Keeleteadlane Udo Uibo pani tänavu kirja näiliselt lühikese ja selge eestikeelse lause: „Üllas kuninganna veendus alluvate voorustes”, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm (pildil).
Kui oleks aga seda lauset lugenud Kristjan Jaak Peterson, ei oleks ta sellest mitte ühtainust sõnagi aru saanud. Miks?
Vastus on lihtne, sest Peterson suri 1822. aastal, mil eesti keeles ei kasutatud veel ühtegi sõna eelnimetatud lausest. Uudissõnad „kuninganna” ja „voorus” lõi 19. sajandi keskpaigas lauluisa Kreutzwald ning ülejäänud võeti kasutusse alles 20. sajandi alguses.
Kuna elu me ümber muutub pidevalt, on meil pidevalt vaja ka uusi eestikeelseid sõnu. Juhul kui me ei taha kasutada anglitsisme ehk inglise keelest laenatud sõnu, mida vohab eesti keeles kahjuks niigi liiga palju.
21. sajandi alguses häiris paljusid sõna „integratsioon” massiline kasutamine korraga kahes eluvaldkonnas. Integreerumisest räägiti seoses Eesti sooviga saada Euroopa Liidu liikmeks ja ka muulaste tihedama sidumisega eesti ühiskonda. Kuna selliseid võõrastust tekitavaid sõnu kasutati ebameeldivalt palju, tuli meil kolleegidega idee korraldada sõnavõistlus, leidmaks eestipäraseid ning tavainimesele arusaadavaid uudissõnu.
Nii korraldasimegi 2002. aastal eurosõnade eestistamiseks võistluse, mille peaauhinna pälvis kirjanik Ain Kaalep, kes andis uue tähenduse varem käsitöös kasutusel olnud sõnale „lõimimine” (või ikka „lõimumine”?). Võidusõna muutus kiiresti võõrapärase ja kergelt halvustava tähendusega „integratsiooni” asemel üldrahvalikult kasutatavaks.
Nüüd on Eesti olnud Euroopa Liidu liige juba 10 aastat, kuid ikka tuleb ette sõnu või mõisteid, mida parema puudumisel kasutatakse eesti keeles otsetõlkena inglise keelest. Näiteks „asjade internet” ehk inglise keeles „internet of things”, mis tähendab võrku, milles arvutid, olmeelektroonika, autod ja muud seadmed on traadita võrguühenduses ning suhtlevad inimeste ja üksteisega interneti teel. Kohmaka väljendi taga peituv nähtus muutub peagi üha suurema hulga eestlaste seas igapäevaseks, kuid selle lihtsaks ja üldarusaadavaks väljendamiseks pole veel sobivat sõna.
Seetõttu korraldavad Eesti Keele Instituut, Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja ajaleht Postimees novembris sõnavõistluse eesmärgiga leida suupäraseid ja sisutäpseid vasteid mõistetele, mida meil sageli vaja läheb, aga mis praegusel kujul jäävad paljudele keelekasutajatele arusaamatuks.
Muidugi ei pea piirduma vastete otsimisega ainult neile sõnadele, mille leiate leheküljelt www.sonavoistlus.ee. Oodatud on kõik toredad uudissõnad, mida te pakkuda tahate. Nii läks mõne aasta taguselt presidendi sõnauselt käibesse meie tänapäevast elu tabavalt iseloomustav uudissõna „kärgpere”.
Euroopa Liidu ametliku keelena tõlgitakse eesti keelest ja eesti keelde igal aastal umbes 200 000 lehekülge seadusandlikke tekste. Kuna õigusaktid käsitlevad sageli just kiiresti arenevaid eluvaldkondi (näiteks tehnoloogia), on vaevalt ühe miljoni kõnelejaga eesti keel tänu Euroopa Liidu ametliku keele staatusele palju paremini arenenud kui meist kümneid kordi suuremad keeled, mis kasutavad massiliselt toorlaene inglise keelest.
Teisalt tähendab keele kiire areng suurt koormust keelespetsidele ning aeg-ajalt on mõistlik kasutada inimeste ühist loovust meie emakeele arendamiseks. Juba pikki aastaid on Eestis kena tava korraldada talguid. Alanud sõnavõistlust võib võrrelda talgutega, kus igal inimesel on võimalus eesti keelt korrastada ja ajakohastada.
Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht