3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
3. jaanuaril kell 10.30 mälestatakse Vabadussõjas langenuid vaikuseminutiga. Samal ajal, 106 aastat varem, algas Vabadussõja lõppu tähistav relvarahu Eesti ja Venemaa vahel. Vaikuseminuti järel asetavad kaitseväejuhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm Vabadussõja võidusamba jalamile pärjad. Kõne peab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning seejärel Tallinna Reaalkooli õpilane Jessika Jõesaar ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Märt Mürk. Vaimuliku palve peab peapiiskop Urmas Viilma.
Mälestusüritused toimuvad üle Eesti.
18 korralist lipupäeva 2026. aastal
Kolmel lipupäeval – iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval – heisatakse lipud soovituslikult kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Teistel korralistel lipupäevadel heiskavad Eesti lipu kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
30. jaanuar – eesti kirjanduse päev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
14. märts – emakeelepäev
23. aprill – veteranipäev
9. mai – Euroopa päev
10. mai – emadepäev
1. juuni – lastekaitsepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
13. september – vanavanemate päev
17. oktoober – hõimupäev
8. november – isadepäev
Eraisikud, ettevõtted ja organisatsioonid on oodatud lippe heiskama seadusega kehtestatud lipupäevadel, samuti võivad nad Eesti lipu heisata neile olulistel tähtpäevadel ja sündmustel.
