EURORAHA JAGAMINE: Kolm välisfirmat kaalub Haapsallu kolimist

Läänemaa tarbeks mõeldud eurorahale pretendeerib teiste seas ka Haapsallu Tööstuse tänava tootmisalale kavandatud 300 000eurone alajaam, millega loodab linn huvi äratada mitmes Haapsallu kolimist kaaluvas ettevõttes.

Haapsallu kolimist kaalub praegu neli ettevõtet, neist kolm välismaalt. Läänemaa arenduskeskuse juhataja Andres Huul ütles, et üks neist toodab väikelaevade kaabliköidiseid ja elektriseadmeid, teine on trafode valmistaja, kolmas on plastifirma ja neljas, Eestist pärit ettevõte toodab mööblit. Kuna pole veel midagi kindlat otsustatud, siis Huul firmade nimedest ei rääkinud. Kolm neist on tema sõnul näidanud üles huvi PKC hoone vastu.

„Paljudel ettevõtjatel Soomes ja Rootsis on huvi Eestisse laieneda,” märkis Huul. Asukoha valikul, kuhu laieneda, on PKC lahkumise tõttu senisest enam tähelepanu all Läänemaa. „Ühest küljest on siin nüüdisaegsed tootmisruumid, teisest küljest on eelkõige see tööjõud, mis kallutab nende ettevõtete huvi meie suunas,” selgitas Huul.

PKC lõpetab märtsis

Haapsalusse tulla võivad ettevõtted alustaksid Huule sõnul väiksemas mahus. Üks ettevõte, kes teeb otsuse, kas laiendada tegevust Haapsallu märtsikuu jooksul, alustaks umbes 15 töötajaga ja suurendaks aastaga töötajate arvu ehk umbes 60ni. Teine ettevõte võib alustada 50–60 töötajaga. Trafotootja on Huule sõnul rääkinud kuni 30 töötajast.

Praegu töötab PKC Eesti Haapsalu tehases 186 inimest, kellest 29 jätkab pärast Haapsalu tehase sulgemist tööd Keila tehases. „Haapsalu tehase tootmistegevuse lõpetamine on planeeritud märtsi lõppu, mil lõpevad töölepingud ligikaudu saja töötajaga. Osa Haapsalu tehase töötajaid on aprillis abiks [PKC tehastes] Keilas ja Leedus,” ütles PKC Eesti juht Lauri Rohtoja.

Aastani 2020 saavad Eesti maakonnad Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 134,8 miljonit eurot toetust, et luua töökohti ning parandada teenuste ja töökohtade kättesaadavust väljaspool Tallinna ja Tartut. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringutoetuse (PKT) meetmes on Läänemaale ette nähtud 5,6 miljonit eurot.

Lääne maavalitsuse arenduskoda koostas jaanuari lõpus esialgse nimekirja projektidest, mida võiks PKT meetmest rahastada. Nüüd on koostatud lõplik nimekiri, millele pidi reede õhtuks veel oma allkirja andma Lääne maavanema kohusetäitja Kristel Jupits. Siis läheb nimekiri kinnitamiseks siseministeeriumi. Kui vastuväiteid pole ka ministeeriumil, otsustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), millised konkreetsed objektid kõige paremini meetme seatud eesmärkidele vastavad ja sealt raha saavad.

Üks nimekirjas olevaid projekte on 300 000eurose uue alajaama rajamine Haapsallu praeguse PKC tehase lähedale.

Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu ütles kolmapäeval Lääne Elule, et alajaama ehituse kasuks räägib see, et on olemas potentsiaalsed huvilised, kes sellesse tööstuspiirkonda tulla võivad. „Alajaama ehitus on asi, mille peame ära tegema,” lausus Mäesalu.

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul on igasuguse arvestatava tööstusala jaoks vaja senisest paremat energiaga varustatust. „Energiaprobleem on number üks. Et selle taha asi seisma ei jääks, tegime ettepaneku [see nimekirja lisada],” ütles Vikman. Aselinnapea lausus, et alajaama võimsuse osas on arvestatud sellega, et lisaks praeguse PKC tehase krundile kataks see ka kõrvaloleva krundi võimaliku energiavajaduse. See tähendab, et piirkonda saaks kolida mitu ettevõtet.

Energiavarustus

PKT toetusele kandideerivate projektide pingerida

Projekt / projekti kogumaksumus eurodes / loodavate töökohtade arv

1. Virtsu ettevõtluskeskus 1 130 000 – 52
2. Kiltsi tööstusala 1 315 524 – 110
3. Estonian Wildlife Watching Centre 3 780 000 – 25
4. Taebla tööstusala 180 000 – 15-20
5. Lets Do loomeinkubaator 275 000 – 5-10
6. Haapsalu Tööstuse tänava alajaam 300 000 – 40-60
7. Haapsalu piiskopilinnus 3 924 000 – 15
8. Palivere turismi- ja tervisespordikeskus 1 200 000 – 8
9. Haapsalu holmide tööstusala 1 264 000 – 50
10. Palivere tööstusala 250 000 – 30

Allikas: Lääne maavalitsus