kõik veel Eesti majandusse kohale jõudnud, kuid ettevõtete hakkamasaamise võimekus on olnud parem, kui oleks ehk algul oodanud. Keerulisemas olukorras on peamiselt ettevõtted, kes olid suuremate väljakutsete ees ka enne kriisi puhkemist. Põllumeestel on ja jääb ka mõneks ajaks endiselt raskeks ning mida väiksem on tootja, seda keerulisemaks võib kujuneda tema olukord. SEB pöörab põllumeeste toetamisele erilist tähelepanu, mis seisneb maksepuhkuste pakkumises, ettevõtete finantsnõustamises ning üheskoos lahenduste otsimises.
Hetkel on ettevõtete jaoks olulise tähtsusega finantsjuhtimise kompetentside rakendamine, et finantsturgude volatiilsus ei kahjustaks ettevõtte sisulist äritegevust. Seega on täna tugevate finantsjuhtide ja tugeva finantsjuhtimise aeg ning ka SEB aitab selles vallas oma kliente, pakkudes aktiivselt ettevõtetele finantsnõustamist. SEB mõõdab regulaarselt oma teenustega rahulolu ja ajastu märk on see, et rahulolu ettevõtete nõustamise osas on hetkel rekordiliselt kõrge – hea finantsnõu on hetke turusituatsioonis eluliselt oluline.
Käesoleva aasta kolm märksõna on geopoliitika, digitaliseerimine ja optimism. Geopoliitiline ebakindlus jääb meid saatma veel pikalt ning sellises keskkonnas on edukad vaid need, kes suudavad säilitada optimistliku maailmavaadet, kuid samas reageerivad otsustavalt geopoliitilisest olukorrast tekkinud muudatuste vajadusele. Digitaalne läbimurre on seoses põlvkonna vahetusega jõudnud uuele tasemele – räägitakse sularaha kadumisest ja internetikaubanduse võidukäigust. Praktiliselt ei kohta enam ühtegi ettevõtjat, kes ei mõtleks, mis muudatused tuleb teha tänases äritegevuses seoses tarbijate sooviga tarbida teenuseid lihtsalt ja mugavalt elektrooniliste kanalite vahendusel.
SEB maksis esmakordselt emaettevõttele dividende
SEB Eesti maksis 2015. aasta esimeses kvartalis esmakordselt emaettevõttele dividende summas 10 miljonit eurot, millega seoses tasuti riigi tuludesse ettevõtte tulumaksu 2,18 miljonit eurot.
SEB Eesti üksused lõpetasid 2015. aasta esimese kvartali 20,2 miljoni euro suuruse kasumiga. 2014. aasta esimese kvartali lõpetas SEB 21,1 miljoni euro suuruse kasumiga. SEB tegevustulud ulatusid esimeses kvartalis 35 miljoni euroni (33,8 mln 2014. aasta esimeses kvartalis) ning tegevuskulud 15,4 miljoni euroni (14,4 mln 2014. aasta esimeses kvartalis). Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2015. aasta esimeses kvartalis 2,9 miljoni euro ulatuses (2014. aasta samal perioodil vähendas pank 1,6 mln euro ulatuses eraldisi).
Kas see tähenda et nüüd või rahva rahakotti kallale suli moodi minna?
Suured kasumid, kuid hoiustajale, kelle rahaga opereeritakse,(näit. tähtajaline hoius eurodes) intress 0,000 eur.