Tervishoiuekspert Ain Aaviksoo kirjutas Postimehes, et Eestis on tekkimas kaks väga suurt haiglakontserni: Tartu ülikooli kliinikum ning Põhja-Eesti regionaalhaigla. Aaviksoo leiab, et selline koondumine ei ole patsientide huvides ning parem lahendus oleks tervishoiuasutuste võrgustikupõhine koostöö.
Kontsernistumise tagajärgi ei ole tõsiselt analüüsitud, kuid ometi paistab asjaga olevat kole kiire. Mitmel puhul on seda nimetatud ekslikult võrgustumiseks, nii see aga kindlasti ei ole. Pigem luuakse niiviisi nn tervishoiutorustik, mis võimalikult palju toidab „suurima imemisrõhuga” keskset teenuseosutajat. Kontsernid luuakse kasumi koondamiseks, mistõttu ei kõlba tervishoius sellised torud detsentraliseeritud teenusepakkumiseks oma olemuse tõttu.
Eestis on mitu majanduslikult hästi toime tulevat oma piirkonda teenindavat maakonnahaiglat, näiteks Rakvere, Kuressaare, Narva ja Viljandi haigla. Omaette tegutsevad, kuid siiski jagatud vastutust kandvad raviasutused on üldjuhul tõhusamad ja paindlikumad, sest probleemid ja võimalused suudetakse kiiremini kindlaks teha.
Et täpsemalt aru saada, mida ja kuidas peab muutma, võiks sotsiaalministeerium kaaluda mõne tugeva maakonnahaigla baasil regionaalse võrgustumise pilootprojekti. Nii tekib ka haiglavõrgu arengut juhtival ministeeriumil alternatiivne lahenduskäik suurhaiglate kirjutatud stsenaariumi kõrvale.