Merle Mäesalu: Mida teha 50 miljoni euroga

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

merle-maesalu

Valimiste eel küsiti minult: „Mida peaks Läänemaal tegema 50 miljoni euroga?”

Vastasin: „Ehitaks raudtee Riisiperest Rohukülani!” Aga kui tõesti oleks maakonnal 50 miljonit eurot, kuidas siis käituksid valitsemiskogud? On ju praegu valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi pidavad erakonnad Haapsalu volikokku ja riigikokku kandideerides tähtsaks pidanud Haapsalu raudtee taastamist.

Haapsalu asub Tallinnast 100 km kaugusel, kuid aegruumilises mõttes oleme ääremaa. Minu Tartu tuttavad ütlevad, et asume justkui nurga taga. Rail Balticu ehitus peaks Euroopa mastaabis ära hoidma Eesti kui ääremaa süvenemise. Täpselt sama eesmärk on Haapsalu raudteel. Selle tõdemuse poolt ja vastu argumendid on aga eri otsustajategruppidel erinevad.

Reisirongiliiklus nagu iga teinegi ühistranspordiliik ei tasu ennast tulu- ja kuluarvestuses ära. Läänemaa bussiliikluse korraldamisele kulub aastas 900 000 eurot, peale selle 600 000 eurot Vormsi ühendusele. Küsimus aga ei saagi olla ühistranspordi (rahalises) tasuvuses, küsimus on Lääne maakonna toimimises, võrdsetes võimalustes teiste maakondadega. Eestis on pärast uute rongide ja raudtee rekonstrueerimist rongissõitjate hulk hüppeliselt kasvanud. Kui alles kaks aastat tagasi peeti utoopiliseks eesmärki kahekordistada rongisõitjate arv aastaks 2020, siis praegu paistab see reaalne.

Kuidas käituksid omavalitsused, kui maakonnale pakutaks 50 miljonit? Tõenäoliselt sooviks iga omavalitsus saada sellest tükikest. Kõigil on remontimata teid, renoveerimist vajavaid sotsiaalkortereid, lagunenud mänguväljakuid ja uuendamist vajavaid koolimaju. Iga vald ja linn saaks tunduvalt parandada hooneid ja teid, mille korrashoiuks eelarvest raha ei jätku. Mõne aasta pärast on vaja uut rahasüsti, sest praegune omavalitsuste rahastamise süsteem ei võimalda kõigi ülesannetega hakkama saada. Seega saavutataks vaid lühiajaline mõju. Maakonna kõige peamist probleemi – elanike vähenemine, sest pole häid töökohti – see ei lahenda.

Tõsi, ainuüksi rongiliikluse taastamine Haapsalu ja Tallinna vahel ei lahenda meie probleemi. Selleks peab tegema palju muudki. Näiteks tuleb investeerida ja ehitada ettevõtluskeskkonnad Haapsalus, Taeblas, Paliveres ja Virtsus. See võimalus on omavalitsustele antud: taotleda piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest investeeringuid, mis lahendavad just olemasolevate ettevõtjate probleeme elektrivõimsuse, valgustuse, teede ja muude probleemide lahendamisel. Püsivad ja kõrgema lisandväärtusega töökohti pakkuvad ettevõtted aitavad siin hoida ja siia meelitada uusi elanikke.

Kuna Läänemaal on eeldused olla kultuuri-, loodus-, pere- ja sporditurismi sihtkoht, siis teine eelistus on omapärased ja rahvusvaheliselt huvipakkuvad atraktsioonid. Nagu on Haapsalu piiskopilinnuse edasiarendus, Estonian Wildlife Centre’i loomine Penijõele ning Palivere turismi- ja tervisespordikeskus.

Kõik need investeeringud oleksid lisaks 50miljonilisele elektriraudtee investeeringule. Tänu tehtud raudtee teostatavus-tasuvusuuringule saab kirjeldada, kuidas rongiliiklus toimiks. Rong hakkaks sõitma kaheksa korda päevas edasi-tagasi marsruudil Riisipere–Haapsalu, sh paar väljumist Rohukülla. Hommikusel ja õhtusel tipptunnil kiired otsad, päevasel ajal tihedamate peatustega väljumised. Peatusi on tasuvusuuringu järgi kavandatud üheksa: Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Taebla, Uuemõisa, Kastani, Haapsalu ja Rohuküla.

Tasuvusuuringu analüüsi järgi väheneb elektriraudteega autoliiklusest tingitud keskkonnakoormus, suureneb turvalisus autode ja bussitranspordiga võrreldes, rong on mugavam kui sõiduauto või buss. Viimane just tööinimestele, sest nii mõnedki tööandjad arvestavad rongis arvutiga töötamise aja tööl oldud aja hulka. Võime öelda, et ühiskonnale on rongiliikluse taastamine Riisipere–Haapsalu–Rohuküla lõigul sotsiaal-majanduslikult tasuv investeering. Seda 50 miljonit tegelikult ei ole. Kas tõesti peaks vastust küsimusele võtma vaid kui lotovõidu-lugu? Oletatava arutluse saab muuta reaalsuseks, kui lähtuda arusaamast, et eesmärk pühitseb abinõu. Siinne arutelu saaks reaalseks, kui laenata või saada raha pankade võlakirjade müügist. Küsimus on valikus ja investeeringu mõjus. Mõistlik on laenu võtta auto või maja ostuks, sest sellel investeeringul on pikaajaline positiivne mõju. Ebamõistlik on laenata ja võtta kohustusi restoraniarve tasumiseks. Investeering Haapsalu raudteesse parandab Läänemaa toimimist, annab hoogu majandusele ja sealtkaudu aitab kaasa elanike hakkama saamisele rohkem kui avalike hoonete ja teede remont kõigis valdades kokku.

Raudtee taastamisega on tegeldud juba 10 aastat, viimaseil aastail aktiivsemalt. Hea ja kiire ühendus pealinna regiooniga on aastaid olnud üks maakonna eesmärke. Kõik erakonnad on kinnitanud, et raudtee taastamine on Läänemaa ühine eesmärk. Nüüd on selle mõtte kirjutamine koalitsioonileppesse tõenäolisem kui kunagi varem. Lahendusest olenevalt läheb raudtee maksma 30–60 miljonit eurot. Mõni avalik hoone maksab sama palju, püsiühendus Saaremaaga maksab 300 miljonit eurot, Rail Baltic miljard eurot.

Kuigi Haapsalu raudtee taastamist võib võtta ka kui pikale veninud remonti (amortiseerunud liiprid ja relsid pidi nagunii uute vastu vahetama), pole Haapsalu raudtee pelgalt tee remont. See on Lääne-Eesti toimimise küsimus, küsimus regionaalpoliitikast ja ääremaastumise vähendamisest.

Merle Mäesalu,
IRLi Läänemaa piirkonna esimees

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
24 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Robi
9 aastat tagasi

blale No miks kirjutavad inimesed, kes ei ole probleemi süvenenud! 1. Läänemaa elanikest 74% elavad raudtee ääres 2. Rahvaloenduse andmetel käib igapäev Harjumaale( Tallinna) tööle 1000 inimest. Millega, muidugi autoga. Aga miks ei võiks see mitu korda suurem olla? Miks, sest töövõimalused on siis palju suuremad, palk ka suurem. 3. Kuidas elatakse Rootsis ja Soomes, raudteejaamad on tohutud parklad autodele ja jalgratastele. Inimesed elavad ilusas kohas ja raha järgi käiakse suuremates keskustes. Kas on väga raske taibata miks? 4. Pooled Kutsehariduskeskuse õpilased on Harjumaalt 5. Taastusravi patsiendid on siia tulnud üle Eesti 6. Kui palju turiste me kaotame rongita? 7.… Loe rohkem »

74%
9 aastat tagasi
Reply to  Robi

ei taha raudteest kuuldagi, veelvähem selle ruunaga sõita, porgandi uudised- pidevalt täiskiilutud või käigust ärajäänud või rikkis või jätab osa reisijaid maha — tule taevas appi, käid abirühmas või

hmm
9 aastat tagasi
Reply to  Robi

1. Raudtee jookseb ju maanteega paralleelselt – seega elavad nad ka maantee ääres.
2. Keilasse või lähematesse valdadesse neil vast ikka lähem käia. Kas oled võrrelnud, kui palju neist reaalselt on 100 km Tallinna sõitjaid ja kui palju kõrval vallas tööl käijaid?
3. Eestis on ka nii – nt Keilas. Keegi ei viitsi kaugelt 3 tundi töö ja kodu vahet sõita iga päev.
4. ja 5. Bussiga nad ei saa mingil põhjusel sõita.
6. Juhatage nad siis bussi peale. Rattad laenutage kohapeal.
7. Sõida korra Lux Expressiga – mis ses porgandis nii erilist siis on?

Genka
9 aastat tagasi
Reply to  Robi

100% nõus!
Teeks selle “säga” Eesti Vabariigi presidendiks, kes raudtee Haapsaluni venitab!

palts
9 aastat tagasi

pole ühtegi kirjatükki peale valimisi raudtee teemal üllitanud, puhkusel vä, mure kohe, äkki jääbki ehitamata

bla
9 aastat tagasi

Tööpäevas sõidab 15-17 korda buss Haapsalu-Tallinn vahel, aega läheb neil poolteist tundi. Puupüsti pole need bussid kunagi, 3g side katab pea kogu riiki ehk siis tööd peaks tööd ka saadud tehtud söidu ajal. Äkki prooviks arendada midagi 50millist käegakatsutavamat, kaardistaks need legendaarsed hordid igapäev tallinnast haapsalusse tööle käijad (kes täna autoga, kes kudagi muud moodi) ja paneks nende jaoks käima ekspress bussi (peatused ainult haapsalu ja tallinn), vähe kõpsakam buss, wifid ja värgid. Oleks vähe reaalsemalt teostavam kui 50 millised ideed. Iseasi muidugi kui palju ka siis hakkaksid bussi/rongi/ vms eelistama, sest ökoma masinaga neljakesi tallinna vahet traalides tulevad autoga… Loe rohkem »

hmm
9 aastat tagasi

Olen minagi Haapsalu ja Tallinna vahel paar korda sõitnud bussiga. Buss on tippaegadel pooltühi (reedel Tln-Haapsalu, pühapäeval Haapsalu-Tln). Kuskohast äkki võetakse need inimesed, kes seal rongis sõidaks? Ja mis pagana mõte oleks Haapsalu-Riisipere rongil? Et saaks Tallinnast tulles 50 kilomeetri järel ümber istuda!? Haapsalu tagamaa on ju koos Hiiumaaga max 20k inimest, miks mitte hoopis Saaremaale rong, kus on 35k inimest?

Linnaelanik
9 aastat tagasi

Hoopis teine uba … Me ei tea mis kokkusaamised toimuvad Niine tnv. vanas saunas,kuhu kogunevad inimesed kasutavad maja ümbrust avaliku urineerimis- kohana…. Ehitaks sinna WC ehk inimlikeks vajadusteks !

Q
9 aastat tagasi

Mäesalu, kas arst ei öelnud et rohud tuleb regulaarsel võtta!

Anonüümne
9 aastat tagasi

.

Anonüümne
9 aastat tagasi

no kelle jaoks on seda rongi vaja ? pensionärile, et saaks vanalinna minna ?! hallooo, on mõistus kodus ? palju maksaks pensionäri pilet ? kas sellega tõesti peaks meie rongiühendust üleval ? tallinnas töötavale inimesel – jah kui ta töötaks kohe balti jaama kõrval. miks ma peaks maksma rongipileti ja siis veel ostma bussipileti v maksma taksole , et jõuda oma töökohta, mis ei asu mõne rongipeatuse lähedal. kas rong jõuab kiiremini kohale kui buss. kui hommikune ja õhtune rong sõidaksid ilma vahepeatusteta, siis mis kasu on sellest rongist näiteks palivere v risti inimesele. kas ta peaks ennem tulema autoga… Loe rohkem »

max
9 aastat tagasi

Enne peaks ikka see raha olemas olema. IRl ei oska ju raha korralikult kusagile panna.Las keegi teine mõtleks selle jagamise peale.

on
9 aastat tagasi

see elamislubade müügist saadud papp , siis ostame raudtee koos balti vaksali ja selle restorani koos tagatoaga ära ja läheme paariks aastaks ümbermaailma reisile